Obsah (4)

§ 96§ 97§ 100§ 101

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtuasja number 2-10-31987 Otsuse tegemise aeg ja koht 23 . august 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi J.A. hagi D.A.i vastu

) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1. Kohus asja lahendamisel kohaldab

RAKS §

1. 3
2. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
3. Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 4) nähtub, et J.A. ja D.A. on alaealise lapse E.A.i vanemad, seega on J.A. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks.
4. Vastavalt

§ 96

, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

11. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (

§ 100lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1) 12.

Kuivõrd kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele alates nõude esitamise päevast, so. 05.07.

1. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse E.A.i (sündinud 22.05.2006 a.) ülalpidamiseks alates 05.07.2010 summas 2 175 krooni kuus, kuni E.A.i täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. Kohus märgib, et igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
3. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
4. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Evi Kool Kohtunik