KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laatsit 9.

) §-le

2. I. F. M. kohtuistungil taotlusele sisuliselt vastu ei vaielnud. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et taotlus I. F. M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 6.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. I. F. M.il ei ole Eestis viibimiseks elamisluba ega muud seaduslikku alust. KIS-ist nähtuvalt lükati isiku varjupaigataotlus Politsei- ja Piirivalveameti 17.06.2010 otsusega nr 7000910040-1 tagasi, temale keelduti VRKS § 40 p 1 alusel elamisloa andmisest ning tehti VRKS § 25 lg 2 ja § 41 lg 2 alusel ettekirjutus Eestis lahkumiseks. 7.

§ 25

sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõike 2 või 3 järgi.

§ 24

lg 2 näeb ette väljasaadetava vabastamise väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette, et (lahkumis)ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või välismaalasele viibimisaluse andmise otsuse korral vabastatakse välismaalane väljasaatmiskeskusest ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või viibimisaluse andmise otsuse alusel. Käesoleval juhul puuduvad

§ 24lg-tes 2 või 3 sätestatud väljasaatmiskeskusest vabastamise alused.

1. I. F. M. on vaidlustanud Politsei- ja Piirivalveameti 17.06.2010 otsuse halduskohtus (haldusasi nr 310-2127). VRKS § 42 lg 2 kohaselt elamisloa keeldumise otsuse ja sellega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise korral halduskohtus ei kuulu lahkumisettekirjutus sundtäitmisele enne esimese astme halduskohtu otsuse tegemist. Seega ei saa I. F. M.i praegu Eestist välja saata. Tulenevalt VRKS § 33 lgst 1 ei paigutata taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses viibimise ajal või väljasaatmise täideviimise käigus, esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses. Arvestades I. F. M.i väljasaatmiskeskuses senise viibimise kestust ning perekondlike ja muude sidemete puudumist Eestis ei ole puudutatud isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamine muutunud veel ebaproportsionaalseks. Väljasaatmine ei ole praegusel hetkel muutunud ka võimatuks.
2. Eeltoodut arvestades pikendab kohus luba I. F. M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kahe kuu võrra, s.o 14.09.2010 kuni 14.11.
3. Monika Laatsit 2