3-09-2284/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2284 Otsuse kuupäev

1. detsember 2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Madis Pretke kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju summas 1846 krooni hüvitamise nõudes
2. detsember2009 Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungil osalenud isikud Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja Madis Pretke; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni 22.01.
5. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
6. Madis Pretke toimetati 17.06.2008.a Murru Vanglast Tartu Vanglasse, mille käigus koostas vangistusosakonna spetsialist Vladimir Fatejev saatemeeskonnale üleantud kinni peetava isiku Madis Pretke väärtesemete saatelehe.
7. Madis Pretke poolt 14.10.2009.a Tartu Halduskohtule esitatud kaebuse kohaselt tekitati talle Tartu Vangla poolt varaline kahju, kuna 17.06.2008.a Tartu Vanglas toimunud läbiotsimise käigus võõrandati talt 1846 krooni väärtuses riideesemeid, mis olid kantud Murru Vangla 17.06.2008.a väärtesemete saatelehele. Kaebuse põhjendused ja taotlused
8. Kaebaja palub Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses välja mõista Tartu Vanglalt varaline kahju summas 1846 krooni selle eest, et 17.06.
9. a läbiotsimise käigus toimetati kõrvale sinine „Ferrari“ teksamüts, pruun villane kampsun (mille käistest tegi kaebaja mütsid); turukott; „Nike“ kott. 1 Kaebaja märgib, et jope, mille taskus oli kviitung kõigi kõnealuste riideesemete kohta, toimetati samuti 17.06.
10. a läbiotsimise käigus kõrvale. Kaebaja märgib, et tema poolt kohtule esitatud kviitungitel figureerib sinine teksariidest „Ferrari“ müts. Vangla laos on alles pruunist villase kampsuni käistest tehtud mütsid, ent kampsun võeti temalt läbiotsimise käigus lihtsalt ära. Turukott on märgitud kaebaja poolt kohtule esitatud kviitungitel I ja IV. Kaebuse kohaselt oli see tavaline turukott, mida on võimatu segi ajada vangla valge kotiga. Kaebaja märgib, et Murru Vanglast kaasa antud kviitung nr IV on ainueksemplar, sest 17.06.
11. a neil puudus kopeerpaber ja vangide ärasaatmisega oli kiire. Läbiotsimise protokolli kirjutatud märke kohta „ei ole pretensioone“ mainib kaebaja, et tuli kohale Tartu Vangla kiirreageerimisrühm ja teda ähvardati repressioonidega. Olles teadlik Tartu Vangla töötajate poolt vigaseks pekstud süüdimõistetutest ja teistest samalaadsetest vägivallaaktidest kinnipeetavate vastu, oli kaebaja nõus kirjutama mida iganes Tartu Vangla administratsiooni liikmed soovivad. Kaebaja täpsustas Tartu Halduskohtu 03.12.
12. a istungil, et kirjutas keelatud asjade kohta pretensioonide puudumisest, mitte läbiotsimise suhtes. Vastustaja seisukohad
13. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Kaebajal ei olnud 17.06.
14. a Tartu Vanglasse saabudes kaasas tema poolt loetletud esemeid (pruun sviiter, sinine teksariidest müts Ferrari, Nike spordikott ja turukott). Tartu Vanglasse vastu võtmisel koostati kõigist temaga kaasas olnud asjadest ühtne nimekiri, milles olevate kannete õigsust kinnitas kaebaja oma allkirjaga. Samuti kinnitas ta oma allkirjaga läbiotsimise kohta koostatud protokolli õigsust ja märkis omakäeliselt juurde, et „Ei ole pretensioone“. Läbiotsimistoimingute õiguspärasust kaebaja vaidlustanud ei ole. Kaebaja poolt kahju hüvitamise taotlusele lisatud koopia 17.06.08 „Murru Vangla kinni peetavate isikute väärtesemete saatelehest“, kus on loetletud väidetavalt kaduma läinud esemed, ei ole käsitletav tõendina, kuna sisaldab tõele mittevastavaid kandeid: punktide 2-6 all loetletud esemeid ei kandnud sinna 17.06.
15. a dokumendi koostanud vanglaametnik, vaid need on hiljem juurde kirjutatud kindlakstegemata isiku poolt. Tartu Vanglal on sama dokumendi teine eksemplar, kus selliseid kandeid ei ole, küll on aga märge, et saatemeeskonnale on üle antud valge kott turvaplommiga 2091768 ja kaebaja enda poolt 17.06.
16. a antud allkiri selle kohta, et ta sai plommitud koti saatemeeskonnalt Tartu Vanglas kätte. Murru Vanglas 10.06.
17. a koostatud kviitungist nr 0004748 nähtub, et kaebaja on Murru Vanglas andnud lattu üle teatud koguse esemeid ja kott on suletud turvaplommiga nr
18. Sama plommiga kott anti 17.06.
19. a üle Tartu Vangla saatemeeskonnale ja kaebaja sai koti saatemeeskonnalt kätte samal päeval, mille kohta andis allkirja. Kviitungil on märge, et muuhulgas on kotis olnud üks kampsun ja dressipluus, kahed dressipüksid, kolm mütsi ja turukott. Kõigi asjade puhul on tegu üldiste nimetustega, esemete täpsemat kirjeldust ei ole. Võrreldes kviitungil loetletud esemete liike 17.06.
20. a Tartu Vanglas koostatud ühtses nimekirjas olevate esemete loeteluga, on võimalik veenduda, et kõik seda liiki asjad on ka ühtsesse nimekirja kantud. Eseme näol, mis Murru Vanglas märgiti kviitungile turukotina, on ilmselt tegu mahuka ja mitmeotstarbelise kotiga, mis Tartu Vanglas märgiti ühtsete asjade nimekirja spordikotina, sest kõik kviitungil loetletud esemed olid suletud plommitud kotti, 2 mis avati alles Tartu Vanglas kaebaja juuresolekul ja sellega on välistatud, et Murru Vanglas plommitud kotist sai vahepeal midagi kaduma minna. Kuna kaebaja kinnitas oma allkirjaga Tartu Vanglas koostatud isiklike asjade ühtse nimekirja õigsust, siis pidi ta selles ka ise veendunud olema. Tartu Vanglas 22.09.
21. a koostatud kviitung nr 0002863 ei oma antud vaidluses tõenduslikku tähendust, kuna see on koostatud viis aastat tagasi ja annab kinnitust üksnes selle kohta, et
22. a septembris andis kaebaja lattu kviitungil märgitud esemed, sealhulgas kaks kampsunit. Kaks kampsunit (või sviitrit või 1 kampsun ja 1 sviiter) olid kaebajal olemas ka 17.06.
23. a Tartu Vanglasse saabudes, millest halli sai ta kambrisse ja halli-valget värvi ese paigutati lattu. Samad esemed on kaebajal olemas ka praegu, seega puudub selles osas vaidlus. Puuduvad andmed selle kohta, et kaebajal oleks üldse kunagi olnud sinist „Ferrari" mütsi. Kõikides dokumentides (sh Tallinna Vangla 17.09.
24. a koostatud isiklike asjade nimekirjas), kus mütsidest juttu on, nimetatakse kas ainult sinist mütsi või sinist nokamütsi Nike, mis oli kaebajal kaasas ka 17.06.
25. a Tartu Vanglasse saabumisel ja mille ta sai oma elukambrisse kaasa. Ükski asjas kogutud tõend ei kinnita kaebaja väidet, et vanglaametnikud oleks asjade läbiotsimise käigus midagi ära lõhkunud. Vastupidi: kaebaja on omakäeliselt märkinud, et tal ei ole läbiotsimise kohta pretensioone. Kaebajale ei ole tekitatud varalist ega mittevaralist kahju ka sellega, et vanglaametnik Lentso võttis 24.09.
26. a läbiotsimise käigus ära villase kampsuni, sinise Nike nokamütsi ja sinised dressipüksid, kuna nimetatud esemed paigutati kinnipeetavate isiklike asjade lattu kaebaja asjade juurde. Ka selle läbiotsimise kohta ei ole kaebajal olnud muid pretensioone peale selle, et kampsun võeti ära. Asjade lattu paigutamisel ei ole tegu nende äravõtmisega, mille kohta oleks pidanud koostama äravõtmise akti ja seega ei rikutud kaebaja õigusi. Kohtu põhjendused ja otsus
27. Halduskohus, hinnates asja kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks, mille tõttu tuleb kaebus HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata jätta.
28. Kaebaja hageb vastustajalt 1846 krooni kahju tekitamist. Kahju nõude põhjendamiseks on kaebaja kohtule esitanud valguskoopia Murru Vangla 17.06.2008.a saatelehest (tl 13), millel olevate käsikirjaliste kirjete kohaselt on lisaks valgele kotile turvameeskonnale üle antud ka kampsun, sviiter, püksid, müts ja turukott. Saateleht on allkirjastatud Murru Vangla ametniku V. Fatejevi poolt esemete üleandmise kohta ja saatemeeskonna liikme M. Kiru poolt esemete vastu võtmise kohta.
29. Vastustaja esitas oma vastuväidete tõendamiseks valguskoopia samast saatelehest (tl 32), millel puuduvad kirjed kampsuni, sviitri, pükside, mütsi ja turukoti kohta. Saateleht on allkirjastatud V. Fatejevi poolt esemete üleandmise kohta ja M. Kiru poolt esemete vastu võtmise kohta ning M. Kiru poolt esemete üle andmise ja M. Pretke poolt kätte saamise kohta.
30. Kuna kaebaja ja vastustaja esitasid samast saatelehest erinevad valguskoopiad, mis erinesid saatelehel olevate kirjete osas, kohustas kohus pooli TsMS § 273 lõike 5 alusel algdokumendi 3 esitamiseks. Kaebaja kohtule algdokumenti ei esitanud. Vastustaja esitas saatelehe originaali (tl 48), millel puuduvad kirjed kampsuni, sviitri, pükside, mütsi ja turukoti kohta.
31. TsMS § 273 lõige 5 sätestab, et kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Kaebaja ei ole algdokumendi esitamata jätmist põhjendanud ega selgitanud, kuidas sai tema valdusse koopia algdokumendist, kui tema väitel võeti talt originaal ära. Kaebaja on paljasõnaliselt seisukohal, et tema nõue on põhjendatud. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebaja poolt esitatud saatelehe koopial (tl 13) ei ole tõendamisjõudu, kuna põhjendatud on vastustaja kahtlus, et saatelehele on enne valguskoopia tegemist tehtud lisakirjed, mida dokumendil tegelikult ei esine. Ükski kaebaja poolt esitatud teine kirjalik tõend ei saa tõendada kaebajale vastustaja poolt varalise kahju tekitamist 17.06.2008.a läbiotsimise käigus ebaseaduslikult esemete äravõtmisega, kuna tõendatud ei ole, et kaebaja sel päeval neid esemeid, mille väärtust ta hageb, üldse omas. Seega on kaebaja nõue alusetu ja tuleb rahuldamata jätta, sest tõendamist ei ole leidnud vastustaja õigusvastane tegu, millega oleks saadud kaebajale varalist kahju tekitada. 10.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peaks kaebaja kandma vastustaja kohtukulud. Kuna vastustaja vastavat taotlust ei esita, jäävad poolte kohtukulud nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 4