← Eesti

2-05-1795/33

2-05-1795 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-05-1795 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2010, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi T S hagi AS Silmet Grupp vastu tervisekahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: T S (IK XXX) Hageja esindaja: Sillamäe linn (Sillamäe linnavalitsuse kaudu) (seaduslik esindaja) Hageja esindaja: Vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kostja: AS Silmet Grupp (RK 10228997) Kostja esindaja: Avo Annus (juhatuse liige) RESOLUTSIOON
  2. Kinnitada T S ja AS Silmet Grupp kompromiss järgnevalt: 1.
  3. T S loobub hagis esitatud nõuetest AS Silmet Grupp vastu 255 000 krooni väljamõistmiseks. 1.
  4. Pooled kannavad oma menetluskulud ise. 1.
  5. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest TsMS § 661 lg 4 järgi.
  6. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-05-1795 menetlus.
  7. Jätta T S menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. T S riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
  8. Jätta AS Silmet Grupp menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.
  9. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4 ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles 1

(3)2-05-1795 menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on T S hagi AS Silmet Grupp vastu tervisekahju hüvitamise nõudes. Pooled esitasid kohtule kompromissi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku huvi; kompromiss ei kahjusta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise õigusi; komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Hagi on esitatud kohtule 11. mail 2005. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 62 lg 3 kohaselt, kui pooled ei ole kokkulepet sõlmides kohtukulude jaotamises kokku leppinud, jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. 2
(3)2-05-1795 Pooled leppisid menetluskulude jaotuse osas kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Viru Maakohtu 09. juuli 2010 kohtumäärusega määrati hagejale riigi õigusabi korras esindaja riigi arvelt ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus leiab, et hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus leiab, et puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromissis kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Aarne Lõhmus Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.