← Eesti

2-09-29014/2

2-09-29014 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-29014 Tsiviilasi KÜ hagi AM vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hagi hind 31 058.70 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX); juhatuse liige NS, menetludokumentide vastuvõtja Erki C (OÜ Annamari ) Kostja: AM(isikukood: XXX, elukoht: XXX). Asja läbivaatamise kuupäev
  2. juuni 2010.a, lihtmenetlus RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista kostjalt AM’lt hageja KÜ kasuks põhivõlgnevus summas 31 058.70 krooni (kolmkümmend üks tuhat viiskümmend kaheksa krooni ja 70 senti) ja sisse nõutavaks muutunud viivis summas 3 391.54 krooni (kolm tuhat kolmsada üheksakümmend üks krooni ja 54 senti).
  5. Välja mõista kostjalt AM’lt hageja KÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt 31 058.70 krooni alates 16.06.2009.a kuni nõude rahuldamiseni korteriühistuseaduse sätestatud määras (0,07% päevas) Menetluskulude jaotus
  6. Menetluskulud jätta kostja AM kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti 1 2-09-29014 hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et ei hagi ega vastuhagi hind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. TsMS § 444 lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus on jaotanud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega arvestades muuhulgas hagi ja vastuhagi hagihinna proportsioone. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus selgitab, et TsMS § 430 alusel on pooltel õigus lõpetada vaidlus kompromissiga kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Sellisel juhul lõpetab kohus menetluse ja kohtuotsus asjas ei jõustu. Peeter Pällin kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.