Obsah (6)

§ 371§ 3§ 230§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2010.a Tallinn Tsiviilasja number 2-09-55072 Tsiviil

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagi eesmärk seisneb eelkõige hageja soovis täitemenetluses rahaliste vahendite saamises. Hageja poolt esitatud nõude rahuldamine ei saaks kuidagi kaasa aidata kasu saamisele sundvõõrandamisest täitemenetluses. Korteriomand asukohaga XXXon koormatud hüpoteegiga AS Swedbank kasuks ning selle laenu jääk seisuga

1. a. detsember on 692 256 krooni. Korteriomand asukohaga XXXon koormatud hüpoteegiga AS Swedbank kasuks ning selle laenu jääk seisuga
2. a. detsember on 322 257 krooni. Kostjate andmetel on korteriomandite hinnad kokku umbes 920 000 krooni. Arvestades kinnisvarahindade langustendentsi ja asjaolu, et enampakkumistel müüdavate kinnisasjade hinnaks on umbes 60% turuväärtusest, siis maksimaalne summa, mille eest võiks pärast ühisvara jagamist müüa kostjale J M ile kuuluvat vara, on maksimaalselt 276 000 krooni Kuna hüpoteegi summa on palju suurem, siis hageja ei saa ka pärast hagi rahuldamist mingit raha. Seega pole hageja poolt taotletavat eesmärki võimalik hagiga saavutada.
3. Oma 12.01.2010.a. kohtule esitatud täiendavas vastuses vaidlustavad kostjad hageja taotluse jagada kostjate kinnisvara võrdsetes osades. Kostjad on seisukohal, et käesoleval juhul on alust kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest. Kostja S M a ostis 3 korteriomandi asukohaga Tallinnas, XXX26.03.2004.a. so. enne abielu sõlmimist kostja J M iga. Kostja S M a müüs 11.07.2007.a. nimetatud korteriomandi ja samal päeval ostsid mõlemad kostjad korteriomandi asukohaga Tallinnas, XXX, kusjuures XXXasuva korteriomandi ostuks kasutati XXXkorteriomandi müügist saadud raha. Kostja S M a ostis korteriomandi asukohaga Tallinnas, XXX21.04.1995.a.. so. enne abielu sõlmimist kostja J M iga. Kostja S M a müüs 15.09.2006.a. nimetatud korteriomandi ja müügist saadud 650 000 krooni tasus Tallinnas XXXasuva korteri ostmiseks ja renoveerimiseks võetud pangalaenu osaliseks kustutamiseks. Seega on nii Tallinnas XXXkui ka Tallinna XXXasuv korteriomand suuremas osas omandatud ühe abikaasa (S M a) lahusvara arvelt, mistõttu peab ühisvara jagamisel kõrvale kanduma abikaasade osade võrdsusest.
4. Kostjad esitasid kohtule, tõendamaks asjaolu, et kohus peab abikaasade ühisvara jagamisel kõrvale kalduma abikaasade osade võrdsusest, alljärgnevad tõendid: 1) Korteriomandi müügileping 26.03.2004.a. , millega Osaühing CKmüüs ja S N (S M neiupõlvenimi) ostis korteriomandi asukohaga Tallinnas XXX(tl 67-73). 2) Korteriomandi müügileping ja korteriomandi hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud 11.01.2007.a. millega S M a müüs ja KPning Z P ostsid korteriomandi asukohaga Tallinnas XXX(tl 74-83). 3) Korteriomandi müügileping, hüpoteegi üleandmise leping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ja korteriomandi hüpoteegiga koormamise leping 11.01.2007.a., millega TTmüüs ja S M a ja J M ostsid korteriomandi asukohaga Tallinnas XXX(tl 8496). 4) Korteriomandi müügileping 21.04.1995.a., millega RAS müüs ja S N (S M a neiupõlvenimi) ostis korteriomandi asukohaga Tallinnas XXX(tl 97-98). 5) Korteriomandi müügileping, ühishüpoteegi seadmise leping, ja asjaõigusleping 09.01.2006.a., millega ARLmüüs ja S M a ja J M ostsid korteriomandi asukohaga Tallinnas XXXning seadsid Tallinnas XXXja XXXasuvatele korteriomanditele ühishüpoteegi 182000 krooni hüpoteegipidaja Hansapank AS kasuks nõuete tagamiseks, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja kostjate vahel 05.01.2006.a. laenulepingust ja selle võimalikest lisadest, samuti tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest.(tl 99108). 6) Korteriomandi müügileping, korteriomandi ühishüpoteegi alt vabastamise leping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõiguslepingud 15.09.2006.a., millega kostja S M a müüs ja SKja T K ostsid korteriomandi asukohaga Tallinnas XXX, kostja S M a ja Hansapank AS esitasid kinnistusosakonnale avalduse korteriomandi asukohaga Tallinnas XXXvabastamiseks ühishüpoteegist 182000 krooni hüpoteegipidaja Hansapank AS kasuks nõuete tagamiseks, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja kostjate vahel 05.01.2006.a. laenulepingust ja selle võimalikest lisadest, samuti tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nimetatud nõueteks tagamiseks jääb hüpoteek Tallinnas, XXXkorteriomandile Hansapank AS kinnitas, et kostja S M a tasus ühishüpoteegi kustutamiseks 650 000 krooni (tl 109-120). 7) Kostjate ja Hansapank AS vahel 05.01.2006.a. sõlmitud laenuleping , millega pank andis kostjatele laenu 89 534 € korteriomandi asukohaga Tallinn, XXXostmiseks ja renoveerimiseks. IIIKohtuistungil avaldatud seisukohad
5. 19.04.2010.a. toimunud kohtuistungil tõdes hageja, et poolte vahel ei suudetud kompromissi sõlmida ja ta jääb esitatud nõude juurde. Hageja ei nõustunud kostja 4 kompromissettepanekuga, kuna esitatud maksetähtaeg oli hageja seisukohalt liiga pikk.
6. Kostjate esindaja selgitas, et mõlemale korteriomandile on seatud hüpoteek ja täitemenetluses enampakkumisel müügil on kostjal S M al ostueesõigus. Kostjate esindaja avaldas, et tegi hagejale kompromissettepaneku tasuda võlgnevusosade kaupa maksegraafiku alusel (koheselt 50 000 krooni, ülejäänud igakuiselt 2000-krooniste osamaksetena). IV Kohtu põhjendused
7. Kohus kuulanud ära hageja esindaja ja kostjate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8. Käesoleva tsiviilasja menetluses soovitakse jagada abikaasadele ühisvarana kuuluvad korteriomandid, kuna ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks.
9. Käesolevas tsiviilasjas võtab kohus esmalt seisukoha selles osas, kas hageja on

§ 3

lg 1 kohaselt kohtusse pöördunud oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Sellele küsimusele vastamiseks kohus lähtub toimikus olevatest esitatud materjalidest. Hageja esitas Harju Maakohtu 26.06.2009.a. kohtuotsuse tsiviilasjas 2-0747262, millega mõisteti J M ilt solidaarselt koos OÜ-ga EE(likvideerimisel) SKOÜ kasuks 300 000 krooni, sellest 86 344,62 krooni ulatuses kuulus kohtuotsus tagatiseta viivitamatule täitmisele. Nimetatud otsus on jõustunud 28.07.2009.a. (tl 13-19). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et täitemenetlus on alustatud jõustunud kohtuotsuse alusel, milline on täitedokumendiks Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt. Kostja J M on nõus olnud selle otsusega, kuna seda ta vaidlustanud ei ole. Otsus on jõustunud. Kohtu seisukoht on, et hageja on õigustatult pöördunud hagiga kohtusse. Kuna kostja J M jõustunud kohtuotsust vabatahtlikult ei täitnud on hageja otsuse esitanud täitmiseks kohtutäitur Elin V .

1. Kohtutäituri õiendist (tl 20) nähtub, et võlgnikul puudub registervara mille arvelt nõuet rahuldada. Täitemenetluse käigus on selgunud, et võlgniku lahusvarast ei piisa nõude rahuldamiseks. Õiendis märgib kohtutäitur veel, et Rahvastiku Arvestuse andmebaasi andmetel on võlgnik alates XXX.a. abielus S M aga. S M a on 09.01.2006.a. kantud kinnistusraamatusse korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn omanikuna. Samuti on S M a 11.01.2007.a. kantud kinnistusraamatusse korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn omanikuna. Antud asjaolu kinnitavad ka hageja poolt kohtule esitatud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosade XXX (tl 21-22) ja registriosa XXX (tl 23-24) väljavõtted. Arvesse võttes asjaolusid, et kostjad on abielus alates aastast 2005 ja et korteriomandid on omandatud võlgniku abikaasa poolt aastal 2006 ja 2007, siis on tegemist kostjate ühisvaraga. Hageja esitab nõude jagada kostjate ühisvaraks olev korteriomand selliselt, et kummalegi kostjale saaks kuuluma ½ korteriomandi kaasomandist. Kui võlgnik seejärel ikkagi vabatahtlikult võlgnevust ei tasu, osutub võimalikuks kostja 1 omandis oleva ½ kaasomandi osa sundmüük täitemenetluses ja nõude rahuldamine. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjad on abielus, samuti pole poolte vahel vaidlust selles, et kostjad ei ole sõlminud abieluvaralepingut.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse 5 nende osad võrdseks olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. PKS § 181 kohaselt kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Kohus lähtub siin kohtutäituri õiendist, millest nähtub, et võlgnikul puudub registervara, mille arvelt nõuet rahuldada ja seepärast hageja ongi pöördunud hagiga kohtusse. Eeltoodust tulenevalt kohus on seisukohal, et hagejal on õigustatud huvi olemas, et abikaasade ühisvaraks olev korteriomand jagada selliselt, et kummalegi abikaasale jääks jagamise korral ½ korteriomandi kaasomandist, kuna korter on abikaasade ühisvara kuigi kinnistusregistri andmetel on need registreeritud S M a nimele. SM ja S M a on abielus alates
3. aastast, seega tegemist on abikaasade ühisvaraga PKS § 14 lg 1 mõttes. Kuna tegemist on jõustunud kohtuotsuse täitmisega, siis tuleb lähtuda TMS § 14 lg 2, mille kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Kuna hageja on esitanud jõustunud Harju Maakohtu 26.06.2009.a. kohtuotsuse tsiviilasjas 2-07-47262 täitmiseks kohtutäiturile ja kohtutäitur TMS § 8 kohaselt on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud seal hulgas võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist, on kohtu arvates põhjendatud hageja nõue ning kuulub rahuldamisele so kostjate ühisvara korteriomandite näol asukohtadega XXXja XXXkuulub jagamisele hageja poolt taotletud viisil. Tegemist on eelnimetatud korteriomandite näol kostjate ühisvaraga, kuna abieluvara lepingut sõlmitud ei ole.
4. Järgnevalt käsitleb kohus kostjate vastuväiteid selle kohta, et abikaasade ühisvara jagamisel on alust kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest PKS § 19 lg 2 p 3 kohaselt, kuna mõlemad korteriomandid on omandatud kostja S M a lahusvara (Tallinnas XXXja XXX) müügist saadud raha eest. PKS § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel.

§ 230

lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud asjaolu, et nad on omandanud korteriomandid Tallinnas, XXXja XXXjust S M lahusvara (Tallinnas XXXja XXX) müügist saadud raha eest. Vastuväites sisalduv asjaolu, et ühisvarana käsitletavate korteriomandite müügilepingud on sõlmitud ajaliselt pärast S M lahusvaraks olnud korteriomandite võõrandamise lepinguid, ei tõenda iseenesest kostjate väidet, et ühisvaraks olevad korteriomandid on omandatud vaid ühe abikaasa lahusvara arvelt. Kohtu taoline seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt näiteks Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-09). V Menetluskulude jaotus 1.

§ 162

lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. 2.

§ 173

lg 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostjate kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist 6 kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Raivo Einula Kohtunik 7