2-09-65715 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2010.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-65715 Tsiviilasi ATMAB hagi A

§ 430

lg 1 kompromissiga menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest ning soovivad sellest hoolimata kompromisslepingu kinnitamist Harju Maakohtu poolt ja menetluse lõpetamist Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-09-

1. 1.
2. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et neil puuduvad üksteise vastu mistahes varalised või mittevaralised pretensioonid seoses Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-09-65715 kantud menetluskuludega ning et nad kohustuvad mitte esitama teineteise vastu mistahes nõudeid tsiviilasjas nr 2-09-65715 kantud menetluskulude (sh õigusabikulude) hüvitamiseks. 1.
3. Hageja ja kostja on teadlikud poolte kohtuliku kompromissi kinnitamise ja tsiviilkohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §–le 432, s.o menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 1.
4. Pooled kinnitavad, et nad on kompromisslepingu hoolikalt läbi lugenud, et kõik tingimused on arusaadavad, üheselt mõistetavad ja vastavad poolte 1 2-09-65715 tahtele. Samuti kinnitavad pooled, et kompromisslepingu ükski säte ei kahjusta ebamõistlikult ühtki poolt. 1.
5. Lähtudes

§ 661lg 4 lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühe

§ 430lg 1 ja §-st 432.

Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühe päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hageja esindaja palub hageja arveldusarvele tagastada pool tsiviilasjas nr 2-0965715 tasutud riigilõivust, s.o 1 597,5 eurot ehk 25 000 krooni. Kohtu põhjendused

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. 2 2-09-65715 Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 04.12.2009.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole (viitenumber 2900072123) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 3 195 eurot (s.o 49 990,89 krooni). 03.12.2009.a tasus hageja esindaja Rahandusministeeriumi arveldusarvele (viitenumbriga 2900072123) täiendava riigilõivu 9,11 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 25 000 krooni. Vastavalt hageja esindaja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda ATMAB arveldusarvele IBAN; XXXXXXXXXXXXXXXXXXX SWIFT; NDEASESS Nordea Bank AB pangas.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. Viktor Brügel kohtunik 3