← Eesti

3-10-2140/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-2140 Haldusasi Nordkalk AS kaebus Keskkonnaministeeriumi 15.07.20

§ 87

lg 2 p 3 on sätestatud, et vaideotsusele võib esitada halduskaebuse, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebaja leiab, et kuna haldusakt, mille kehtetuks tunnistamist vaidega taotleti, on kehtetuks tunnistatud, ei ole kaebuse esitajal põhjust nimetatud haldusakti vaidlustada. Vastavalt HKMS § 87 ( edasikaebamise õigus) on kohtusse pöördumise õigus lg 1 kohaselt isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata. Antud juhul vaie rahuldati osaliselt, st et vastustaja ei ole nõustunud kõigi kaebaja väidetega, samas on vastustaja nõustunud, et vaide esitaja suhtes on makseteatis õigusvastane tasu arvutustes. Vastustaja leidis, et kontrollmõõdistamise tulemusel fikseeriti 08.08.09 seisuga mäeeraldise piires ja väljaspool 2 eraldise piire kaevandamine, mis ei kattunud kaebaja poolt deklareeritud mahtudega. Kuivõrd aga kaevandamisõiguse tasu arvestusest ei nähtu maavara kaevandamise aega, st millisel aastal rikkumine aset leidis ning tehnoloogilisele dolokivile ja kõrgemargilisele dolokivile kehtestatud tasumäärad on aastate lõikes erinevad ja kaevandamisõiguse tasu suurus on otseses sõltuvuses ajaga, mil kaevandamine toimus, siis tuleb tasu arvutada vastaval aastal kaevandatud mahu ja sellele vastava kaevandamisõiguse tasumäära järgi. Seega tuleb maksuteatise esitamisel välja selgitada aeg, mil toimus mäe-eraldise piires ja piiridest väljapoole kaevandamine, mis deklareeritud mahtudega ei kattu. Vaide esitaja oli esitanud ühe väitena ka seisukoha, et maksuteade tuleb tunnistada kehtetuks põhjusest, et tasumäära arvutus on ajalise faktori suhtes õigusvastane, mida vastustaja kontroll ka kinnitas. Kuivõrd kaebaja taotles maksuteate kehtetuks tunnistamist, siis vastustaja selliselt ka talitas, kuigi ei nõustunud kaebaja muude väidetega. Otsuse resolutsiooni kohaselt on kaebaja vaie rahuldatud osaliselt, so maksuteatise arvutuskäigu osas ja kuigi muus osas jäeti vaie rahuldamata, on resolutsiooni kohaselt maksuteade tunnistatud kehtetuks. Vastavalt on resolutsiooni p 2 kohaselt Keskkonnaamet kohustatud asja uuesti otsustama. Kaebaja põhjendab kaebuse esitamise vajadust vaideotsusele asjaoluga, et tal on õigus pöörduda halduskohtusse HKMS § 87 lg 2 p 3 alusel, kuna õigusnorm võimaldab kohtusse pöörduda isikul, kelle õigusi rikutakse vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebaja väidetest nähtub, et vaidlustatud haldusakt on tunnistatud kehtetuks ning selles osas on seega vaie rahuldatud, kaebuse esitaja möönab, et eeltooduga tema õigusi otseselt ei rikuta. Veel märgib kaebaja, et kuna haldusakt on tunnistatud kehtetuks, siis puudub kaebajal põhjus vaidlustada nimetatud haldusakti. Kaebaja möönab, et tal on võimalik vaidlustada asja uuel otsustamisel tehtavat haldusakti, samas jääb seisukohale, et keskkonnatasu nõude esitamine on tervikuna õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi, seega rikub tema õigus ka vaideotsus, mis kohustab küsimust uuesti otsustama ja seda lähtudes Keskkonnaministri seisukohtadest. Kaebaja leiab, et lisaks uue keskkonnatasu tasumiseks kohustava makseteatise võimalikule vaidlustamisele on vajalik ka vaideotsuses sisalduva ettekirjutuse tühistamine. Kohus kaebaja mõttekäiguga ei nõustu.

§ 87

lg 1 kohaselt on isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Missuguse kaebuse võib halduskohtusse esitada, sätestab

§ 87lg 2.

Vastavalt

§ 87

lg-le 2 Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras võib halduskohtusse esitada kaebuse: 1) haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 2) haldusakti andmiseks, mille väljaandmist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 3) vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Eelnevast nähtub, et kaebaja sisuliselt nõustub olukorraga, milles vaidlustatud haldusakt on tunnistatud kehtetuks, seega haldusakt ei kehti, kui vaideotsus jääb vaidlustamata või kohtu poolt tühistamata. Kaebaja ei ole soovinud kohtus esialgset haldusakti vaidlustada. Vaideotsusega ei tühistatud kohtu arvates siiski vaidlusalust haldusakti osaliselt, vaid haldusakt tunnistati kehtetuks, seega on kaebajal võimalik vaidlustada uuesti haldusakt, kui see välja antakse. 3 Kohus nõustub kaebajaga, et kaebaja uue haldusakti andmist ise ei taotlenud, kuid on ilmselge, et kui haldusakt tunnistatakse kehtetuks, tuleb haldurorganil võtta seisukoht, kas haldusakti saab uuesti välja anda või tuleb see jätta välja andmata. Vastavalt on tehtud ka vastustaja ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks saatmise kohta. Kohus ei nõustu, et antud juhul märgitud resolutiivosast tuleneb kohustus anda välja uuesti haldusakt ja haldusorganil teistsugused valikud puuduvad. Vastustaja poolt esiletoodud haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjus tingib teistsuguse olukorra, mis omakorda tingib uute asjaolude väljaselgitamise vajaduse ja uue motivatsiooni esitamise. Kuivõrd kaebaja nõustub, et vastustaja nimetatud haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjus on õiguspärane, siis tuleb tal ka nõustuda, et puudus võimalus jätta tegemata ettekirjutus asja uueks otsustamiseks saatmise kohta. Vastupidiselt ei oleks võimalik välja selgitada, kas keskkonnatasu arvutamine on antud juhul võimalik. Vaidemenetluses ei saanud vastustaja hakata iseseisvalt välja selgitama neid asjaolusid, mis oli otsustajal jäänud välja selgitamata ja seega ka arvestamata, samuti ei saaks vaidemenetluse läbiviija ise motiveerida vaidlusalust haldusakti ümber. Vaide läbiviija ei kirjutanud ette haldurorganile menetluse läbiviimise piiravaid kohustusi. Seega vastab ettekirjutuse tegemise vajadus seaduse nõuetele ja ka kaebaja ei saanud eeldada, et haldusakti olulise vea tuvastamisel ei järgneks seadusekohane ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks saatmise kohta. Kohtu arvates ei ole kaebaja toonud välja asjaolusid, et vaidemenetluses on vastustaja rikkunud kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, vaid vaie lahendati kaebaja taotluse alusel, sj suunati asi uueks läbivaatamiseks, kuivõrd olulist tähtsust omavad asjaolud olid välja selgitamata, mistõttu haldusorgan oli eksinud ka kohaldamisele kuuluvate õigusnormide vastu. Kuna kaebaja ei soovi aga vaidlustada esialgset haldusakti või selle osa, siis ei teki küsimust, et kaebus tugineb

§ 87lg 2 p-st 1 tulenevale nõudele.

Kohus seab eeltoodu tõttu kahtluse alla kaebuse lubatavuse. Kohus jääb seisukohale, et kuigi kaebuse esitaja sooviks oli ka haldusakti kehtetuks tunnistamine nii, et talle ei järgneks enam mingeid maksukohustusi, tuli tal kehtiva õigusega kooskõlas arvestada, et õigusnormi ja asjaolude ebaõigel rakendamisel saadetakse asi uuesti läbivaatamisele. Vaidemenetluse eesmärgiga on kooskõlas, et kui vaiet lahendav organ vaidega täiel määral ei nõustu, siis teeb vaiet lahendav organ otsuse, millega vaide esitaja õigusi kaitstakse. Sellises olukorras ei ole kaebajal õigust vaideotsuse iseseisvaks vaidlustamiseks

§ 87

lg 1 ja lg 2 alusel ja kaebaja poolt äranimetatud põhjustel.

§ 85sätestab haldusorgani volitused vaide läbivaatamisel.

Vastavalt märgib õigusnorm, et vaiet sisuliselt lahendades on haldusorganil õigus vaideotsusega: 1) rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed; 2) teha ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks; 3) teha ettekirjutus toimingu tagasitäitmiseks; 4) jätta vaie rahuldamata. Kuna haldusorgan tegi

§ 85

p 1 ja p 2 märgitud otsuse, siis nähtub, et vastustaja on õiguspäraselt lähtunud

§ 85

p 2 sätestatud õigusest ja teinud ettekirjutuse -asja uueks otsustamiseks- saatmise kohta, mis jätab võimaluse lahendada asi iseseisvalt. Kaebaja viidatud otsuse resolutsioonist nähtub, et see jätab lahtiseks lõpliku haldusakti sisu, sj võibki juhtuda, et asja uuel otsustamisel leitakse, et nõuet ei saa esitada (nt seaduse tagasiulatuva jõu keelu tõttu, tõendamatuse jms põhjuste tõttu). Sj jääb võimalus, et haldusmenetluse normide rikkumist saab vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, va juhul, kui subjektiivsete õiguste 4 rikkumine toimub sõltumatult menetluse lõpptulemustest. Asja uueks arutamiseks saatmine ei ole selliseks asjaoluks, kuivõrd makusteatise esitamisel oli eksitud ja välja on selgitamata õigusnormi kohaldamiseks olulised asjaolud. Kaebuse esitaja ei ole sj vaidlustanud vaideotsust põhjusel, et üks või teine menetlustoiming tuleks tunnistada õigusvastaseks, vastavalt ei ole esitatud taotlust toimingu õigusvastaseks tunnistamise kohta. Erandikult on sj ka menetlustoimingu vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Kaebaja taotlus sellist eesmärki ei nimeta. Pragusel juhtumil ei ole eelhinnaguga õige sekkuda haldusorgani tegevusse, kui asja otsustamine võib alata ka algusest peale. Kohus eelnevalt märkis, miks tal on kahtlus, et kaebaja kaebeõiguses tuleb antud juhul kahelda. Kohus leiab, et õiguste rikkumine kaasneb antud tingimustel koos lõpliku haldusaktiga ning kaebaja ei ole esile toonud seaduslikke aluseid, miks kohus peaks kontrollima vaideotsuse osalist seaduslikkust, kuivõrd kaebaja ka ise möönab, et tema õigusi ei riku makusteate tühistamine vaideotsusega. Kui seejuures ka antakse välja isikut koormav uus haldusakt, siis tuleb see vältimatult vaidlustada juhul, kui see tõepoolest isiku õigusi rikub. Seda seisukohta ei muuda ka kaebusest nähtuvalt selgitused vaideotsuse osaliseks vaidlustamiseks, kuivõrd nähtub, et otsuse resolutsiooni kohaselt on maksuteatis tunnistatud kehtetuks ja haldusorganil lasub kohustus välja selgitada kõik olulised asjaolud, et esitada maksuteatis või sellest hoopiski loobuda. 7. HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus on 15.05.2008. a kohtumääruses haldusasjas nr. 3-3-1-9-08 leidnud, et eeltoodud regulatsiooni eesmärk on eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ja protestid ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kaebuse esitaja oli vaidemenetluses taotlenud haldusakti tühistamist ning haldusakt on ka tunnistatud kehtetuks, puudub kaebuse esitajal subjektiivne õigus nõuda ettekirjutuse kohtulikku tühistamist, kuivõrd haldusakti kehtetuks tunnistamine täidab eesmärgi, mida kaebaja vaidemenetluses ise taotles. Puudub vajadus anda eelhinnanguid, kui vaideotsusega tuvastati haldusakti oluline puudus, mis vältimatult tingib uue menetluse ja võib viia täiesti teistsugusele motivatsioonile. Kuna käesolevas haldusasjas esitatud taotluse lahendamine on perspektiivitu, tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada. 8. Kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse- HKMS § 11 lg 7. 9. HKMS § 87 lg 4 p-st 2 tulenevalt ei tagasta kohus kaebuse esitajale tasutud riigilõivu, kui kaebus tagastatakse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Karin Kalmiste kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.