lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. I Menetluse käik
Teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus 15.07.2010.a. Lõpparuandega halduri juures tutvumas ükski võlausaldaja ei käinud. Toimkonna liikmetele on lõpparuanne esitatud ning vastuväiteid ei esitatud. Vastuväidete esitamise tähtaeg Viru Maakohtule lõppes
lg 1 p 3 (
Vara müügikuulutuste ja pankrotimenetluse teadete riigilõiv 600 krooni, ajutise halduri tasult tulu- ja sotsiaalmaks 4 002 krooni ning enampakkumisel osalejale tagatisraha tagastamine 1 500 krooni.
lg 1 p 4 (
Ajutise halduri tasu ( Viru Maakohtu 15.10.2009.a. määrus) summas 6 574 krooni ( neto), ajutises menetluses tehtud bürookulud ( Viru Maakohtu 15.10.2009.a. määrus) summas 1 200 krooni ( s/h k/m), halduri poolt tehtud vajalikud kulutused menetluse läbiviimiseks ( Viru Maakohtu 15.06.2010 määrus) summas 2 400 krooni ning panga teenustasud summas 31 krooni. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. I järgu jaotist on välja makstud 21 675 krooni. Korteriomandi müügist laekus 25 500 krooni. korteriomand on tagatud hüpoteegiga AS Swedbank kasuks.
lg 3 kohaselt on pandipidajal saadaolevast summast ( tagatud vara müügist laekunud vahendid) maha arvatud pankrotimenetluse kuludeks 15/100 ulatuses. Seega 25 500- 15% ( 3825.-) = 21 675 krooni. Kokku on väljamakseid summas 37 982 krooni. Haldur broneerib nimetatud summa halduritasu katteks. Pandiesemeks oli korteriomand asukohaga Järveküla tee 62- korter 5, pandiese müüdi avalikul enampakkumisel 4.06.2010.a. ja pandieseme müügist laekus 25 500 krooni. Võlgnikul on vara müüdud ja müügist saada olevad vahendid pankrotipessa laekunud. Haldur juhindus pankrotivara müügi korraldamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettekirjutisest vara müügiks ja toimkonna otsustest vara müügi kohta. I järgu nõue rahuldati 100 % ulatuses. II järgu võlausaldajate nõuded, mille rahuldamiseks vahendeid ei jätkunud. Võlausaldaja nimi
Seega, täitedokumendi tähenduses on Kohtute raamatupidamisekeskuse nõue 9 340,60 krooni. AS Bigbank poolt esitatud nõue 54 223 krooni ja võlgniku vastuväide 21 323,28 krooni. Võlausaldaja nõudele Viru Maakohtu 4.11.2009 määruse alusel summas 4250 krooni esitas võlgnik määruskaebuse, mille kohus rahuldas 19.03.2010.a. Võlausaldaja ei ole haldurile teadaolevalt esitanud võlgniku vastu hagi nõude tunnustamiseks
Haldur on seisukohal, et kuna võlausaldaja nõude summas 49 973 aluseks on jõustunud Viru Maakohtu määrus 30.09.2009 tsiviilasjas 2-08-65838, siis antud nõue on tunnustatud ilma kaitsmiseta
Seega täitedokumendi tähenduses on Bigbank nõue summas 49 973 krooni. Võlausaldajate nõuded pankrotimenetluse lõppemisel täitedokumendi tähenduses on järgmiselt: Võlausaldaja Tunnustatud täitedokumendi tähenduses EEK nõue Jaotise % KÜ Järveküla tee 62 5 854,60 1,383685566 AS SEB Pank 61 303,89 14,48865981 AS Swedbank 230 669,52 54,51680479 AS Elion Ettevõtted 12 862,75 3,040002991 Condor Inkasso OÜ 53 112,00 12,55257537 Kohtute Raamatupidamisekeskus 9 340,60 2,207572404 AS Bigbank 49 973,00 11,81069907 Tunnustatud nõue täitedokumendi tähenduses on kokku summas 423 116,36 krooni ( jaotise % 100). Haldur ei ole pankrotimenetluses hagisid esitanud ega kavatse seda ka edaspidi teha. Haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on perioodil 2005-2006 võetud laenud eluaseme renoveerimiseks. Korteri renoveerimiseks võetud laenude 4 väljastamise perioodil olid nii materjal kui ka tööjõud viimaste aastate kõrgemail tasemel võrreldes käesoleval ajal väljakujunenud olukorraga, Krediitide võtmise ajal oli võlgnikul töökoht, mille igakuine sissetulek võimaldas võetud kohustusi täita. Seoses töökoha kaotusega 2007.a oktoobris tekkisid võlgnikul probleemid kohustuste täitmisel. Kogus pankrotimenetluse perioodil omas võlgnik töökohta ning igakuist töötasu, millest on kinnipidamisele kuuluv osa kantud pankrotivarasse. Haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei olnud kuriteo tunnustega tegu ning maksejõuetuse põhjuseks oli muu asjaolu. 7. Võlgniku kohustustest vabastamine Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks. Esitades taotluse lõpparuande kinnitamiseks on haldur esitanud kohtule ka taotluse U.V. (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Võlgnik on kohtule esitanud
lg-s 1 nimetatud avalduse hiljemalt võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise ajaks. Lisaks on haldur pankrotimenetluse käigus tuvastanud, et võlgnik ei ole toime pannud ühtegi
lg-s 2 sätestatud tegu, mis oleks aluseks võlgniku kohustustest vabastamise algatamisest keeldumisele. Vastavalt
Võlausaldajad on teatanud elektrooniliselt, et soovisid koosoleku läbiviimist elektroonilisel ja võlausaldajad v.a Järveküla tee 62 on teatanud, et nõustuvad Tiia Kalause usaldusisikuks nimetamisega U.V. ( pankrotis) võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Haldur palub kohtul kinnitada U.V.`i pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne, vabastada pankrotihaldur kohustustest pärast lõpparuande kinnitamist ning otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. III Kohtu põhjendused 8. Kohus, tutvunud lõpparuandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada lõpparuande kinnitamisega. 9.
kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. 10. Pankrotihalduri poolt kohtule esitatud lõpparuanne vastab
§-st 171 tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt nagu sätestab
lg1.
lg 2 märgib ammendavalt juhused millal kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui : 5 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
lg2 p2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku U.V. võlgadest vabastamise menetlus kuulub algatamisele.
sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg3 sätestatud makseid. Võlausaldajad on teatanud elektrooniliselt, et soovisid koosoleku läbiviimist elektroonilisel ja võlausaldajad v.a Järveküla tee 62 on teatanud, et nõustuvad Tiia Kalause usaldusisikuks nimetamisega U.V. ( pankrotis) võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on määrata võlgniku usaldusisikuks Tiia Kalaus. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel
13. Halduri tasu kinnitamine.
lg 1 alusel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 2 kohaselt tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.
lg 1 ja lg 2 kohaselt halduritasu alamäär kuni 100 000 pankrotivara puhul 20% ja ülemäära 35% pankrotivarast. Võlgniku pankrotivara suurus halduritasu arvestamisel on 52 903 krooni ( pankrotivara suurus neto summas 52 908 .-), millest on maha arvatud pankrotimenetluse algatamisel võlgnikul olnud rahalised vahendid 6 krooni). Halduritasu alammäär pankrotivara suurusega kuni 100 000 krooni on 10 580. 60 krooni ( bruto) ja ülemmäär 18 516 krooni. Haldur on pankrotimenetluse läbiviimiseks lisaks tööajale kasutanud oma isiklikku telefoni ja sõiduautot. Nimetatud kulud ei ole arvestatud bürookulude hulka pankrotimenetluse teenindamiseks. Eeltoodu alusel tuleb pankrotihalduri tasuks määrata kokku 14 000 krooni. Evi Kool Kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.