3-08-2101/19

3-08-2101 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 25.05.2009 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-2101 Haldusasi M. L kaebus Viru Vangla direktori käskkirja nr. 168, millega seati kinnipeetavate sisseostude tegemisele koguselised piirangud, tühistamiseks. Kohtuistungi toimumise aeg 05.05.2009.a väljasõiduistung Viru Vanglas Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja M. L RESOLUTSIOON Viru Vangla esindaja Eve Kangro Jätta kaebus rahuldamata. Menetluskulu jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o 25.05.2009.a. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Viru Vangla direktor 17.07.2008 käskkirjaga nr 168 seati kinnipeetavate sisseostude tegemisele koguselised piirangud. M. L esitas 21.10.2008.a Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse ja palus käskkiri kehtetuks tunnistada. Tuginedes vangistusseaduse (VangS) § 4’ lg 2, § 48 lg 1, „Vangla sisekorraeeskirja“ § 74 lg 1 ja 2, leidis kaebaja, et vangla direktoril pole õigust otsustada niisuguste piirangute üle ning toiming võib isikute õigusi ja vabadusi piirata vaid vastava seadusliku aluse olemasolul. Oma huvi käskkirja tühistamiseks põhjendas kaebaja väitega, et ta tahab osta oma raha eest meelepärast kaupa koguses, mis on talle vajalikud kuni järgmise ostukorrani. Kaebajal puudub valikuvõimalus (t lk1 jj). 3-08-2101 Vastustaja Viru Vangla kirjalikus vastuses vaieldi kaebusele vastu, paluti see rahuldamata jätta ja leiti, et kaebaja on jätnud tähelepanuta VangS § 4’lg 2, mis annab vangla direktorile õiguse piirangute tegemiseks. Seejuures selgitati piirangute sisseviimisel arvestatud kaalutlusi ning märgiti, et vanglal on kohustus jälgida kaebaja tervist ning vastavalt tervisekaardile on seda ka tehtud ja probleemide korral on ka ravi määratud, kuid eelkõige peab kaebaja ise oma tervise eest hoolt kandma. Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja ebamugavustunne, mida isik kogeb, ei ole veel inimväärikuse rikkumine (t lk43 jj). KOHTU PÕHJENDUSED Vangistuse täideviimise korda ja korraldust reguleerib vangistusseadus. Kaebuse esitaja poolt vaidlustatud Viru Vangla direktori 17.07.2008.a käskkiri nr 168 on käsitletav halduskohtus vaidlustatava üldkorraldusena ja antud VangS § 4’ lg 2 alusel. VangS § 4’ lg 2 kohaselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Käskkirjas nr 168 on esitatud kaalutlused, mis tingisid käskkirja väljaandmise. Käskkirjas esitatud kaalutluse kohaselt: ,,Viru Vanglas on kinni peetavatele isikutele tagatud sisseostude tegemine kaks korda kuus, mistõttu ei ole kinni peetavatel isikul vajadust korraga osta suurtes kogustes kaupa, kuna nad seda ise ära tarvitada ei jõua ning kinni peetavatel isikutel ei ole õigust oma sisseoste jagada teistele kinni peetavatele. Suurtes kogustes sisseostude tegemine ning nende kambris hoidmine raskendab vanglas läbiotsimiste teostamist, suurendab keelatud esemete peitmise võimalusi ning ohustab vangla julgeolekut." Kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja p-s 3.2 VangS täiendamine §-ga 4’ on märgitud, et: ,,Ilmselge on see, et lõige 2 ei anna vanglatele volitust piirata õigusi, mis on juba konkreetselt piiratud, näiteks ei ole õigust pikendada distsiplinaarkaristuste tähtaega, laiendada täiendavate julgeolekuabinõude aluseid või kasutada relvi juhul, kui selleks ei tulene seadusest õigust. Seega ei saa üldvolitusele tuginedes rakendada meetmeid, mille kasutamise eeldused on seaduses täpsustatud ja piiritletud." Lisaks on seletuskirjas märgitud, et: ,,Sätte eesmärgiks on vältida olukordi, kus igal väiksemalgi vangla toimingul peab olema konkreetne seaduslik alus. Vangla kontekstis, kus tehakse toiminguid, mis hõlmavad kõiki kinnipeetava eluvaldkondi, on vajalik paindliku regulatsiooni olemasolu". Kuna seadus ei sätesta konkreetset piirangut, millises koguses võib kinni peetav isik kaupa osta ühe ostukorra ulatuses, siis oli Viru Vangla direktoril tulenevalt VangS §-st 4’ lg 2 ja justiitsministri 13.06.2006.a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ §-st 4 lg 2 p 7 (vangla direktor annab oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele) õigus anda selliseid piiranguid sisaldav käskkiri juhul, kui need piirangud on vajalikud julgeoleku tagamiseks vanglas, vastavad täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ning nendega ei moonutata seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust, s.o piirangute kehtestamisel on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet. Lisaks sätestab ka VangS § 66 lg 3, et direktor vastutab julgeoleku eest vanglas, mis samuti paneb vangla direktorile kohustuse võtta tarvitusele meetmed julgeoleku tagamiseks vanglas. 2 3-08-2101 Kinnipeetava sisseostudega seonduv on eraldi reguleeritud VangS §-s 48, mille esimeses lõikes kehtestatuga on seaduseandja andnud vanglale õiguse kinnipeetava ostude üle kontrolli teostada. Kuna üks võimalus sellise kontrolli teostamiseks on ka sisseostude sortimendi ja koguste kontrollimine, ei ole erinevate kaupade ostmisele piirkoguste seadmine lubamatu. Asjaolu, et VangS § 48 lg 11 kohaselt võib kinnipeetav ühes kuus teha sisseoste kuupalga alammäära piires, ei tähenda seda, et nimetatud sättega ja VSKE §-ga 74 (sisseostude tegemise ja ostu eest tasumise kord) oleks sisseostude tegemise kord ammendavalt reguleeritud ja vangla direktoril puuduks seetõttu õigus VangS § 4’ lg 2 alusel selles valdkonnas vajadusel täiendavaid piiranguid kehtestada. Piirangute kehtestamine selle kohta, millises koguses võib kinni peetav isik ühe ostukorra jooksul ühte või teist kaupa osta, riivab kinni peetava isiku, s. h kaebaja privaatautonoomiat ja omandi käsutamise õigust ning VangS §-s 48 lg 1 sätestatud sisseostude tegemise õigust, kuid see riive on kohtu hinnangul proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas) ning piiranguga ei alandata kinni peetavate isikute inimväärikust. Samuti on vaidlusalune piirang kooskõlas VangS §-ga 6 lg 1, mille kohaselt vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Nagu juba varem märgitud, on Viru Vangla direktori vaidlusalune käskkiri välja antud eesmärgiga tagada vangla julgeolek, kuna suurtes kogustes sisseostude tegemine kinnipeetavate poolt ning nende (sisseostude) kambris hoidmine raskendab vanglas läbiotsimiste teostamist, suurendab keelatud esemete peitmise võimalusi ning ohustab seega vangla julgeolekut. Proportsionaalsuse põhimõtte järgimise hindamisel loetakse sobivaks abinõu, mis soodustab piiranguga seatud eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Lähtudes piirangu eesmärgist, milleks on vangla, s. h ka kinni peetavate isikute endi julgeoleku tagamine, on piirang ringkonnakohtu hinnangul sobiv, sest aitab ära hoida või vähendada tegevusi (suurem võimalus peita kambrisse keelatud esemeid, läbiotsimiste teostamise raskendamine tulenevalt ostetud ja kontrollimist vajavate esemete suuremast hulgast, isiku enda tarbimisvajadust ületavate ostude puhul ostetud asjade üleandmise või vahetamise võimalus, mis omakorda tekitab kinnipeetavate vahel võlasuhteid, millede lahendamine võib viia kinni peetavate isikute tülideni ja füüsiliste konfliktideni, mille toimumine ja toimepanek ohustab ilmselgelt vangla julgeolekut. Abinõu on vajalik, kui piirangu eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Lähtudes piirangu eesmärgist ja eelpoolkirjeldatud võimalustest ohu tekkimiseks vangla ja kitsamalt ka kinni peetavate isikute endi julgeolekule juhul, kui kinni peetava isiku poolt ühe ostukorra raames tehtavatele sisseostudele ei oleks seatud koguselist piirangut, loeb ringkonnakohus abinõu vajalikuks, sest ilma sisseostude kogust piiramata ei ole efektiivselt võimalik saavutada olukorda, kus kinni peetava poolt ostetud ja kambris hoitavad asjad (s.h toiduained ja hügieenitarbed koos pakenditega jne) ei muutuks vahenditeks, millega on võimalik takistada läbiotsimiste efektiivset teostamist, kalduda kõrvale keelust hoida kambris keelatud esemeid, tekitada kinni peetavate isikute vahelisi alluvus- ja võlasuhteid jne. Kohtu hinnangul ei hoia vangla vahendusel ostetavate kaupade võimalikust põhjendamatult suurest kogusest ja selle kambris hoidmisest tulenevaid julgeolekuriske ära VangS §-st 48 lg 11 tulenev piirang, et kinnipeetav võib ühes kuus teha sisseoste kuupalga alammäära piires ega ka VSKE §-st 57 lg 3 tulenev piirang, mille kohaselt kinnipeetava enda juures ja laos olevate lubatud asjade kaal kokku ei või ületada 30 kg, sest näiteks vangla kaudu ostetavaid toiduaineid, hügieenivahendeid ja muid n.ö äratarvitatavaid asju ei arvestata VSKE §-s 57 lg 3 märgitud lubatud asjade piirkaalu hulka. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. 3 3-08-2101 Käskkirjaga nr 168 reguleeritakse kinni peetavate isikute sisseostude kogust konkreetsete käskkirjas toodud kaubaartiklite lõikes ühe ostukorra kohta ning sisseoste on kinni peetavatel isikutel Viru Vanglas võimalik teha vangla vahendusel kaks korda kuus, mis tähendab seda, et iseenesest on kinni peetavatel isikutel võimalik ühes kuus osta käskkirjas nr 168 loetletud kaupa kahekordses koguses. Käskkirjas toodud loetelu kohaselt võib kinni peetav isik ühes kuus osta näiteks 4 kg leiva- ja saiatooteid, 5 kg juustu ja suitsuvorsti, 4 l piimatooteid, suitsutatud lihatooteid 2 kg, halvaad ja šokolaadi kokku 2 kg, komme 2 kg, tualettseepi, šampooni jt. hügieenivahendeid 2 tk iga eset, 2 pakki A4 paberit, 2 vihikut, 2 kirjaplokki jne. Kuna vangla kaupluses pakutavad toiduained on eelkõige võimalus lisatoidu ostmiseks, sest Viru Vangla pakub kolm korda päevas kinni peetavatele isikutele sooja toitu, siis ei ole kohtu hinnangul käskkirjas nr 168 toiduainete koguste osas kehtestatud piirangud oma ulatuselt ebaproportsionaalsed. Sama kehtib ka muude loetelus toodud kaupade liikide osas. Samuti on piiratud kogustes osta võimaldatud kaupade loetelu koostatud selliselt, et kinni peetav isik saab valida mitme sarnase kaubakategooria vahel ja soovi korral ka korraga osta sarnase kaubakategooria kaupu (näiteks halvaa ja šokolaad ning lisaks kommid, paber, vihik ja kirjaplokk eraldi jne). Halduskohtu arvates ei ole kehtestatud piiranguga sekkutud kinni peetavate isikute õigustesse (iseotsustamise õigus seonduvalt omandi käsutamise õigusega, mis tuleneb VangS §-st 48 lg 1) sellise ulatusega ja nii intensiivselt, et see kaaluks üle piirangu kehtestamise eesmärgi, milleks on vangla ja kitsamas mõttes ka vanglas viibivate kinni peetavate isikute endi julgeoleku tagamine. Sama põhimõte sisaldub ka justiitsministri 30.11.2000.a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 74 lg 1. Asjaolust, et sama õigusakti § 57 lg 3 on seatud kinnipeetava enda juures olevate ja laos hoitavate asjade kogukaalule 30 kg piirang, tuleneb veel ka täiendav alus kinnipeetava sisseostude koguselisele piiramisele. Vaidlusaluses käskkirjas loetletud lubatud sisseostude kogused küünivad juba üksnes toiduainete osas selle piiri lähistele ning veel suuremates kogustes ostude lubamine raskendaks kinnipeetavate kontrollimist, looks täiendavad võimalused rikkumiste toimepanemiseks ja võiks seeläbi ohtu seada vangistusseaduse § 6 lg 1 kehtestatud vangistuse täideviimise eesmärgi. Kuna vangistuseaduse § 46 ja § 47 sätestatu kohaselt on kinnipeetavatele tagatud vangla poolt nii riietus kui toit ja sisseostude tegemine toimub Viru Vangla kodukorra punkt 13 alusel üldreeglina kaks korda kuus, ei ole korraga suurtes kogustes ostmine kinnipeetavatele hädavajalik, selle keelamine ei piira neid ülemäärase rangusega, ei alanda nende inimväärikust ega moonuta seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kirjeldatu alusel ei ole kaebaja kaebus põhjendatud ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja ja Viru Vangla esindaja kohtuistungil oma kulude hüvitamist ei soovinud, seega jäävad võimalikud menetluskulud HKMS § 93 lg 1 kohaselt menetlusosaliste enda kanda. Ülle Polluks Kohtunik 4