lg 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustamise eest, kui asi oli üürniku valduses. Poolte vahelist rendi/teeninduslepingu tuleb käsitleda oma olemuselt üürilepinguna, sest kostja sai sõiduki enda tarbeks kasutamiseks mitte majandustegevuseks. Kohtus leiab, et asjas on tuvastatud, et sõiduk e üüritud asi on hävinud ning selle tagastamine hagejale ei ole võimalik. Asja hävimisel tuleb selle väärtus hüvitada rahas vastavalt
lg 1 ja
Asja väärtus on võrreldes lepingu sõlmimise ajaga vähenenud. Sõiduki hinnaks oli rendilepingu järgi 449 000,01 krooni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et sõiduki jääkmaksumus on 334 097,18 krooni. Kostjalt tuleb välja mõista 334 097,18 krooni kahju hüvitisena. Kohtule esitatud üürarvest nähtub, et hageja on esitanud kostjale nõude üürisumma tasumiseks tähtajaga 26.06.2008.
lg 1 järgi on kostjal üüri tasumise kohustus.
lg 1 p 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kohustuse rikkumise korral selle täitmist. Kostja on jätnud tasumata ka üüriarve summas 8165,02 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks arve tasunud, seega tuleb ka see kostjalt välja mõista. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja 173 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.