3-09-3127/13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-3127 Otsuse kuupäev

1. mai 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aivar Viitkin´i kaebus Tartu Vangla direktori 03.07.2009 käskkirja nr 1-4/981 õigusvastasuse kindlakstegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22.04.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Aivar Viitkin, esindaja Gaabriel Tavits Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on
2. juuni
3. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Vangla direktori 03.07.2009 käskkirjaga nr 1-4/981 karistati Aivar Viitkinit distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et ta kohtust etapiga saabudes omas keelatud eset – kargu sisse peidetud valge isolatsioonimaterjaliga kaetud ja valgest metallist otstega 78 cm pikkust juhtmejuppi. Aivar Viitkin esitas 20.07.2009 Tartu Vangla direktori 03.07.2009 käskkirja nr 1-4/981 peale Justiitsministeeriumile vaide. Justiitsministeeriumi 28.10.2009 vaideotsusega nr 11-7/820 jäeti A. Viitkini vaie rahuldamata. 19.12.2009 esitas Aivar Viitkini Tartu Halduskohtule kaebuse . Kaebuse põhjendused 1 A.Viitkin palub kohtul tuvastada Tartu Vangla direktori käskkirja 03.07.2009.a nr 1-4/981 õigusvastasus. A. Viitkin märgib, et ta ei ole toime pannud Tartu Vangla direktori 03.07.2009.a käskkirjas nr 1-4/981 kirjeldatud tegu. Tal ei olnud 03.06.2009 kohtust vanglasse naastes kaasas niisuguseid esemeid, mis ohustaksid vangla julgeolekut. Vanglasse saabudes tehti läbiotsimine ja väidetavalt leiti kaebaja kargu seest juhtme jupp. Läbiotsimise käigus A. Viitkinile ei näidatud, missugune juhtme jupp väidetavalt tema kargu sisse oli peidetud, samuti ei antud A. Viitkinile võimalust esitada kirjalikult omapoolseid seisukohti juhtunu kohta. A. Viitkin on seisukohal, et nimetatud juhtmejupp sai tekkida tema kargu sisse üksnes Tartu Vangla ametnike sekkumisel. A. Viitkinil Tartu Vanglas varem julgeolekuga mingeid probleeme ei ole olnud. Vanglas viibides oli ta pidevalt oma kambris ning toimetati kambrist välja üksnes kohtusse minekuks. Kõrvalised kontaktid olid A. Viitkinil välistatud. Seega ei olnud võimalik, et A. Viitkin oleks ise pannud oma kargu sisse juhtme jupi. Kohtusse minnes ja sealt tulles oli A. Viitkin kogu aeg konvoi valve all, kohtumajas istungile läks ratastooliga. A. Viitkini kohtuistungil viibimise ajal oli kark kohtumaja kambris, seega ei ole välistatud, et kargu sisse võis panna juhtme jupi keegi kõrvaline isik. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla direktori käskkiri 03.07.2009.a nr 1-4/981 distsiplinaarkaristuse määramise kohta on õigusvastane, kuna see ei ole proportsionaalne ega kaalutletud. A. Viitkini seisukohti nimetatud haldusakti andmisel arvestatud ei ole. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole välja selgitatud, kuidas sai juhtme jupp A. Viitkini kargu sisse. Õigusvastase distsiplinaarkaristuse olemasolu toob endaga kaasa selle, et tema käitumist vaadatakse kui mitteallumist vangla sisekorrale ning iga tema tegevust, mis on suunatud A. Viitkini õiguste põhjendatud kaitsele, võidakse A. Viitkini vastu ära kasutada. Eelpool mainitud õigusvastase käskkirjaga on A. Viitkinit karistatud noomitusega. Järgnevate võimalike rikkumiste eest on võimalik määrata juba raskemaid karistusi, sealhulgas kartserisse paigutamist. Eelpool öeldust tulenevalt on A. Viitkini käitumine Tartu Vangla silmis olulisel määral halvem võrreldes teiste kaaskinnipeetavatega. A. Viitkini kaugemale ulatuvaks eesmärgiks on võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamine Eesti Vabariigi vastu seoses Tartu Vangla õigusvastase tegevusega tema suhtes. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla on seisukohal, et Aivar Viitkini kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu. A.Viitkini poolt toime pandud distsiplinaarsüütegu ning süü selles on tõendatud, distsiplinaarmenetlus läbiviidud menetlusnorme järgides ning seega on Tartu Vangla direktori 03.07.2009.a käskkiri nr 1-4/981 õiguspärane. Kaebaja sai vaideotsuse kätte 04.11.2009.a ning tal oli õigus selles toodud käskkirja tühistamata jätmise põhjenduste ning seisukohtadega mittenõustumisel pöörduda 30 päeva jooksul halduskohtusse, et taotleda halduskohtult praeguses kaebuses toodud põhjendustel distsiplinaarkäskkirja tühistamist. Seda kaebaja ei teinud, millest saab järeldada, et ta nõustus vaideotsusega, seega ka enda distsiplinaarkorras karistamisega. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi, mis on tuvastamisnõude esitamisel halduskohtusse vajalik ära näidata. 2 Silmas tuleb pidada, et vastavalt HMS §-dele 64-70 ei ole igasugune haldusakti õigusvastasus piisavaks aluseks akti kehtetuks tunnistamisele. Kehtiv õigus ei näe ette ka akti andnud haldusorgani üldist kohustust kaaluda õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamist. Seega, isegi juhul, kui halduskohus peaks tuvastama, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamise käskkiri on mingis osas õigusvastane, ei tähenda see veel, et käskkiri tühistatakse ning seda saab jätkuvalt kaebaja käitumise iseloomustamiseks vanglas arvesse võtta. Distsiplinaarmenetluse materjalidest on näha, et kaebaja on andnud oma kirjalikud seletused, ta on tutvunud distsiplinaarmenetlust kokkuvõtva protokolliga, mille kohta ei pidanud vajalikuks omapoolseid märkusi esitada, nõustudes seega nii menetluses kogutud tõendite, nende analüüsi kui ka menetlusnormide täitmisega. Kaebaja on saanud veelkord väljendada oma arvamust vaidemenetluses ning selle osas on võetud seisukoht vaideotsuses. Kuna kaebaja ei ole ka kohtule esitatud kaebuses toonud täpselt välja, milliseid seisukohti ei ole ta saanud kirjalikult väljendada ning kuidas oleks need kaasa toonud teistsuguse otsuste tegemise, on vastustaja seisukohal, et see on otsitud põhjus, mis esitatud eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Aivar Viitkin taotleb Tartu Vangla direktori 03.07.2009 käskkirja tühistamist. Vaidlustatud käskkirjas on kaebajat süüdistatud selles, et ta 03.06.2009 kella 14.05 paiku kohtust etapiga saabudes omas keelatud eset – kargu sisse peidetud valge isolatsioonimaterjaliga kaetud ja valgest metallist otstega 78 cm pikkust juhtmejuppi. Karistamisel on aluseks võetud Tartu Vangla kodukorra p. 7.2.5 ja Tartu Vangla direktori käskkiri 01.03.2007 nr 1-3/17 p 1.
4. Kaebuse esitaja on käskkirja andmise ajal viibinud vanglas vahistatuna. Vastavalt VangS § 90 lg 1 kohaldatakse eelvangistuse kandmisele Vangistusseaduse 1., 2., ja 7.peatüki sätteid. VangS
5. peatüki § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, mis sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Kinnipeetavatele keelatud asjade loetelu kehtestamise õigus on justiitsministril, lisaks võib vanglateenistus kehtestada täiendavalt keelatud ainete ja esemete loetelu (VangS § 15 lg 3, 4). Ka VangS § 98 lg 2 sätestab, et vanglateenistusel on õigus vahistatutele saadetud pakist kinni pidada ja vahistatule mitte üle anda pakis sisalduvaid asju, mille omamine vanglas on keelatud. Tartu Vangla kodukorra p 7.2.5 sätestab, et kinni peetaval isikul on keelatud muretseda, valmistada, tarvitada, hoida või edasi anda esemeid, mille omamine on VSkE, Kodukorras või Tartu Vangla direktori käskkirjaga keelatud. Tartu Vangla direktori 01.03.2007 käskkirja nr 1-3/17 p-s
6. 1 on loetletud esemed, millised on Tartu vanglas keelatud, selles loetelus on ka nöörid, niidid, köied, traadid, juhtmed. Ka VSkE § 641 p-s 1 on teiste keelatud asjade hulgas märgitud nöörid, niidid, köied, traadid. VangS § 100 lg 1 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristust: 1) 3 noomitus, 2) isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks, 3) kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. Kaebuse esitajat on karistatud antud asjas noomitusega. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on põhjendatud huvina märkinud hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise, samuti asjaolu, õigusvastasest käskkirjast tulenevalt on võimalik järgmiste rikkumiste eest talle määrata raskemaid karistusi, sealhulgas kartserisse paigutamist. Seega leiab kaebaja, et käskkirja õigusvastasuse tuvastamise korral on võimalik järgnevaid kahjulikke tagajärgi ära hoida või vähendada. Kahju hüvitamise taotluse esitamise osas märgib kohus, et kaebaja ei ole kasutanud vaidlustatud käskkirjast tekkida võiva kahju vältimiseks esmast kaitsevahendit - käskkirja tühistamise nõude esitamist. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 7 lg 1 tulenevalt saab kahju hüvitamist taotleda siis, kui kahju ei olnud võimalik vältida sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RvastS § 3 reguleerib haldusakti kehtetuks tunnistamise nõude esitamist. Seega näeb seadus ette, et enne kahju hüvitamise nõude esitamist tuleb isikul kasutada kõiki õiguskaitse vahendeid, mis hoiaksid kahju tekkimise ära. Kaebaja ei ole käskkirja, mille õigusvastasuse tuvastamist ta taotleb, tühistamist kohtus eelnevalt taotlenud ehk on nõustunud Justiitsministeeriumi 28.10.2009 vaideotsusega. Nimetatud vaideotsuse on kaebaja kätte saanud 04.11.
7. Käskkirja õigusvastasuse tuvastamise kaebuse on A.Viitkin kohtule esitanud 21.12.2009.a. Kohtuistungil ei andnud kaebaja ega tema esindaja arvestatavat vastust, miks ebasoodsa vaideotsuse puhul kohtusse kaebust ei esitatud. Samuti ei saa põhjendatud huviks pidada eesmärki, et hoida ära olukord, kus õigusvastase distsiplinaarkaristuse olemasolu võib järgmiste võimalike rikkumiste korral kaasa tuua rangema karistuse või muid kahjulikke tagajärgi. Käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei pane vastustajale kohustust käskkirja tühistada. Ka juhul, kui kohus tunnistaks käskkirja õigusvastaseks, jääb käskkiri kehtima, tuues kaasa kõik käskkirjast kui kehtivast haldusaktist tulenevad tagajärjed. Ka õigusvastane haldusakt on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Lisaks märgib kohus, et käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks puudub ka sisuline alus. Kaebuse esitaja distsiplinaarüleastumine on distsiplinaarmenetluse käigus leidnud tõendamist. Ükski kaebaja väide ei ole aluseks käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks. Vanglaametniku A.Lundalini 03.06.2009 koostatud ettekande järgi Tartu kohtumajast etapiga saabunud A.Viitkini kargu seest leiti peidetuna u. 78 cm pikkune valge isolatsioonimaterjaliga kaetud ning valgest metallist otstega juhtmejupp. Ettekandele on märgitud, et kinnipeetav keeldus seletuskirjast. Seletuskirjast keeldumise kohta on koostatud ka vanglaametnike A.Lundalini ja A.Skutšase allkirjadega akt. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et keelatud juhe oli pandud tema kargu sisse kaebaja teadmata, või et selle panid sinna Tartu Vangla töötajad või politseinikud, nagu kaebaja märgib. Asjaolu, et kaebajal eelmisel päeval ei olnud julgeolekuga mingeid probleeme, või et kohtumajja minnes ei olnud kargu sees keelatud eset, ei tähenda, et ainult keegi kõrvaline isik sai panna selle eseme kaebaja kargu sisse või et kaebaja ise sellest teadlik ei olnud. Ei distsiplinaarmenetluse ajal ega kaebuses ei olnud kaebaja märkinud, et kohtuistungi ajal ei olnud kargud temaga koos kohtusaalis. Kohus ei pea tõenäoliseks ega usutavaks kaebaja väidet, et teda on vangla poolt püütud süüdi lavastada rikkumises, mida ta toime pannud ei 4 ole. Keelatud eseme leidmine on tõendatud aktiga, millele on alla kirjutanud vanglaametnikud A.Lundalin ja A.Skutšas, distsiplinaarmenetluse on läbi viidud inspektorkontaktisik S.Leetma, distsiplinaarkaristus on määratud vangla direktori poolt. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et distsiplinaarasja ajendiks oli valvur A.Skutšase lubadus näidata, kes ta on. A.Lundalini seletuse järgi viibis A.Viitkin kogu läbiotsimise ajal vastuvõtu ruumis, kus asus ka aparaat, mida kargu läbiotsimisel kasutati. Seega toimus kargu läbiotsimine kaebaja juuresolekul. Käskkirja õigusvastasuse tuvastamisel ei ole oluline, kui täpselt oli leitud juhtme pikkus mõõdetud või märgitud, kuna õigusaktid siin mingeid mõõtmeid kehtestanud ei ole. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Eda Muts kohtunik 5