3-09-1961/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. november 2009, Jõhvi 3-09-1961 A. Z kaebus Kohtla-Järve Linnavolikogu 21.05.2004 otsuse nr. 118 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks Lugeda A. Z poolt esitatud põhjendused mittemõjuvateks, jätta kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetada kaebuse kohtulik menetlemine. Määrust on võimalik vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 06.02.2000 on A. Z omandanud Kohtla-Järvel, Põhja allee 16-4 asuva korteri (tl. 6-8). Kohtla-Järve Linnavalitsuse 04.02.2004 korraldusega nr. 190 (tl. 9-10) algatati teiste hulgas ka tema korteri peremeheks tunnistamise menetlus. 21.05.2004 otsusega nr. 118 tunnistas Kohtla-Järve Linnavolikogu korteri peremehetuks (tl. 11-12). 07.09.2009 esitas A. Z oma esindaja advokaat Sergei Politševi vahendusel Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl.1-4) ning palus, et halduskohus tunnistaks Kohtla-Järve Linnavolikogu 21.05.2004 otsuse nr. 118 teda puudutavas osas õigusvastaseks ja teeks ettekirjutuse samaväärse korteri tema omandisse andmiseks või mõistaks välja 50 000 krooni suuruse hüvitise. Kaebuses paluti selle esitamise tähtaeg ennistada ning märgiti, et kaebaja töötas väljaspool Eestit ja sai vaidlustatud haldusakti alles 07.08.2007 maakohtus tema hagi arutamiseks toimunud istungil. Veel viidati kaebaja riigiõigusabi taotluse kohta 20.05.2009 tehtud kohtumäärusele ning esindaja puhkusele ja hõivatusele. Kohtla-Järve kirjalikus vastuses (tl. 42-45) leiti, et kaebuses ei ole esitatud ühtegi mõjuvat põhjendust kaebetähtaja ennistamiseks, viidati asjaolule, et välismaal viibimine pole kaebajat takistanud hagi esitamisel ning peeti väiteid esindaja puhkusest asjakohatuteks. 1 KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse nõuetega seonduvad kaebetähtajad on sätestatud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 4 ja
2. Neis kehtestatu võimaldab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudega kaebust esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, mil kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või teada saama pidi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest. Käesolevas asjas ei ole pooltel vaidlust selles, et Kohtla-Järve Linnavolikogu 21.05.2004 otsust nr. 118 pole kaebajale kätte toimetatud. Samas aga polnudki volikogul vastavat kohustust, sest tegemist oli ju vara peremehetuks tunnistamise kohta antud haldusaktiga. Halduskohtumenetluses on juba ammu levinud seisukoht, et kui isik on teada saanud teda puudutava haldusakti olemasolust, siis tuleb tal mõistliku aja jooksul astuda samme, et haldusorgan selle talle teatavaks teeks. Alates 01.09.2006 on selline olukord reguleeritud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 9, kus on kehtestatud, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on muul viisil sellest teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kaebusele täiendavalt esitatud seletuskirjas (tl. 20-21) väidab A. Z küll, et töötas aastatel 2002 kuni 2009 välismaal, kuid tunnistab ka seda, et käis aastal 2005 Eestis, leidis oma kodumaja kadunud olevat ja pöördus hüvitise saamiseks linnavalitsusse, kuid taotlus lükati tagasi. Seda väidet kinnitab täiel määral Kohtla-Järve Linnavalitsuse 02.08.2005 kiri (tl. 24). Hiljemalt selle kirja saamisest pidi kaebaja aru saama, et talle on tekkinud kahju ja võivad olemas olla ka teda puudutavad haldusaktid või toimingud, kuid ei nähtu, et ta oleks koheselt ette võtnud mingeid meetmeid nende täpse sisu teada saamiseks ja vaidlustamiseks. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt olnuks see aga kahju hüvitamise nõude esitamise üheks eelduseks. Kaebuses on samaväärse korteri omandisse saamine sõnastatud küll kohustamisnõudena, kuid kaebus tugineb vaid kahju hüvitamise ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudeid käsitlevatele sätetele ja sisuliselt soovibki kaebaja talle tekitatud kahju hüvitamist tagajärgede kõrvaldamise või rahalise hüvitamise läbi. Eelnevalt viidatud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 4 ja 5 kohaselt sõltub kaebuse esitamise tähtaeg üksnes haldusakti andmise või kahjust teadasaamise ajast. A. Z puhul hakkas see tuvastamisnõude suhtes kulgema 22.05.2004 ning kahjunõude suhtes hiljemalt 02.08.2005 koostatud kirja kättesaamisele järgnevast päevast, sest siis oli selge, et linnavalitsus lammutatud korteri eest ise kompensatsiooni ei maksa. Kaebus on kohtusse esitatud alles 07.09.2009 (tl. 1), kui selleks kehtestatud tähtaeg oli juba ammu möödas. Ühtegi objektiivset põhjust, millest nähtuksid takistused kaebuse õigeaegseks esitamiseks pole kirjalikus kaebuses ega sellele hiljem lisatud seletuses nimetatud. Kindlasti ei saa selleks olla õigusaktide mittetundmine, hilinenud pöördumine õigusabiteenuse saamiseks, esindaja oskamatus õiget nõuet pädevale kohtule esitada või esindaja puhkus ja hõivatus mistahes muude küsimustega tegelemisel ning võib üheselt järeldada, et kaebaja on kaebuse esitamise tähtaja mööda lasknud iseenda hooletusest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg 3 sätestatud kaebetähtaja ennistamise võimaluse on seaduseandja ette näinud üksnes nende juhtumite tarbeks, mil kaebuse esitamine viibib kaebuse esitajast mitteolenevatel objektiivsetel põhjustel ja halduskohtus saab tähtaja ennistada vaid siis, kui ta need tuvastab. Eeltoodud järelduste kohaselt on A. Z kaebus kõigi nõuete osas esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaja rikkumisega. Kuna kaebaja ei ole nimetanud mingeid objektiivseid põhjendusi, milledest nähtuks kaebuse õigeaegse esitamise võimatus, puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks, vastav taotlus tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta ning kaebuse kohtulik menetlemine halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg 3 kohaselt lõpetada. Raili Randlane Kohtunik 2 Kohtumäärus jõustus 16.09.2010 Tartu Ringkonnakohtu 19.04.2010 kohtumäärusega nr 3-091961, millega jäeti Tartu Halduskohtu 17.11.2009 määrus muutmata. Raili Randlane Kohtunik 3