3-10-30/10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. veebruar 2010, Jõhvi 3-10-30 J. R kaebus Viru Vangla 18.11.2009 käskkirja nr 63/2606-D tühistamiseks ja sellekohase menetluse õigusvastaseks tunnistamiseks
2. veebruar 2010 J. R ja Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon 1.Jätta J. R kaebus täies ulatuses rahuldamata
3. Jätta 250 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 18.11.2009 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-3/2606-D (tl. 6), millega karistati kinnipeetav J. R vangistusseaduse § 67 p 1, vangla sisekorraeeskirja § 60 lg 1 ja Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 nõuete rikkumise eest viie ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega. Käskkirjas märgiti, et 27.10.2009 kartserikambris 1283 teostatud läbiotsimise käigus leiti J. R botase seest sisetalla alt kolm poolikut tuletikku ja kaks tikutopsi väävliosa ning kambri akna sisetrellide pealt üks isetehtud sigaret. 26.11.2009 esitatud vaie (tl. 39) on 14.01.2010 tagastatud põhjendusel, et samas asjas on juba algatatud kohtumenetlus (tl. 42). 05.01.2010 esitas J. R Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-3), palus tema karistamise suhtes tehtud käskkiri haldusmenetluse seaduse § 3 lg 2, § 6, § 40 lg 1 ja 2, § 54, § 55 ja vangistusseaduse § 64 lg 4 tuginedes tühistada ja selle aluseks olev menetlus õigusvastaseks tunnistada ning kirjeldas tema suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse käiku. Seejuures ta leidis, et ainuüksi suitsetamisvahendite kambrist leidmine fakt ei anna alust tema karistamiseks ning väitis, et distsiplinaarmenetluse käigus on möödutud asjaoludest, kas tal oli soov distsipliininõudeid eirata ning kas esemed olid jalanõudes ja kambris tema teadmisel ja seal kasutamiseks. Menetluse puudustena märkis ta ära veel, et selle on läbi viinud mitu menetlejat, et protokolli koostajale polnud tal võimalust suulisi ütlusi anda ning, et käskkirja tegelikuks koostajaks on menetleja. 1 1 Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 26-27) paluti kaebust mitte rahuldada ning kirjeldati oma seisukohti kaebaja rikkumise, käskkirja aluseks olevate õigusaktide sätete ja distsiplinaarmenetluse käigu suhtes. Muuhulgas selgitati, kes oli menetlejaks, ei peetud talle antud suuliste seletuste puudumist tulemusele mõjutada võinuks asjaoluks ning märgiti, et kuna kaebajale ei määratud karistust kartserikambris suitsetamise, vaid lubamatute esemete omamise eest, on asjakohatud väited tema kavatsuste mitteuurimise kohta. Asjakohatuks peeti ka erapooletuse rikkumise kohta esitatud väidet ning selgitati käskkirja vormistamise korda ja asjaolusid. Kohtuistungil jäid nii kaebaja kui Viru Vangla esindaja kirjalike väidete ja taotluste juurde. J. R rõhutas, et polnud kambrist leitud esemetest teadlik, pidas leitut prahiks ning väitis, et talle on õigusaktid tutvumiseks küll esitatud, kuid nende sisu ei selgitatud. Ta seadis kahtluse alla käskkirja erapooletuse ja leidis, et tal ei olnud kambrisse paigutamisel kohustust veenduda keelatud esemete puudumises. Jaanika Kõrgmaa täiendusi ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud käskkirjaga (tl. 28-29) on Viru Vangla karistanud J. R selle eest, et kartserikambris nr 1283 viibimise ajal leiti talle kuuluva botase seest poolikud tuletikud ja tikutopsi väävliosad ning kambri akna sisetrellide pealt ka isetehtud sigaret. Kartseris lubatud asjade loetelu on kehtestatud vangla sisekorraeeskirja § 60 lg
4. Tuletikke ja -topse või nende osi ning sigarette selles nimetatud ei ole. Vangistusseaduse § 67 lg 1 sätestatu kohaselt peab kinnipeetav täitma vangla sisekorraeeskirju. Täpselt sama põhimõte sisaldub ka Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.
5. Vangistusseadustiku § 63 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt on kuni 45 ööpäevane kartserisse paigutamine üks võimalikest kinnipeetavale vangistusalaste õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldatavatest distsiplinaarkaristustest. J. R ei ole oma kaebuses, seletustes ja vaides (tl. 1-4, 12 ja 40-41) eitanud leitud esemete olemasolu tema kartserikambris, kuid väidab, et ei teadnud neist midagi ega ole neid kasutanud. Kartserikambris mitte lubatud eseme seal hoidmine on rikkumine, mis ei eelda eseme kasutamise soovi ega tahtlikku tegu ning võib olla toime pandud ka ettevaatamatusest. Seega on väide rikkumise soovi ja tegeliku kasutamise väljaselgitamata jätmise kohta arusaamatu ja asjasse mittepuutuv. J. R paigutati kambrisse nr 1283 juba 25.10.2009 (tl. 44) ja on väheusutav, et kaks päeva hiljem toimunud läbiotsimise ajaks ei teadnud ta ikka veel midagi oma jalanõudes sisalduvatest lubamatutest esemetest ega olnud märganud sisetrellide peal asuvat isetehtud sigaretti. Kinnipeetava õigused ja kohustused pidid J. R hästi teada olema, sest vastavate õigusaktidega tutvus ta viimati 30.07.2009 (tl. 43). Kaebuses sisalduvad viited konkreetsete õigusaktide sätetele tõendavad, et ta omab mõningasi õigusalaseid teadmisi, vajadusel saanuks kohtaktisikult ka selgitusi paluda ning on kohatu väita, et õigusaktide sisu pole talle selgitatud (tl. 49). Vangistusseaduse § 64 lg 4 kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus menetluse läbiviinud ametniku ettepanekul vanglateenistuse poolt. Seejuures ei ole seaduseandja kehtestanud, et vastava käskkirja peab tingimata koostama see isik, kellel on karistuse määramise õigus. Jääb arusaamatuks, mida peab J. R täpselt silmas enda poolt nimetatud erapooletuse põhimõtte rikkumise all ja kelle suhtes seda rakendada tuleks. Kuid kindlasti ei välista see distsiplinaarkaristuse käskkirja teksti koostamist menetleja poolt, sest ettepaneku karistuse määramiseks peab niikuinii tegema tema. Tähendust ei oma ka, kes konkreetselt võtab õiguserikkumise toime pannud kinnipeetavalt seletusi. Seaduseandja ei ole vastavate ametnike ringi määratlenud, oluline on vaid, et kinnipeetav on saanud talle süüks pandava teo asjaolusid selgitada ning distsiplinaarmenetluse protokolli koostajale ja karistuse määrajale on tema seisukohad enne vastavate dokumentide vormistamist teada. Kaebuses viidatud haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 kehtestatu ei tähenda seda, et menetlusosaline peab tingimata saama nii kirjaliku kui ka suulise vastuväidete esitamise võimaluse. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti 2 2 menetlus- või vorminõudeid, kui need ei võinud mõjutada asja otsustamist ning see põhimõte on kohaldatav ka halduskohtumenetluses esitatud tühistamisnõude suhtes. Seega ei ole kaebuse rahuldamiseks alust isegi juhul, kui asuda suuliste seletuste suhtes vastupidisele seisukohale. Distsiplinaarmenetluse materjalides on olemas J. R kirjalikud seletused, nende sisu on käsitletud nii distsiplinaarmenetluse protokollis kui karistuse määramise käskkirjas ning kohtuistungil ei osanud ta nimetada ühtegi täiendavat asjaolu, mis menetlejale isikliku kontakti puudumise tõttu suuliselt teatavaks tegemata jäi (tl. 49). Kohtutoimikusse esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on J. R puhul vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’ tulenevaid nõudeid järgitud. Distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud (tl. 30-31), karistatut on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest (tl. 35), talle on korduvalt antud võimalus seletusteks (tl. 34, 37 ja 38), karistus on määratud ettenähtud tähtaegade ja pädevuse piires ning seda on vastavas käskkirjas (tl. 28-29) põhjendatud. Karistusliigi valik on kaebaja varasemate distsiplinaarkaristuste (tl. 44) tõttu igati õigustatud ja selle pikkus on oluliselt väiksem kui maksimaalne võimalik. Eeltoodud järeldustel ei ole J. R kaebus põhjendatud ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse (tl. 21) alusel vabastatud 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla esindaja oma menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud (tl. 55). Seega jääb riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte võimalikud muud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3