KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-2035 Haldusasi S. L. avaldus Põhja Politseiprefektuuri 26.12.2009

§ 11lg 2.

Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale S. L.ile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Vastavalt

§ 11

lg 1 p-le 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib muu hulgas, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 3

lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. Kaebus on Tallinna Halduskohtuel esitatud vene keeles. Siiski on kaebusest ja kaebusele llisatud materjalidest mõistetav, et Põhja Politseiprefektuur on koostanud kaebuse esitaja suhtes 26.12.2009 väärteoasjas nr 2376,09,007607 otsuse, millega kohustati kaebajat tasuma rahatrahvi 300 krooni alkoholiseaduse § 70 rikkumise eest. Sissenõudja Põhja Politseiprefektuuri avalduse alusel on kohtutäitur Elin Vilippus algatanud täiteasja nr 022/2010/5410 võlgnik S. L. suhtes. Kaebaja on kaebusele lisanud täitmisteate. 1 26.12.2009 väärteoasjas nr 2376,09,007607 tehtud kiirmenetluse otsuses oli märgitud, et käesoleva otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, s.t kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 11.01.
2. Kui menetlusalune isik ei esita otsuse peale kaebust ja rahatrahvi ei ole tähtaegselt täies ulatuses tasutud, pööratakse otsus täitmisele. Eeltoodust nähtub, et väärteoasjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest seadus näeb selleks ette teistsuguse menetluskorra ja vastav kaebus tuleb esitada Harju Maakohtule, nagu väärteo-otsuses oli ka märgitud. Kuna kaebuse esitaja suhtes algatati kohtutäitur E. Vilippus’e poolt täitemenetlus väärteo-otsuse teinud Põhja Politseiprefektuuri avalduse alusel, siis kohus selgitab kaebuse esitajale täiendavalt, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 3 järgi nimetatud hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Kuna kaebuses märgitakse ära soov vaidlustada Põhja Politseiprefektuuri otsus 237609007607, siis nähtub, et rahatrahvi määramise kiirmenetluse otsus tuleb vaidlustada selles ettenähtud korras Harju Maakohtus, kuna selliste vaidluste lahendamine kuulub üldkohtu pädevusse.
3. Kohus selgitab lisaks, et nii väärteoasjas tehtu otsuse kui ka kohtutäituri tegevuse (toimingute) vaidlustamine täitedokumendi täitmisel (täitemenetluse algatamisel) ei kuulu halduskohtu pädevusse ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras. Põhja PP Ida-Harju PO kiirmenetluse otsuses on ära märgitud edasikaebamise kord ja tähtaeg, vastavalt tuli kaebajal pöörduda Harju Maakohtusse 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, seega tuleb kaebajal pöörduda otsuses märgitud kohtusse ja ära näidata põhjused, miks otsus tuleks tühistada. Täitmisteade võlgnikule märgib ära, et kaebajal tuleb täitmisteates ettenähtud korras ja tähtaegadel pöörduda kohtutäituri poole või siis maakohtusse vastavalt sellele, mida kaebaja täitmisteate alusel soovib vaidlustada. Kui kaebaja ei ole rahul kohtutäituri otsusega või tegevusega, võib ta TMS § 217 lõike 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lõike 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kuivõrd TMS näeb täitemenetluse lõpetamiseks ette eraldi menetluskorra, ei kuulu sellise vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse.
4. Kuigi kaebaja on märkinud kaebuses, et see esitatakse Põhja Politseiprefektuurile ja teadmiseks kohtutäitur E.Vilippus, samas on kaebus saadetud Tallinna Halduskohtu aadressile, ei pea kohus vajalikuks kaebust käiguta jätta põhjusest, et kaebuse eest ei ole tasutud riigilõivu või et selle sisu on lahti motiveerimata ning jääb ebaselgeks, kelle vastu ja mis nõuded kaebaja 2 sooviks esitada. Kui kohus leiab, et kaebuse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, siis ei saaks kaebust korrastada ka seda käiguta jättes. Kohus tõlgendas kaebuse eesmärki, kuid lisaks märgib veel, et halduskohtu pädevuses ei oleks ka kuriteoteate lahendamine, kui mõista kaebaja palvepunkti nr 2 kuriteoteatena. Kohus selgitab, et kui kaebaja soovib kriminaalmenetluse asja algatamist ja ehkki kaebuses ei ole täpsustatud, kelle vastu märgitud palvepunkt on üldse esitatud või missugusel motiivil on see taotlus esitatud, nähtub, et ka sellist taotlust ei saaks esitada Tallinna Halduskohtule. Juhul, kui kaebuse esitaja sooviks on algatada kriminaalasja või väärteoasja menetlus, siis

kohaselt halduskohus sellist taotlust pädevuse puudumisest lahendada ei saaks. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku § 195 lg 1 esitatakse kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile, kes peab teatele vastama 10 päeva jooksul (§ 198 lg 1). Karistusseadustiku § 3 lg 1 kohaselt on süütegu käesolevas seaduses või muus seaduses karistatav tegu ja lg 2 kohaselt on süüteod kuriteod ja väärteod. Väärteomenetluse seadustiku § 9 ja § 52 märgivad ära kohtuvälised menetlejad, kelle poole kaebajal tuleb pöörduda, kui kaebaja teeb endale selgeks, millise taotluse ta soovib esitada. 5. Vastavalt

§ 11

lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole kaebusega, mis oleks menetletav halduskohtus ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitsmiseks sooviga pöörduda kohtusse ja vaidlustada konkreetset otsust või täituri tegevust pöördudes Harju Maakohtu poole seaduses ette nähtud korras ja tähtaegadel. Kui kaebaja soovib esitada aga väärteoteate või kuriteoteate, siis tuleb pööduda vastavalt kohtuvälise menetleja poole. 6. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et kohtute seaduse § 5 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 32 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 33 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Sama sätte lõike 3 kohaselt võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta, kui tõlget tähtpäevaks ei esitata. Kohus ei nõua hetkel kaebuse tõlget, kuivõrd kohus on tuvastanud, et halduskohtu pädevuses ei ole antud asja lahendamine. Kohus selgitab, et isikul on õigus taotleda menetlusabi korras tõlkekulude kandmisest vabastamist. Sel juhul tuleb kohtule esitada kirjalikult põhjused, miks eestikeelse dokumendi või võõrkeelsest dokumendist eestikeelse tõlke esitamine ei ole võimalik ja esitada oma väidete kinnitamiseks tõendid. Kui kohus on saanud menetlusosalise väiteid põhjendavad tõendid (nt arvelduskonto väljavõte tõendamaks, et puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks; teatis taotleja majandusliku seisundi kohta), saab kohus otsustada, kas taotlus on põhjendatud ja kas vabastada menetlusosaline võõrkeelsete dokumentide tõlke kohtule esitamise 3 kohustusest. Vastasel juhul jätab kohus võõrkeelsed dokumendid tähelepanuta ja tagastab need menetlusosalisele. Et kaebuse esitaja ei ole tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu, siis riigilõivu tagastamise küsimust antud juhul ei tõusetu. Karin Kalmiste Kohtunik 4