← Eesti

3-09-1321/32

Obsah (5)§ 33§ 16§ 38§ 40§ 42

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1321 Otsuse kuupäev 8. jaanuar 2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi AS Ragn-Sells kaebus Tartu Linnavalitsuse li

lduste nr 634 ja 635 täielikuks tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

  1. oktoobril 2009 kohtuistungil ja menetlusosaliste kokkuleppel järgnevalt kirjalikus menetluses. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja AS Ragn-Sells esindajad Anne Jõesaar, Piret Miller ja vandeadvokaat Kadri Jõgi, vastustaja Tartu Linnavalitsuse esindaja Sille Arak ning kolmanda isiku AS Veolia Keskkonnateenused esindajad vandeadvokaadid Toomas Pikamäe ning Maivi Ots. Resolutsioon
  2. Jätta kaebus rahuldamata.
  3. Mõista kaebuse esitajalt AS-lt Ragn-Sells välja kolmanda isiku AS Veolia Keskkonnateenused kasuks viimase poolt kantud menetluskulud summas 48 312 (nelikümmend kaheksa tuhat kolmsada kaksteist) krooni. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Linnavalitsus kuulutas välja avaliku konkursi

ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Tartu linna veopiirkondades nr 5 ja 2 ning 6 ja 4 alguskuupäevadega eeldatavalt 01.07.2009 (piirkonnad 5 ja 2) ning 01.10.2010 (piirkond 6 ja 4). 04.03.2009 toimus esitatud pakkumiste avamine. Pakkumised esitasid AS Ragn-Sells, Adelan Prügiveod OÜ, AS Jõgeva Elamu, AS Veolia Keskkonnateenused (endine ärinimi AS Cleanaway) ja OÜ Prügimees. 18.03.2009 esitas AS Ragn-Sells Tartu Linnavalitsusele pöördumise, milles juhtis tähelepanu asjaolule, et Veolia Keskkonnateenuste ja Prügimehe pakkumised on vastuolus PKD p-ga 6.2.2, kuivõrd Veolia Keskkonnateenused omab valitsevat mõju Prügimehe üle. 25.03.2009 ja 26.03.2009 pöördus Tartu Linnavalitsus järelepärimisega Konkurentsiameti poole. 13.04.2009 väljastas Konkurentsiamet seisukoha, mille järgi tuleb AS-i Veolia Keskkonnateenused ja OÜ-d Prügimees käsitleda ühe ettevõtjana KonkS § 2 lg 3 mõistes. OÜ Prügimees teavitas 14.04.2009 Tartu Linnavalitsust, et ei ole enam huvitatud konkursil osalemisest ning 15.05.2009 teatas, et võtab oma pakkumise tagasi. 26.05.2009 toimusid pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumiste vastavaks tunnistamise koosolekud. Otsustati kõik allesjäänud pakkujad kvalifitseerida ja tunnistada vastavaks kõikide pakkujate pakkumised. 02.06.2009 antud

ldustega nr 634 ja nr 635 otsustas Tartu Linnavalitsus tunnistada veopiirkonnas nr 5 ja 2 ning veopiirkonnas nr 6 ja 4 edukaks AS Veolia Keskkonnateenused (endine ärinimi AS Cleanaway) pakkumised. 17.06.2009.a. esitas AS Ragn-Sells Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse 26.05.2009.a protokollide osaliseks tühistamiseks ja 02.06.2009

lduste nr 634 ja 635 täielikuks tühistamiseks. Kaebuses oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, millega kaebuse esitaja palus peatada Tartu Linnavalitsuse 02.06.2009

lduste nr 634 ja 635 kehtivuse kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-09-1321. Kohus rahuldas 17.06.2009.a. määrusega esialgse õiguskaitse taotluse. Tartu Ringkonnakohus jättis 10.08.2009.a. määrusega Tartu Halduskohtu 17.06.2009 määruse muutmata. 21.10.2009.a. toimunud kohtuistungil lükkas kohus asja arutamise edasi kuni Konkurentsiametilt seisukoha saamiseni, kas AS Veolia Keskkonnteenused teostab OÜ Prügimees üle valitsevat mõju konkurentsiseaduse § 2 lg 3 tähenduses. 25.11.2009.a. teatasid menetlusosalised kohtule, et soovivad menetluse jätkamist kirjalikult (kirjalikus menetluses). Kohus määras viia asja läbivaatamine lõpule kirjalikus menetluses. Kaebuse põhjendused Kaebuse esitaja palub tühistada Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna komisjoni 26.05.2009 protokollide p-d 1.5.4 ja 2.5.4 ning tühistada Tartu Linnavalitsuse 02.06.2009

ldused nr 634 ja 635 täies ulatuses. Kaebaja leiab, et Veolia Keskkonnateenuste kvalifitseerimine oli õigusvastane. Kuivõrd vastavaks saab tunnistada ainult kvalifitseeritud pakkuja pakkumist ning edukas pakkuja selgitatakse vastavaks tunnistatud pakkumiste seast, on Veolia Keskkonnateenuste pakkumise vastavaks ning edukaks tunnistamise otsused õigusvastased. Lisaks ei oleks Veolia Keskkonnateenuste pakkumist olnud võimalik vastavaks tunnistada ka juhul, kui Veolia Keskkonnateenused oleks vastanud kvalifitseerimistingimustele. Kuigi formaalselt oli tegemist kahe konkursiga, on kõik PKD-des sisalduvad tingimused ühesugused, menetlus viidi mõlema konkursi osas läbi üheaegselt, pakkumised esitasid mõlemal konkursil samad ettevõtjad, pakkumiste hindamisel lähtuti ühesugustest põhimõtetest ning otsused motiveeriti ühesuguselt. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et põhjendatud on konkursside käsitlemine ühe konkursina. Edaspidiselt on PKD-sid ühiselt nimetatud „PKD“, konkursse ühiselt „Konkurss“, 26.05.2009.a protokolle ühiselt „Protokoll“ ning

ldusi nr 634 ja 635 ühiselt „

ldus“.

  1. Protokolli õigusvastasus Veolia Keskkonnateenuste kvalifitseerimise osas. 2 1.
  2. Kaebaja on seisukohal, et OÜ-l Prügimees puudus pärast 04.03.2009.õigus pakkumine tagasi võtta. PKD üldtingimuste (PKD p 2) kohaselt viiakse konkurss läbi avatud menetluse vormis mh vastavalt konkurentsiseadusele ja Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusele nr 303 „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi

ldamise kord“ (edaspidi „Kord“).

§-st 33 tuleneb üheselt ja täiesti selgelt, et pakkumised on võimalik tagasi võtta kuni nende esitamise tähtajani. Konkursil oli pakkumiste esitamise tähtaeg 04.03.2009 kl 11.00 (PKD p 11.5). Prügimees avaldas soovi võtta oma pakkumine tagasi 14.04.2009, s.o rohkem kui kuu aega pärast pakkumiste esitamise tähtaega. Tulenevalt

§-st 33 puudus selliseks toiminguks õigus. Kuna vastustaja on eksinud Prügimehe loobumise vastuvõtmisel on kogu järgnev menetlus viidud läbi õigusvastaselt. 1.2. Kaebuse esitaja arvates on Veolia Keskkonnateenuste pakkumine vastuolus PKD p-ga 6.2.2. PKD punkti 6.2.2. kohaselt ei tohi pakkuja esitada konkursi raames ühist pakkumist, kui ta on esitanud pakkumise üksi, samuti ei tohi pakkuja esitada mitut ühist pakkumist koos erinevate ühispakkujatega, olla lepingu täitmisel teise pakkuja alltöövõtjaks ega nimetada alltöövõtjana teist pakkujat. Samuti ei ole lubatud mitme pakkumise esitamine ühelt ettevõtjalt. Ettevõtjaid, keda konkurentsiseaduse (edaspidi „KonkS“) § 2 lõike 3 mõistes võib lugeda üheks ettevõtjaks, võivad konkursil esitada kokku ühe pakkumise. Protokollis esitatud põhjenduse kohaselt on PKD p 6.2.2 eesmärgiks tagada pakkujate võrdse kohtlemise printsiibi rakendamine ning samuti välistada olukord, kus üks firma esitab mitu pakkumist ning võtab seejärel odavama(

  1. d)pakkumise(
  2. d)tagasi. Sellest tulenevalt ei olnud PKD järgi lubatud esitada mitut pakkumist ühe ettevõtja poolt ning üheks ettevõtjaks loeti ka ettevõtjaid, kes vastavad KonkS § 2 lg 3 järgi ühe ettevõtja mõistele. Konkurentsiameti 13.04.2009 kirjast tulenevalt on Veolia Keskkonnateenused ja Prügimees üks ettevõtja KonkS § 2 lg 3 tähenduses. Vastava asjaoluga nõustumist kinnitab ka Prügimehe käitumine menetluse ajal. Arvestades, et Prügimehe õigusi ega kohustusi ei mõjutanud pakkumismenetluses jätkuvalt osalemine, puudus tal vajadus oma pakkumise tagasi võtmiseks. Prügimehe käitumine kinnitab seotust Veolia Keskkonnateenustega. Arvestades Konkurentsiameti seisukohta ja Prügimehe käitumist, ei ole kaebaja hinnangul vaidlust selles, et Veolia Keskkonnateenused ja Prügimees on üks ettevõtja KonkS § 2 lg 3 ja PKD p 6.2.2 mõistes. Kuivõrd Veolia Keskkonnateenused ja Prügimees on üks ettevõtja KonkS § 2 lg 3 mõistes, kuid esitasid kaks pakkumist, rikkusid mõlemad PKD p 6.2.2 viimases lauses kehtestatud tingimust ning neid ei saanud kvalifitseerida. 1.3. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud pakkumisi hindama pakkumiste esitamise tähtaja seisuga. PKD p 17.3 kohaselt avalikustatakse ja fikseeritakse kõigi pakkujate nimed, aadressid ja pakutud hinnad ning kontrollitakse esitatud dokumentide vastavust PKD’s nõutud loetelule pakkumiste avamisel. PKD p 18.1.1 kohaselt lükkab konkursi

ldaja pakkumised tagasi, kui pakkuja ei vasta kvalifitseerimistingimustele. Kuna Prügimehel puudus õigus oma pakkumine tagasi võtta, oleks vastustaja pidanud pakkujate kvalifikatsiooni hindamisel lähtuma 04.03.2009 avatud pakkumistest. 3 Loobumise võimaldamine tähendab sisuliselt ka seda, et pakkujal lubatakse pärast pakkumiste esitamise tähtaega muuta oma pakkumist või esitada täiendavaid dokumente kvalifikatsiooni täitmiseks. Pakkujate võrdne kohtlemine on tagatud ainult juhul, kui kõiki PKD tingimusi rakendatakse kõikidele pakkujatele ühtviisi ning seejuures nii, nagu PKD’s kehtestatud on. 1.

  1. Kaebuse esitaja arvates on Protokolli motivatsioon asjakohatu. Vastustaja on Protokollis põhjendanud, et isegi kui Veolia Keskkonnateenuseid ja Prügimeest lugeda üheks ettevõtteks KonkS mõistes, siis tuleks kvalifitseerimise otsuse tegemisel lähtuda asjaolust, et pakkumised on esitanud neli ettevõtet, kes ei ole omavahel seotud ning on konkurentsiseaduse mõistes erinevad ettevõtted. Sellest tuleneb, et vastustaja hinnangul on võimalik käsitleda Veolia Keskkonnateenuste ja Prügimehe pakkumist ühe pakkumisena ning jätkata menetlust viie pakkumise asemel neljaga. Kaebaja leiab, et selline põhjendus on täiesti asjakohatu ning ka ebaloogiline. PKD p 6.2.2 sätestas, et lubatud ei ole mitme pakkumise esitamine ühelt ettevõtjalt. Seega ei ole võimalik esitada kahte pakkumist ühelt ettevõtjalt. Isegi kui lugeda Veolia Keskkonnateenuste pakkumine osaks Prügimehe pakkumisest ja vastupidi, tekib olukord, kus nad mõlemad on esitanud kaks pakkumist, ühe enda nimel ning teise seotud ettevõtja nimel. Seega on nad mõlemad esitanud kaks pakkumist, mis on samuti keelatud PKD p-ga 6.2.
  3. Protokolli õigusvastasus Veolia Keskkonnateenuste pakkumise vastavaks tunnistamise osas. 2.
  4. PKD p-st 12.4 tulenevalt peab pakkumise maksumuse esildises ettevõtja poolt pakutud hind tagama piirkonnas jäätmeveoteenuse osutamise kogu ainuõiguse kehtivusaja jooksul vastavalt jäätmeseaduse (edaspidi JS) § 66 lg-le
  5. Viidatud sätte kohaselt peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Vastustaja 18.02.2009 kirjas PKD välja võtnud ettevõtjate küsimustele on vastustaja öelnud, et mahutite rendihindade ristsubsideerimine segaolmejäätmete ja vanapaberi teenustasude arvelt ei ole lubatud. Kuivõrd ka mahutite rendihinnad olid osa hindamiskriteeriumitest, pidid ka mahutite rendihinnad olema nii kõrged, et katta rendileandmisega kaasnevad kulud ning vältida nende kulude ristsubsideerimist teiste teenuste arvelt. Veolia Keskkonnateenused on pakkunud konteinerite rendihinnaks 0 krooni toomise/viimise/vahetamise tasuks 0,01 krooni. Mõlemad hinnad on koos käibemaksuga. ning Kaebajale teadaolevalt on Veolia Keskkonnateenused pöördunud maksuhalduri poole küsimusega 0-kroonistelt rendihindadelt käibemaksu tasumise kohustuslikkuse kohta. Vastavalt maksuhalduri 11.03.2009 kirjale on konteinerite tasuta rentimise puhul tegemist omatarbena käibemaksuseaduse mõistes ning sellest tekib maksustatav käive. Lisaks on maksuhaldur seisukohal, et jäätmemahuti tasuta või soodushinnaga üürimine jäätmevaldajale maksustatakse tulumaksuga tulumaksuseaduse § 49 alusel. Veolia Keskkonnateenused tegi konkursil pakkumise, milles lubas anda jäätmemahutid jäätmevaldajatele tasuta rendile. Tulenevalt maksuhalduri seisukohast peab Veolia Keskkonnateenused jäätmemahutite tasuta kasutada andmiselt maksma käibe- ja tulumaksu. 0kroonise renditasu puhul tähendab see, et Veolia Keskkonnateenuste pakkumine konteinerite rentimise hinna osas on esiteks põhjendamatult madal, kuid teiseks sisaldab ka ristsubsideerimist. Kuivõrd maksukohustus tuleb täita, peab Veolia Keskkonnateenused katma tasuta rentimise maksukoormuse teiste teenuste tulude arvelt. See tähendab, et Veolia Keskkonnateenuste pakkumine on otseselt vastuolus tingimusega, mille kohaselt mahutite 4 rendihindade ristsubsideerimine segaolmejäätmete ja vanapaberi teenustasude arvelt ei ole lubatud. Kaebaja on seisukohal, et arvestades maksuhalduri poolt Veolia Keskkonnateenustele antud seisukohta, ei olnud võimalik pakkuda konteinerite rendihinnaks 0 krooni. Seega tuleks Veolia Keskkonnateenuste pakkumine lükata tagasi ka siis, kui tema kvalifitseerimine oleks õiguspärane. 2.
  6. Vastustaja on oma 19.02.2009 kirjas nr 8-5.4/00940 selgitanud pakkumiste tingimusi ning toonud p-s 6 ja 7 välja, et „iga mahuti teenustasu peab ära katma vähemalt jäätmete veokulu ja jäätmete üleandmise tasu lõppkäitluskohas. (...) Iga jäätmetekitaja maksab enda poolt tekitatud jäätmete üleandmise eest – isikud, kes annavad jäätmeid üle väiksemate mahutitega, ei peaks doteerima jäätmete üleandmist suuremate mahutitega ja vastupidi.“ Sellest tulenevalt on vastustaja seadnud konkursi tingimuseks, et pakutav hind iga konteineri osas peab olema piisav, et katta vähemalt vastava konteineri tühjendamisega kaasnev ladestustasu ja veokulud. Nähtuvalt pakkumiste avamise protokollist, on kolmas isik suurtele konteineritele, st alates 600 liitri suurustest, esitanud kogumistasu hinnad märkimisväärselt kõrgemad kui väiksematele mahutitele (kuni 370 l konteiner). Lõplik teenustasu (millist hinda klient hakkab jäätmete äraveo eest maksma) saadakse, kui liidetakse kogumistasule ladestustasu PKD p-des 14.3.1 ja 14.3.2 etteantud valemi põhjal (s.o konteineri maht x 0,2 x 700). Arusaadavalt kasutab kolmas isik PKD’st tulenevat võimalust katta teenindamise kulu PKD’s toodud mahukaalu ja tegeliku (jäätmekäitleja kogemuslik) jäätmete mahukaalu vahe arvelt. Seejuures on aga kolmanda isiku poolt pakutud väikeste konteinerite kogumistasu hinnad nii madalad, et jäävad ilmselgelt alla nende tühjendamise teenuse osutamiseks tehtavate tegelike kulutuste. Kuna suuremate konteinerite mahukaalu vahest tulenev tulu on märkimisväärselt kõrgem kui väikestel konteineritel (kuni 370 l), siis ei saa väiksemat positiivset rahalist väärtust tootev konteineri kogumistasu olla madalam kui suuremat positiivset rahalist väärtust tootval konteineril. Seda kinnitavad pakkumiste avamise protokollist nähtuvad teiste pakkujate poolt esitatud kogumistasud, millest nähtub, et kogumistasu hinda vähendatakse tõusvalt väiksemast konteinerist suurema poole. Selle põhjuseks on jäätmetekitajate võrdne kohtlemine, mitte vastupidi. Kuivõrd suuremate konteinerite jäätmete mahukaalu vahest tulenev tulu on märkimisväärselt suurem kui väikeste konteinerite puhul, samas kui teenindamise kulu on suuresti ühene nii suurte kui väikestel konteineritel puhul, ning arvestades, et Veolia Keskkonnateenused on väikestele konteineritele pakkunud hinnad alla nende tegelike kulutuste, on selge, et kolmas isik katab väikeste konteinerite kulusid suurte konteinerite tuludega. PKD kohaselt ei ole selline toimimisviis lubatud. Kuna pakkumine ei vastanud PKD’s esitatud tingimustele, ei olnud võimalik tunnistada Veolia Keskkonnateenuste pakkumist vastavaks. 2.
  7. PKD p 7.19 viimane lause reguleeris, et juhul kui pakkuja kasutab pakkumise tegemisel PKD p 14.3.1 toodust erinevat mahu ja kaalu suhet, tuleb näidata, millise jäätmete erikaaluga konteinerite lõikes on pakkuja arvestanud. PKD p-s 14.3.1 oli näidatud jäätmete mahu ja kaalu suhteks 0,
  8. Veolia Keskkonnateenused on juhuslike jäätmete 1 m3 käitlemise hinnaks pakkunud nelja aasta jooksul läbivalt 4,
  9. Vastava hinnaga ei ole võimalik maksta isegi prügila ladestustasusid, rääkimata lisanduvatest veokuludest. Arvestades, et ladestustasu leitakse valemiga: 1 m3 x ladestushind prügilas x mahukaal, ning et PKD p 14.3.2 kohaselt arvestatakse ladestustasuna väärtust 700 kr/t, on võimalik leida kolmanda isiku poolt kasutatud mahukaal. See on: 4,90/(1 x 700) = 0,
  10. Sellest tulenevalt on kolmas isik oma pakkumises kasutanud mahukaaluna näitajat 0,007 t/m3, mis jääb alla igasuguse võimaliku mahukaalu piiri. 5 Lisaks sellele, et kolmanda isiku pakkumises esitatud mahukaal erineb PKD’s näidatust 28,6 korda, on Veolia Keskkonnateenuste tütarühing OÜ Resk haldusasjas nr 3-08-1514 (Tartu

ldatud jäätmevedu piirkondades 1 ja 3) toonud välja, et jäätmete tegelik erikaal Tartu linnas on 0,08. Nendest asjaoludest tulenevalt on ilmselge, et jäätmete mahukaal ei saa olla 0,007 ning kolmanda isiku põhjendused, miks erikaaluna nii madalat näitajat kasutatakse, ei ole asjakohased. Kaebaja leiab, et konkursi

ldaja ülesanne õiguspärase menetluse puhul on muuhulgas hinnata, kas pakkuja selgitused on tõsiseltvõetavad ja põhjendatud või mitte. Juhul kui jäätmete mahu ja kaalu suhe erineb PKD’s kehtestatust 28,6 korda ning tavapäraselt kasutatavast 11,4 korda, ei vasta pakkumine PKD’le. 2.

  1. Vastustaja on jätnud tähelepanuta ka kolmanda isiku pakkumises esitatud mahutite toomise/viimise/vahetamise hinnad. 18.02.2009 kirja nr 8-5.4/00940 p 7 kohaselt pidi pakkumine olema tehtud nii, et iga jäätmetekitaja maksab enda poolt tekitatud jäätmete üleandmise eest. Jäätmete liigiti kogumise edendamiseks oli vastustaja lubanud, et teenustasude arvelt doteeritakse vanapaberi kogumist ning seda eelkõige suurte segaolmejäätmete mahutite arvel, täpsustades, et vanapaberi konteineri paigaldamine on nõutav klientidel, kes kasutavad segaolmejäätmete puhul mahuteid alates 600 liitrist ning doteerimine on aktsepteeritav suurte segaolmejäätmete mahutite arvelt. Seega on vastustaja lubanud kõikidest teenuseliikidest doteerida ainult vanapaberi teenuse hinda segaolmejäätmete teenuse hinnaga ning seda alates 600 kuni 4500 liitrise konteineri segaolmejäätmete teenuse hinna arvelt. Veolia Keskkonnateenused pakkus mahutite toomise/viimise/vahetamise hinnaks 0,01 krooni (seejuures järgmine madalaim pakkumine oli 20 krooni). Kaebaja hinnangul puudub igasugune mõistlik põhjendus, kuidas on võimalik jäätmevaldajale konteiner paigaldada (st kohale viia), ümber vahetada või konteiner objektilt ära tuua 0,01-kroonise kulutusega. Tegemist on ilmselgelt põhjendamatult madala pakkumisega, mille kulud katab Veolia Keskkonnateenused suurte konteinerite kogumistasude arvelt ning seda kõikide konteinerite puhul. Selline toimimisviis ei olnud aga vastustaja poolt lubatud. 2.
  2. Kuivõrd Veolia Keskkonnateenuste tütarühingul OÜ Resk oli pakkumiste hindamise ajal Tartu Ringkonnakohtus vastustajaga pooleli vaidlus (haldusasi nr 3-08-1514) piirkondades 1 ja 3 esitatud pakkumiste vastavuse üle, oli vastustaja teadlik, et Veolia Keskkonnateenused ise ei pea põhjendatuks hindu alla 0 krooni ning et jäätmete mahukaalu võimalik madalaim piir on 0,
  3. Kaebaja leiab, et vastavat asjaolu arvestades oleks vastustaja pidanud analüüsima pakutud hindu ning põhjendama, miks ta leiab, et kolmanda isiku pakkumine on vastav. Protokollis puudub igasugune motivatsioon selle kohta. Antud juhul oleks vastustaja pidanud kaaluma, kas Veolia Keskkonnateenuste poolt pakutud hinnad vastavad PKDle. Kuivõrd seda tehtud ei ole, puudub võimalus kontrollida, kas diskretsiooni on teostatud õiguspäraselt. Kirjalikes kohtuvaidluste teesides jääb kaebaja oma varasemate seisukohta juurde. Kaebaja rõhutab, et vastustaja on Prügimehe loobumisavalduse aktsepteerimisel eksinud ning vastav eksimus on viinud ebaõige tulemuseni konkursil. Vastustaja oleks pidanud pakkumisi hindama 04.03.2009 kl 11 seisuga. Teade pakkumise asendamise või tagasivõtmise kohta on jõus, kui avaliku pakkumise

ldaja on saanud selle enne pakkumiste esitamise tähtpäeva. Kaebaja märgib, et PKD p-st 7.17 tulenevalt oli pakkuja kvalifitseerimise üheks tingimuseks pakkuja kinnitus, et ta ei riku PKD p-d 6.2.2. Vastava kinnituse mitteesitamisel oleks vastustajal 6 olnud koheselt võimalus jätta pakkuja kvalifitseerimata PKD p 18.1 alusel. Samas, olukorras, kus pakkuja on andnud omapoolse kinnituse, kuid menetluse käigus selgub, et see ei vasta tõele, ei ole vastustajal õigust jätta kõrvale tegelikud asjaolud. Kaebaja oli 18.03.2009 juhtinud vastustaja tähelepanu asjaolule, et kolmas isik ja Prügimees vastavad KonkS § 2 lg 3 mõistele, ning seda kinnitas ka Konkurentsiamet 13.04.2009 vastuses vastustaja päringule. Sellises olukorras ei olnud vastustajal lubatud kvalifitseerida kolmandat isikut. Juhul kui vastustaja oleks soovinud kontrollida täiendavalt Konkurentsiameti seisukohta, oleks ta saanud esitada täpsustava päringu Konkurentsiametile või kasutama muid võimalusi kolmanda isiku seisundi kontrollimiseks. Arvestades, et kolmanda isiku pakkumine oli vastuolus PKD p-ga 6.2.2, ei olnud vastustajal õigust tunnistada seda vastavaks kvalifitseerimistingimustele. Kaebuse esitaja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et

ja riigihangete seaduse puhul on tegemist eri õigusaktide alusel toimuvate konkurssidega, mistõttu puudub igasugune alus ja ka vajadus käsitleda vaidlusalust konkurssi riigihankena. Kaebuse esitaja arvates on vastustaja viiteid riigihangete seadusele asjakohatud. Sellist seisukohta on kinnitanud ka Tartu Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-08-2253, mis Riigikohtus ei saanud menetlusluba. Tartu Linnavalitsuse vastuväited kaebusele Tartu Linnavalitsus ei nõustu kaebuses toodud seisukohtadega ja palub jätta kaebuse rahuldamata. 1. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et ettevõttel on õigus igal ajal oma pakkumine tagasi võtta ning pakkumise tagasi võtmise keelustamise puhul oleks tegemist ettevõtlusvabaduse piiramisega. Vastustaja hinnangul oleks selline keelustamine vastuolus põhiseaduse § 11 ning piirang ei oleks asjakohane ning proportsionaalne eesmärgi suhtes. Vastustaja hinnangul viidatakse

s lubatud pakkumise tagasivõtmisele (või asendamisele), millega ei kaasne pakkujatele sanktsioone (nt tagatise realiseerimist). Tegemist ei ole keelava sättega pakkumise tagasivõtmise kohta pärast pakkumise esitamist. Pakkumise tagasi võtmisel

§ 33

sätestatust erineval juhul on konkursi

ldajal õigus rakendada kehtestatud sanktsioone (nt tagatise realiseerimine). OÜ Prügimees esitas oma pakkumise tagatisena pangagarantii, mille kohaselt tekib Tartu Linnavalitsusel õigus tagatis realiseerida, kui ettevõte võtab oma pakkumise tagasi pakkumise jõusoleku tähtaja jooksul. Analoogiline on olukord hangete puhul, mis viiakse läbi riigihangete seaduse (edaspidi RHS) alusel. RHS § 34 lg 5 p 2 kohaselt jääb pakkumuse tagatis hankijale või hankijal tekib õigus see realiseerida, kui: 1) pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest; 2) pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et eri-või ainuõiguse andmise menetlus on oma olemuselt riigihanke menetlus ning seega on

tõlgendamine sarnaselt RHS asjakohane. Samuti märgib Tartu Linnavalitsus, et tal puudub alus ja võimalus keelustada ettevõttel oma pakkumine tagasi võtta. Tartu Linnavalitsus saab üksnes sätestada tagatisraha nõudmise või mittenõudmise ning selle tagatise suuruse pakkumise kutse dokumendis. Vastustaja nõudis sisse OÜ Prügimees pakkumise tagatiseks antud garantiikirjade kohased pakkumiste tagatised ning menetlus jätkus arvestades nelja esitatud pakkumist - Ragn-Sells, OÜ Adelan Prügiveod, AS Jõgeva Elamu ja praegune Veolia Keskkonnateenused. 7 2.

§ 16

kohaselt kontrollib õiguse andja pakkumisel ettevõtjate kvalifikatsiooni, milleks tal on õigus nõuda dokumentide esitamist, mis kinnitavad, et: 1) ettevõtja omab tehnilist kompetentsust, finantsressursse, varustatust ja muid eeldusi ja kogemusi kavandatava eri- või ainuõiguse nõuetekohaseks täitmiseks; 2) on maksevõimeline ja tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis-ega pankrotimenetlust; 3) on täitnud kõik oma kohustused riiklike ja kohalike maksude osas.

ldatud jäätmeveo konkurssidel veopiirkonnas 5 ja 6 on PKD p 7 nimetatud dokumendid, mida konkursi

ldaja nõudis pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks. PKD p 7.1 – 7.16 ja p 7.18 –7.20 kohaselt nõutud dokumendid pidid tõendama konkursi

ldajale pakkuja tehnilist kompetentsi, finantsressursse, maksevõimelisust jm

§ 16nimetatud näitajaid.

Nende dokumentide alusel soovis konkursi

ldaja veenduda, et pakkuja suudab teostada

ldatud jäätmevedu Tartus 5 ja

  1. piirkonnas. Täiendavalt pidid pakkujad esitama PKD 7.17 nõutud kinnituse, kus pakkujad pidid muu hulgas näitama ettevõtted, kellega neid võib konkurentsiseaduse mõistes lugeda üheks ettevõtteks. Selle sätte eesmärgiks oli välistada olukord, et pakkujad, keda võib lugeda konkurentsiseaduse mõistes üheks ettevõtteks, esitavad konkursile mitu pakkumist ning võtavad pärast odavama pakkumise tagasi.
  2. Sätestades PKD p-d 6.2.2 ja 7.17 eeldas Tartu Linnavalitsus, et konkurentsiseaduse mõistes üheks või mitmeks ettevõtteks lugemine ei tekita iseseisvaid vaidlusi, vaid on pigem üldtuntud asjaolu. Tartu Linnavalitsuse hinnangul ei kattu nimetatud sätete ja konkursside eesmärgiga iseseisva konkurentsiseaduse teemalise vaidluse lahendamine

ldatud jäätmeveo konkursi käigus. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et puudub vaidlus küsimuses, kas Veolia Keskkonnateenused ja OÜ Prügimees on üks ettevõtja KonkS § 2 lg 3 mõistes. Veolia Keskkonnateenused kirjadest ning OÜ Prügimees kirjast tulenevalt ei pea ettevõtted ise endid üheks ettevõtteks konkurentsiseaduse mõttes. Konkurentsiamet on Tartu Linnavalitsusele esitanud esialgse seisukoha, mille kohaselt 31.03.

  1. a seisuga omab Cleanaway (Veolia Keskkonnateensed) koos OÜ Extratem ühist valitsevat mõju OÜ Prügimees üle. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et OÜ Prügimees on oma pakkumise tagasi võtnud, puudub otsene vajadus lahendada nimetatud vaidlus konkurentsiseaduse tõlgendamise osas. Kvalifitseerimisotsuste tegemisel tuli lähtuda asjaolust, et pakkumised on esitanud 4 ettevõtet (Cleanaway, Ragn-Sells, Adelan Prügiveod, Jõgeva Elamu), kes ei ole omavahel seotud ning on konkurentsiseaduse mõistes erinevad ettevõtted. Vastustaja märgib, et kaebaja järeldus nagu tuleneks protokollist seisukoht, et Veolia Keskkonnateenused ja Prügimees oleks tulnud kvalifitseerida ka juhul, kui Prügimees ei oleks oma pakkumist tagasi võtnud, on meelevaldne. Midagi sellist ei ole kvalifitseerimisotsuse protokollis esitatud. Protokollis ei ole mingil viisil viidatud komisjoni võimalikule käitumise juhul, kui OÜ Prügimees ei oleks oma pakkumist tagasi võtnud.
  2. Seoses pakkumise vastavaks tunnistamisega märkis vastustaja, et puudub alus väitel, et konteinerite rendihindade puhul tegemist põhjendamatult madalate hindadega ning konteinerite rendihindasid ristsubsideeritakse teiste teenustasude arvel. 8 Konteinerite rendihindade osas esitas pakkumisi hindav komisjon Veolia Keskkonnateenustele järelepärimise. Ettevõte põhjendas rendihindasid asjaoluga, et omab konkursi piirkondades hinnanguliselt 70% klientidest. Enamikel klientidest, kes konteinereid rendivad, on konteinerid raamatupidamislikult juba amortiseerunud. Ülejäänud klientidele saab ettevõte anda kasutada konteinerid, mis on kogutud kokku piirkondadest, kus on konkursid kaotatud. Pakkumisi läbi vaatav komisjon hindas Veolia Keskkonnateenused selgituse asjakohaseks. Veolia Keskkonnateenused omab ainuõigust veopiirkondades 6 ja 7 ning veab allhankijana jäätmeid piikonnas
  3. Nende piirkondade jäätmevaldajad moodustavad hinnanguliselt 70% käimasoleva konkursi jäätmevaldajatest. Arvestades seni kehtinud rendihindasid, on eeldatavalt enamus kasutusel olevatest konteineritest raamatupidamislikult amortiseerunud ning Veolia Keskkonnateenused selgitus asjakohane. Põhjendamatu on vastustaja arvates ka kaebaja seisukoht, et 0 kroonine renditasu on põhjendamatult madal, kuna jäätmemahutite tasuta kasutada andmiselt peaks maksma tulu- ja käibemaksu. Kaebaja jätab märkimata, et seisukoht on antud käibemaksuseaduse kuni
  4. detsembrini
  5. a kehtinud versiooni kohta. Haldusasjas nr 3-08-1514 esitas kaebaja maksuhalduri seisukoha ka käibemaksuseaduse käesoleva versiooni osas Kaebaja enese poolt esitatud tõenditest nähtub, et kehtiva seaduse kohaselt ei maksustata tasuta teenust omatarbena.
  6. Segaolmejäätmete teenustasude osas selgitab vastustaja, et Veolia Keskkonnateenused ja Ragn-Sells poolt pakutud hindadest segaolmejäätmete kogumise osas
  7. veopiirkonnas nähtub, et Veolia Keskkonnateenused pakkumise puhul oli kõigi konteineriliikide puhul kaetud jäätmeseaduse § 66 lg 5 nimetatud ladestustasu. Vastustaja hinnangul on kaetud ka veokulu. Veolia Keskkonnateenused ja Ragn-Sells on pakkumiste esitamisel lähtunud erinevast loogikast – Veolia Keskkonnateenuste pakkumise kohaselt on kallim teenindada suuri konteinereid, RagnSells hindab kallimaks teenindada väikseid konteinereid. Sõltuvalt konteineriliigist on Veolia Keskkonnateenused pakkunud ühe kuupmeetri jäätmete kogumiskuluks 24,6 kuni 114,9 krooni. Ragn-Sells on pakkunud kogumiskuluks vastavalt 20,62 kuni 261,8 krooni ühe kuupmeetri kohta sõltuvalt konteineri tüübist. Seega ei saa olla küsimus kaebaja jaoks madalates hindades, kuna mõlema ettevõtte puhul on madalaimad hinnad võrreldavas suurusjärgus ning Ragn-Sellsi pakutud hinnad on isegi madalamad. Vastustaja leiab, et kui kaebaja suudab hinnaga 20,6 kr/m3 katta suure konteineri veokulu, siis on kohatu vaidlustada asjaolu, et kolmas isik suudab hinnaga 24,6 kr/m3 katta väiksema konteineri veokulu.
  8. veebruari
  9. a kirjas nr 8-5.4/00940 pakkujatele on linnamajanduse osakond viidanud, et suurte konteinerite teenustasude arvel on aktsepteeritav vanapaberi kogumise doteerimine. Vastustaja hinnangul on Veolia Keskkonnateenused pakkumine (kõrgemad hinnad suurte konteinerite puhul) kooskõlas märgitud tingimusega ning puudub alus kaebaja väitel, et väikeste konteinerite kulusid kaetakse suurte konteinerite tuludega.
  10. Veolia Keskkonnateenused poolt pakutud juhuslike jäätmete käitlemise hinda analüüsides on kaebaja kaebuse p 3.4 jõudnud järelduseni: Juhul, kui jäätmete mahu ja kaalu suhe erineb PKDs kehtestatust 28,6 korda ning tavapäraselt kasutatavast 11,4 korda, ei vasta pakkumine PKDle. Asjakohatu on kaebaja tõlgendus, et kolmas isik on pakkumises mahukaaluna kasutanud näitajat 0,007 t/m
  11. Vastavalt pakkumises esitatud andmetele on ettevõte kasutanud mahukaalu 0,
  12. Vastavalt Veolia Keskkonnateenused selgitustele juhuslike jäätmete käitlemise hinna osas, mida 9 komisjon analüüsis enne pakkumise vastavaks tunnistamist, kavatseb Veolia Keskkonnateenused koguda juhuslikud jäätmed eraldi veoringiga ning suunata suurema osa juhuslikest jäätmetest taaskasutusse. Arvestades materjali müügitulu on kaetud juhuslike jäätmete veokulu ning ladestamisele suunatava osa ladestustasu. Vastustaja hinnangul on sellisel viisil tööde teostamine võimalik, aktsepteeritav, kooskõlas jäätmeseadusega, PKDga ning samuti keskkonnasõbralik. Tartu Linnavalitsus märgib, et analüüsis Veolia Keskkonnateenused poolt esitatud selgitusi mahutite toomise, viimise, vahetamise osas. Veoolia Keskkonnateenused kavandab ainuõiguse perioodil vahetust vajavad mahutid toimetada kliendini prügiautoga järgides kõiki liiklusohutuse nõudeid. Selline transportimise viis võimaldab kokku hoida mahutite transportimise kulud. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et sellisel viisil konteinerite transportimine on uudne, aga mitte vastuolus pakkumise kutse dokumendis toodud tingimustega. Puudub alus kaebaja kahtlusel, et mahutite toomise/viimise hinna puhul on tegemist põhjendamatult madala hinna või ristsubsideerimisega. Kohtuvaidluste kirjalikes teesides jääb Tartu Linnavalitsus
  13. juulil
  14. a. kirjalikult esitatud seisukohtade ja 21.oktoobri
  15. a. toimunud kohtuistungil suuliselt esitatud selgituste juurde. Vastustaja on otsuste tegemisel põhjalikult kontrollinud pakkujate vastavust ja kaalunud esitatud pakkumisi. Konkurssidele esitati 5 pakkumist, milledest pakkujate kvalifitseerimise hetkeks oli üks pakkumine tagasi võetud. Seega sai vastustaja pakkujate kvalifitseerimisel ja pakkumuste vastavaks tunnistamisel lähtuda asjaolust, et esitatud on 4 pakkumist (Ragn-Sells ASilt, Adelan Prügiveod OÜlt, ASilt Jõgeva Elamu ja ASilt Cleanaway) ja vaid nende pakkumiste esitajaid kvalifitseerida ning neid pakkumisi vastavaks tunnistada. Nimetatud nelja pakkumist arvestades ei ole keegi pakkumiste esitajatest vastuolus pakkumise kutse dokumentide p 6.2.2 viidatud konkurentsiseaduse § 2 lg 3 kohase mõistega. Arvestades olukorda, et pakkujate kvalifitseerimise hetkeks oli pakkujaid alles 4, kes olid kõik eraldi sõltumatud ettevõtjad, ei ole vastustaja hinnangul antud vaidluses oluline Konkurentsiameti seisukoht OÜ Prügimees ja AS Veolia Keskkonnateenused kohta. Kolmanda isiku seisukoht AS Veolia Keskkonnateenused leiab, et Ragn-Sellsi kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd mõlema vaidlustatud konkursi raames koostatud dokumendid, s.h. pakkumise kutse dokumendid (edaspidi: PKD), pakkumised jms. on sarnased, viidatakse neile edaspidi ühiselt.
  16. Kolmas isik on seisukohal, et asjaolul, kas ja millistel tingimustel oli OÜ-I Prügimees õigus pakkumine tagasi võtta, ei ole asjas tähtsust. Nimelt, OÜ Prügimees pakkumine kummalgi vaidlustatud konkursil ei laekunud nõuetekohaselt. OÜ Prügimees pakkumised esitati mitte nõutud aadressile, Raekoja plats 3, tuba 206, nagu oli märgitud PKD punktis 11.4, vaid Raekotta sekretäri kätte. Puuduvad kellaajalised andmed, millal OÜ Prügimees pakkumised Raekotta sekretäri kätte esitati, mis võimaldaks väita, et nimetatud dokumendid laekusid õigeks ajaks. Teada on asjaolu, et OÜ Prügimees pakkumisi hakati otsima alles pärast kell 11.
  17. alanud pakkumiste avamise menetlust ning need leiti Raekoja sekretäri käest pärast seda kellaaega. Seega, OÜ Prügimees pakkumisi ei esitatud PKD punktis 11.
  18. toodud tähtajaks, s.o.
  19. märts 2009.a. kl 11.
  20. pakkumiste esitamise kohta. 10 Lähtudes „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi

ldamise

" (edaspidi: Kord) §-st 27 oleks OÜ Prügimees pakkumised seega tulnud avamata tagastada. Eeltoodust tulenevalt ei saa OÜ-d Prügimees lugeda konkurssidel Tartu jäätmeveopiirkondades 6 ja 4 ning 5 ja 2 pakkumisi esitanuks. Kuivõrd OÜ-d Prügimees ei saa lugeda pakkumisi esitanuks, ei ole asjassepuutuvad ka kaebuse esitaja väited seoses sellega, kas

§ 33

alusel oleks OÜ Prügimees õigustatud oma pakkumisi tagasi võtma või mitte või kas OÜ Prügimees ja Veolia on omavahel valitseva mõju kaudu seotud või mitte ning kas Veoliat seetõttu tohtis kvalifitseerida või mitte. Järelikult ei ole protokollid Veolia kvalifitseerimise osas õigusvastased. 2. Kolmas isik leiab, et isegi kui OÜ Prügimees pakkumisi saaks lugeda esitatuks, oli OÜ-I Prügimees siiski õigus oma pakkumised tagasi võtta.

§ 33

reguleerib pakkuja õigust pakkumine tagasi võtta kuni pakkumiste esitamise tähtpäevani. Kord ei reguleeri pakkumiste tagasivõtmist pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva. Samuti puudub sellesisuline regulatsioon PKD-des. Seega puudub mis tahes õiguslik alus väiteks, et pakkumiste tagasivõtmine pärast nende esitamise tähtpäeva ei oleks lubatud. Kuivõrd pakkumiste tagasivõtmine ei ole keelatud, on pakkumiste tagasivõtmine jäätmeveokonkurssidel lubatud ning tavapäraseks praktikaks. Just selleks, et vältida edukaks tunnistatud pakkujate poolt oma pakkumiste tagasivõtmist pärast pakkumise edukaks tunnistamist, kehtestati Tartu Linnavalitsuse poolt ka PKD-de punktis 6.2.

  1. vastavad piirangud seotud ettevõtjate poolt pakkumiste esitamisele. Kui edukaks tunnistatud pakkumisi tagasi võtta ei saaks, puuduks sellisel piirangul ka mis tahes mõte.
  2. Kolmanda isiku arvates ei ole Veolia pakkumised vastuolus PKD-de punktiga 6.2.
  3. Nagu ka pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumiste vastavaks tunnistamise protokollides konstateeritud, ei olnud osapooltel ühist seisukohta küsimuses, kas OÜ-d Prügimees ja Veoliat võib lugeda üheks ettevõtjaks KonkS § 2 lg 3 mõistes. Kolmas isik rõhutab, et asjaolul, kas Veolial on OÜ Prügimees üle ühine valitsev mõju või mitte, ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Ragn-Sellsi väitel, et PKD-de punkti 17.
  4. alusel oleks pakkujate kvalifitseerimise küsimuse pidanud lahendama pakkumiste avamisel, pole alust. PKD-de punkti 17.
  5. kohaselt kontrollitakse pakkumiste avamisel ainult pakkujaid ja pakkumisi puudutavaid tehnilisi andmeid. Isegi juhul, kui OÜ-d Prügimees saaks lugeda pakkumisi esitanuks (millega Veolia punktis 1.
  6. toodud põhjustel ei nõustu), oli OÜ-l Prügimees õigus oma pakkumised tagasi võtta. Kuna OÜ Prügimees võttis oma pakkumised tagasi enne pakkujate kvalifitseerimise küsimuse otsustamist, ei pidanud Tartu Linnavalitsus OÜ Prügimees kvalifitseerimise osas seisukohta võtma.
  7. Ragn-Sellsi väited seoses protokolli ebaloogilisusega pole millegagi põhjendatud. Protokollis on (eeldades, et OÜ Prügimees pakkumisi saab lugeda esitatuks) märgitud, et kuivõrd OÜ Prügimees on oma pakkumise enne kvalifitseerimisotsuse tegemist tagasi võtnud, ei ole asjaolul, kas tegemist on ühe valitseva mõju all olevate ettevõtjatega või mitte, kvalifitseerimisotsuse tegemisel tähtsust. Kvalifitseerimisotsus tehti nelja ettevõtja suhtes, kes ei olnud omavahel seotud. Tartu Linnavalitsus asus õigesti seisukohale, et asjaolu, et OÜ Prügimees võttis oma pakkumise tagasi ei seadnud kahtluse alla PKD-de punkti 6.2.
  8. eesmärgi saavutamist (milleks oli välistada odavamate pakkumiste tagasivõtmine). OÜ Prügimees pakkumised olid kallimad kui Veolia pakkumised. 11
  9. Kuivõrd konteinerite rendile andmist ei maksustata käibemaksuga ega ka tulumaksuga, ei ole tõene väide, et nimetatud põhjusel on Veolia pakutud konteinerite rendihinnad või toomise/viimise/vahetamise tasu hinnad põhjendamatult madalad või sisaldavad ristsubsideerimist. 0-hinnaga konteinerite rentimist on võimalik pakkuda põhjusel, et enamik kliente juba kasutab antud piirkonnas Veolia konteinereid. Ülejäänutele on võimalik pakkuda amortiseerunud (raamatupidamisliku O-väärtusega) konteinereid teistest piirkondadest, kus Veolia ei ole pakkumismenetlust võitnud.
  10. Ragn-Sells on väitnud, et väikeste konteinerite kogumistasu hinnad on nii madalad, et jäävad alla nende tühjendamise teenuse osutamiseks tehtavate tegelike kulutuste. Ragn-Sells ei ole oma väite põhjendamiseks välja toonud mingeid konkreetseid asjaolusid ega esitanud tõendeid. Seega, Ragn-Sellsi kaebus ei vasta selles osas HKMS § 16 lg 2 nõuetele ning vastavasisulised väited tuleks juba ainuüksi seetõttu jätta tähelepanuta. Veolia on koostanud arvestused, mis näitavad 0,05 kuni 0,37 m3 konteinerite ühikuhinna kujunemist nii piirkondades 6 ja 4 kui ka 2 ja
  11. Pakkumiste tegemisel on lähtutud erikaalust 0,07 t/m.
  12. Nimetatud erikaal on leitud lähtuvalt testkaalumisest ning Veolia poolt kasutatud erikaal on pakkumistes avaldatud. Arvestuste kohaselt katab Veolia poolt pakutud hind jäätmete kogumise ja ladestusega seotud kulud ja ei ole seega põhjendamatult madal. Otsekulude järgse kasumi arvelt on võimalik katta kõik vajalikud administreerimise kulud. Veolia pakkumised vastavad Tartu Linnavalitsuse poolt seatud tingimusele, s.t. pakutavad hinnad on iga konteineri, s.h. kuni 370 l konteineri osas piisavad, et katta vähemalt vastava konteineri tühjendamisega kaasnev ladestustasu ja veokulud. Tartu Linnavalitsus pole Veolialt selles osas täiendavaid selgitusi palunud, mistõttu on pakkumisi peetud PKD-de nõuetele vastavateks.
  13. Ragn-Sells on väitnud, et Veolia on kasutanud juhuslike jäätmete ladestustasu määratlemisel mahukaalu (s.o. erikaalu) 0,007 t/m3 ning et selline mahukaal ei ole reaalne. Veolia on juhuslike jäätmete käitlemisega seonduvaid aspekte põhjalikult selgitanud oma
  14. aprillil 2009.a. Tartu Linnavalitsusele edastatud vastuse punktis
  15. Juhuslike jäätmetena saab kooskõlas Tartu Jäätmehoolduseeskirja punktidega 4.
  16. ja 4.
  17. käsitleda jäätmeid, mida oma kuju või muude omaduste tõttu ei ole võimalik konteinerisse panna. Tulenevalt oma varasemast kogemusest jäätmekäitluses Tartu linnas koosnevad juhuslikud jäätmed eelkõige puidust, metallist ja plastist, mis on taaskasutatavad materjalid, mille müügist on võimalik teenida raha. Veolia poolt
  18. aprillil 2009.a. Tartu Linnavalitsusele koostatud vastuses väljatoodud arvestustest nähtuvalt teenib Veolia juhuslike jäätmete 1 m3 käitlemiselt arvestuslikult kasumit ca 17,82 krooni/m3 kohta. Järelikult pole Ragn-Sellsi väited, et juhuslike jäätmete käitlemise hind ei vasta PKD-de nõuetele, põhjendatud.
  19. Veolia on vastustes Tartu Linnavalitsuse järelepärimisele põhjalikult selgitanud, kuidas on võimalik konteinerite toomine/viimine/vahetamine vastavalt esitatud hindadele ning miks on Veolia pakkunud mahutite toomise/viimise/vahetamise hinnaks 0,01 krooni. Nimelt soovib Veolia kasutada lahendust, mille kohaselt mahutid tuuakse/viiakse/vahetatakse tavalise jäätmeveoautoga.
  20. Ragn-Sellsi väide, mille kohaselt oli Tartu Linnavalitsusel kohustus täiendavalt analüüsida Veolia pakkumises toodud tingimusi põhjusel, et OÜ-l Resk oli analoogsetel kaalutlustel pooleli vaidlus Tartu Linnavalitsusega ei ole põhjendatud. Nimelt oli ajal, mil Tartu Linnavalitsus vaidlustatud haldusaktid välja andis olemas Tartu Halduskohtu
  21. veebruari 2009.a. otsus, milles Tartu Halduskohus jättis OÜ Resk kaebuse, mis oli esitatud samadel asjaoludel, mis on välja 12 toodud Ragn-Sellsi kaebuses, rahuldamata. Tartu Linnavalitsus võis nimetatud asjaolu haldusaktide andmisel arvestada. Kohtuvaidluste teesides jääb AS Veolia Keskkonnateenused varem esitatud seisukohtade juurde. Kui Veolia lepinguline esindaja palus
  22. septembril 2009.a. Konkurentsiametilt täiendavat seisukohta küsimuses, kas Veolia teostab OÜ Prügimees üle valitsevat mõju konkurentsiseaduse § 2 lg 3 mõttes, siis Konkurentsiamet andis oma seisukoha alles
  23. novembril 2009.a. Kuna AS Veolia järelepärimisele vastamiseks kulus Konkurentsiametil rohkem kui kaks kuud, ei ole kahtlust, et tegemist on keeruka küsimusega. Seetõttu ei saa ei saa Veoliale süüks panna seda, kui viimane antud osas pakkumise kutse dokumentide nõuete suhtes eksis. Puudub vaidlus selles, et OÜ Prügimees pakkumine ei laekunud vastavalt PKD punktis 11.4 nõuetele.
  24. märtsi 2009.a. pakkumiste avamise protokollidest nähtub, et: «Pakkumine laekus küll õigeaegselt, kuid mitte nõutud aadressile Raekoja plats 3, tuba 206, vaid Raekotta sekretäri kätte". Kui PKD-s on ette nähtud konkreetne koht, kuhu pakkumised tuleb esitada, siis on võimalik pakkumisi esitada vaid ainult PKD-s ette nähtud kohta. Vastupidine seisukoht võimaldab konkursi eesmärke kuritarvitada, kuna üks isik võib ühel konkursil esitada üheaegselt erinevatesse kohtadesse mitu erineva maksumusega pakkumist. Pärast pakkumiste avamist (kui hinnad on juba teatavaks tehtud), on isikul võimalus valida, millise pakkumise ta tegelikult esitab (s.o. teeb konkursi

ldajale teatavaks). Kuna

  1. märtsi 2009.a. pakkumiste avamise protokollist ei nähtu, et OÜ Prügimees pakkumine oleks toodud teiste pakkumiste juurde enne teiste pakkumiste avamist, siis ei oleks tohtinud Tartu Linnavalitsus OÜ Prügimees pakkumist üldse edasi menetleda. Kuna Tartu Linnavalitsus ei oleks tohtinud OÜ Prügimees pakkumist üldse menetleda, siis ei oma mingit tähtsust asjaolu, millistel põhjustel Tartu Linnavalitsus OÜ Prügimees pakkumise konkursimenetlusest kõrvaldas. Kohtu põhjendused ja otsus
  2. Kohtu veendumusel on käesoleva vaidluse lahendamisel määrava tähendusega see, kas OÜ-l Prügimees oli õigus oma pakkumine tagasi võtta või mitte. Menetlusosalistel on selles küsimuses vastandlikud seisukohad.
  3. Kaebaja on seisukohal, et lähtudes Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 kehtestatud „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi

ldamise

“ ( edaspidi Kord) §-st 33 puudus OÜ-l Prügimees pärast 04.03.2009.õigus pakkumine tagasi võtta. Kuna vastustaja on OÜ Prügimees loobumise vastuvõtmisel eksinud, on kogu järgnev menetlus viidud läbi õigusvastaselt. Vastustaja pidanuks pakkujate kvalifikatsiooni hindamisel lähtuma 04.03.2009 avatud pakkumistest. Ettevõtjaid, keda konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 mõistes võib lugeda üheks ettevõtjaks, võivad konkursil esitada kokku ühe pakkumise. Konkurentsiameti 13.04.2009.a. kirjast tulenevalt on Veolia Keskkonnateenused ja Prügimees üks ettevõtja KonkS § 2 lg 3 tähenduses. Kuivõrd Veolia Keskkonnateenused ja Prügimees on üks ettevõtja KonkS § 2 lg 3 mõistes, kuid esitasid kaks pakkumist, rikkusid mõlemad PKD p 6.2.2 viimases lauses kehtestatud tingimust ning neid ei saanud kvalifitseerida. PKD p 18.1.1 kohaselt lükkab konkursi

ldaja pakkumised tagasi, kui pakkuja ei vasta kvalifitseerimistingimustele. 3. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et ettevõttel on õigus igal ajal oma pakkumine tagasi võtta ning pakkumise tagasi võtmise keelustamise puhul oleks tegemist ettevõtlusvabaduse piiramisega. Selline keelustamine oleks vastuolus põhiseaduse §-ga 11 ning piirang ei oleks asjakohane ning proportsionaalne eesmärgi suhtes. Vastustaja hinnangul viidatakse

§-s 33 13 pakkumise tagasivõtmisele (või asendamisele), millega ei kaasne pakkujatele sanktsioone (nt tagatise realiseerimist). Tegemist ei ole keelava sättega pakkumise tagasivõtmise kohta pärast pakkumise esitamist. Pakkumise tagasivõtmisel

§ 33

sätestatust erineval juhul on konkursi

ldajal õigus rakendada sanktsioonina tagatise realiseerimist. Linnavalitsus tõlgendab

§-s 33 sätestatut lähtudes analoogiast riigihangete seaduses sätestatud regulatsiooniga. Kolmas isik toetab linnavalitsuse seisukohta. 4. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et OÜ-l Prügimees oli õigus pakkumine tagasi võtta ka pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva. Põhjendatud on vastustaja arvamus, et pakkumiste tagasivõtmise keeld pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva oleks lähtudes avaliku konkursi

ldamise eesmärgist ebaproportsionaalne piirang ning kätkeks endas vastuolu põhiseaduse §-s 11 sätestatud ettevõtlusvabadusega. Asjaolu, et Kord ei reguleeri pakkumiste tagasivõtmist pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva ei tähenda, et tagasivõtmine on keelatud. Lähtumine analoogiast riigihangete seadusega lünga täitmisel

regulatsioonis on kohtu arvates igati asjakohane ja õigustatud. Kohus nõustub vastustajaga, et

§-s 33 on sätestatud olukord, millega ei kaasne pakkujatele sanktsioone, pakkumise tagasivõtmisel pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva on võimalik pakkuja poolt antud tagatis realiseerida. OÜ Prügimees esitas linnavalitsusele tagatised (panga garantiikirjad) juhtumiks, kui ta ei täida jäätmeveo ainuõiguse saamiseks

ldatud avalikul konkursil pakkujana osalemisest tulenevaid kohustusi, võtab oma pakkumuse tagasi pakkumuse jõusoleku tähtaja jooksul või kõrvaldatakse konkursilt. Tagatis kehtis 04.03.2009 kuni 03.06.2009 ( tl 223). Vastustaja väitel nõudis linnavalitsus OÜ Prügimees pakkumiste tagatised enne menetluse jätkamist ka sisse.

  1. Kohus ei nõustu kolmanda isiku seisukohaga, et OÜ Prügimees pakkumist ei saanud lugeda üldse esitatuks. Asjaolu, et pakkumine laekus küll tähtaegselt, kuid mitte õigele aadressile (laekus mitte Raekoja plats 3, tuba 206, vaid linnavalitsuse sekretäri kätte), ei tähenda, et pakkumist ei saanud lugeda esitatuks. Sellisele seisukohale on asunud ka Tartu Ringkonnakohus AS Veolia Keskkonnateenused määruskaebuse asjas
  2. augustil 2009.a. tehtud kohtumääruses ( tl 180).
  3. Kuna kohus on jõudnud seisukohale, et OÜ-l Prügimees oli õigus oma pakkumised pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva tagasi võtta, ei ole alust asuda ka seisukohale, et kogu järgnev menetlus on viidud läbi õigusvastaselt. Kaebaja väide, et vastustaja pidanuks pakkujate kvalifikatsiooni hindamisel lähtuma 04.03.2009 avatud pakkumistest ei ole õige. Kuna OÜ Prügimees oli oma pakkumised pakkujate kvalifitseerimise ajaks tagasi võtnud, sai menetlus jätkuda arvestades nelja esitatud pakkumist: AS Ragn-Sells, OÜ Adelan Prügiveod, AS Jõgeva Elamu ja AS Cleanaway (praeguse ärinimega Veolia Keskkonnateenused). Pakkujate kvalifitseerimise küsimust ei lahendatud ega pidanudki lahendama pakkumiste avamisel. Pakkujate kvalifitseerimine ja pakkumiste vastavaks tunnistamine toimus
  4. mail 2009.a. (tl 91-98). PKD-de punkti 17.
  5. kohaselt kontrollitakse pakkumiste avamisel ainult pakkujaid ja pakkumisi puudutavaid tehnilisi andmeid. Pakkumiste avamisel ei hinda komisjon asjaolusid, mis on PKD-de punkt 18 kohaselt pakkumiste tagasilükkamise aluseks: pakkujate vastavust kvalifitseerimistingimustele või pakkumise vastavust PKD-s esitatud tingimustele. Kuna OÜ Prügimees võttis oma pakkumised tagasi enne pakkujate kvalifitseerimise küsimuse otsustamist, ei pidanud Tartu Linnavalitsus OÜ Prügimees kvalifitseerimise osas seisukohta võtma. Sellest tulenevalt ei saa lugeda ka AS Veolia Keskkonnateenused pakkumisi PKD-de punktiga 6.2.
  6. vastuolus olevateks.
  7. Pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumiste vastavaks tunnistamise protokollides on konstateeritud, et osapooltel ei ole ühist seisukohta küsimuses, kas OÜ-d Prügimees ja Veoliat võib lugeda üheks ettevõtjaks KonkS § 2 lg 3 mõistes ning jõutud seisukohale, et puudub 14 vajadus lahendada vaidlus küsimuses, kas ettevõtteid võib lugeda konkurentsiseaduse mõistes üheks ettevõtteks või mitte, sest Prügimees on pakkumised tagasi võtnud. Komisjoni hinnangul ei ole OÜ Prügimees pakkumise tagasivõtmine seadnud kahtluse alla PKD punkt 6.2.
  8. kohast eesmärgi saavutamist konkursi läbiviimisel ega pakkujate võrdse kohtlemise printsiibi rakendamist. Vaatamata mõnevõrra raskepärasele sõnastusele ei ole kohtu arvates sellest sedastusest võimalik välja lugeda muud, kui et komisjon loeb PKD-de punktis 6.2.
  9. sätestatud tingimused pakkujate poolt täidetuks (pakkujad ei ole rikkunud nimetatud punktis sätestatud piiranguid).
  10. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja väide nagu oleks protokollide motivatsioon asjakohatu ja ebaloogiline, on alusetu. Komisjon lähtus kvalifitseerimisotsuse tegemisel õigesti sellest, et pakkumised on esitanud neli ettevõtet, kes ei ole omavahel seotud ning on konkurentsiseaduse mõttes iseseisvad ettevõtted. Kohtu arvates on pakkujate kvalifitseerimine toimunud sellest lähtudes õiguspäraselt. Konkurentsiameti poolt kohtumenetluse käigus (25.11.2009) antud seisukoht AS Veolia Keskkonnateenused valitsevast mõjust OÜ Prügimees üle ei oma antud kohtuvaidluse lahendamise seisukohalt seega enam tähtsust.
  11. AS Veolia Keskkonnateenused pakkumiste vastavaks tunnistamise osas on kaebuse esitaja asunud seisukohale, et AS Veolia Keskkonnateenused pakkumised mõnede teenusliikide hindade osas on põhjendamatult madalad ning toovad kaasa ristsubsideerimise. Kaebuse esitaja arvates ei ole vastustaja kaalunud AS Veolia Keskkonnateenuste poolt pakutud hindade vastavust PKD-le. Nii on kaebaja arvates põhjendamatu AS Veolia Keskkonnateenused pakkumine konteinerite rentimise osas 0 krooniga, samuti väikeste konteinerite kogumistasu hindade osas, kaebaja kahtlusel subsideeritakse seda suurte konteinerite kogumistasude arvelt. Põhjendamatult madalad on kaebaja arvates ka juhuslike jäätmete käitlemise hind, tähelepanuta on jäetud pakkumises esitatud mahutite toomise/ viimise/ vahetamise hinnad.
  12. Jäätmeseaduse § 66 lg 5 kohaselt peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole tõendanud, et kolmanda isiku pakutud hinnad neid kulusid ei kata. Komisjon esitas AS-le Veolia Keskkonnateenused (endine AS Cleanaway) järelepärimised mahutite rendihinna 0 krooni, mahutite toomise/ viimise/vahetamise ja juhuslike jäätmete käitlemise hinna kohta. AS Veolia Keskkonnateenused (Cleanaway) on linnavalitsusele põhjalikult selgitanud, kuidas on tal võimalik teostada jäätmevedu tema poolt pakutud hindadega ( Selgitused
  13. märts 2009 ning täiendav selgitus 6.aprill 2009 - tl 205-212).
  14. Komisjoni protokollidest nähtuvalt analüüsis komisjon selgitusi ning leidis, et tööde teostamine Cleanaway poolt kirjeldatud viisil pakkumises toodud hindadega on võimalik ja ei ole vastuolus PKD-s toodud tingimustega. Kaebuses esitatud argumendid ei anna kohtule alust asuda teistsugusele seisukohale. Erinevate pakkujate töö

ldamise võimalused ja meetodid on erinevad. Lähtudes vastuses kaebusele esitatud tabelitest ( tl 190-191) on Veolia Keskkonnateenuste pakkumise kohaselt kallim teenindada suuri konteinereid, Ragn-Sells hindab kallimaks teenindada väikseid konteinereid. Sõltuvalt konteineriliigist on Veolia Keskkonnateenused pakkunud ühe kuupmeetri jäätmete kogumiskuluks 24,6 kuni 114,9 krooni. Ragn-Sells on pakkunud kogumiskuluks vastavalt 20,62 kuni 261,8 krooni ühe kuupmeetri kohta sõltuvalt konteineri tüübist. Kohus nõustub vastustajaga, et seega küsimus ei saa olla kaebaja jaoks madalates hindades, kuna mõlema ettevõtte puhul on madalaimad hinnad võrreldavas suurusjärgus ning Ragn-Sellsi pakutud hinnad on isegi madalamad. Kohtu arvates on kaebaja väited ristsubsideerimise kohta oletuslikud ja tõendamata. 15

  1. Konteinerite rendihindasid põhjendas AS Veolia Keskkonnateenused asjaoluga, et omab konkursi piirkondades hinnanguliselt 70% klientidest. Enamikel klientidest, kes konteinereid rendivad, on konteinerid raamatupidamislikult juba amortiseerunud. Ülejäänud klientidele saab ettevõte anda kasutada konteinerid, mis on kogutud kokku piirkondadest, kus on konkursid kaotatud. Pakkumisi läbi vaatav komisjon on hinnanud Veolia Keskkonnateenused selgituse asjakohaseks põhjendatult.
  2. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et 0 kroonine renditasu on põhjendamatult madal, kuna jäätmemahutite tasuta kasutada andmiselt peaks maksma tulu- ja käibemaksu. Vastustaja märgib õigesti, et see seisukoht on antud käibemaksuseaduse kuni
  3. detsembrini
  4. a. kehtinud redaktsiooni silmas pidades. Kaebaja enese poolt haldusasjas nr 3-08-1514 esitatud tõenditest nähtub, et kehtiva seaduse kohaselt konteinerite tasuta rendile andmist ei maksustata (tl 238-240), seega on kaebaja viited võimalikule tulu- ja käibemaksukohustusele asjakohatud.
  5. Veolia Keskkonnateenused poolt pakutud juhuslike jäätmete käitlemise hinda analüüsides on kaebaja jõudnud järelduseni, et pakkumine ei vasta PKD-le. Vastavalt Veolia Keskkonnateenused selgitustele juhuslike jäätmete käitlemise hinna osas, mida komisjon analüüsis enne pakkumise vastavaks tunnistamist, kavatseb Veolia Keskkonnateenused koguda juhuslikud jäätmed eraldi veoringiga ning suunata suurema osa juhuslikest jäätmetest taaskasutusse. Arvestades materjali müügitulu on kaetud juhuslike jäätmete veokulu ning ladestamisele suunatava osa ladestustasu. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et sellisel viisil tööde teostamine on võimalik, aktsepteeritav, kooskõlas jäätmeseadusega ning PKDga.
  6. Veolia Keskkonnateenused poolt esitatud selgitustest mahutite toomise, viimise, vahetamise osas nähtub, et Veolia Keskkonnateenused kavandab ainuõiguse perioodil vahetust vajavad mahutid toimetada kliendini tavalise jäätmeveoautoga. Selline transportimise viis võimaldab kokku hoida mahutite transportimise kulud. Konteinerite sellisel viisil transportimine ei ole vastuolus PDK-s toodud tingimustega. Seega ei ole alust kaebaja kahtlusel, et mahutite toomise/viimise hinna puhul on tegemist põhjendamatult madala hinna või ristsubsideerimisega. 16.

§ 38

sätestab, et õiguse andja hindab ja võrdleb kõiki pakkumisi vastavalt pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele.

§ 40

kohaselt teeb õiguse andja kirjaliku otsuse pakkumise vastavuse kohta kõigile pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele või pakkumise tagasilükkamise kohta ning vastavalt

§-le 41 võib pakkumise tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele

§ 42

järgi tunnistatakse edukaks pakkumiste hulgast pakkumiskutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine. 17. 02.06.2009 antud

ldustega nr 634 ja nr 635 otsustas Tartu Linnavalitsus tunnistada avalikul konkursil

ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks veopiirkonnas nr 5 ja 2 ning veopiirkonnas nr 6 ja 4 edukaks AS Veolia Keskkonnateenused (endine ärinimi AS Cleanaway) pakkumised. Linnavalitsuse nimetatud

lduste täielikku tühistamist taotleb kaebuse esitaja põhjusel, et AS Veolia Keskkonnateenused on kvalifitseeritud ja tema pakkumised tunnistatud vastavaks õigusvastaselt (linnamajanduse osakonna pakkumiste hindamise komisjoni 26.05.2009 pakkumiste kvalifitseerimise ja pakkumiste vastavaks tunnistamise protokollide osalise tühistamise nõue). Kohus on jõudnud järeldusele, et komisjoni vaidlustatud protokollilised otsused on õiguspärased ning taotlus nende osaliseks tühistamiseks ei kuulu seega rahuldamisele. Seepärast puudub alus ka Tartu Linnavalitsuse 02.06.2009.a.

lduste nr 634 ja nr 635 tühistamiseks. 16 Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus AS RagnSells kaebuse rahuldamata. Menetluskulud HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 92 lg 7) kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud summas 56 535,53 krooni. AS Veolia Keskkonnateenused kolmanda isikuna on taotlenud kaebuse esitajalt menetluskuludena 64 666,80 krooni välja mõistmist. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Kohus loeb kolmanda isiku poolt kantud menetluskulude välja mõistmist põhjendatuks osaliselt. Kohus mõistab kaebuse esitajalt AS-lt Ragn-Sells välja AS Veolia Keskkonnateenused poolt kantud menetluskulud summas 48 312 krooni. Kuna AS Veolia Keskkonnateenused määruskaebus jäi rahuldamata, ei pea kohus põhjendatuks mõista kaebuse esitajalt välja AS Veolia Keskkonnateenused poolt Tartu Halduskohtu 17.06.2009.a. esialgse õiguskaitse määruse peale määruskaebuse koostamiseks tehtud kulutusi summas 16 354,80 krooni (7 x 2336,40). Mai Saunanen kohtunik 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.