) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut.
lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates.
lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
lg 3 alusel eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Kohus leiab, et kohtule esitatud materjalide ning puudutatud isikute arvamustega on tõendatud, et V D eestkoste seadmise vajadus ei ole ära langenud. Kohus on veendunud, et V. D seni vajab eestkostet ning ei ole võimeline oma igapäevaelu ise korraldama. V. D vajab kõrvalabi ning ei saa oma õigusi ega huve ise kaitsta. Kohus on seisukohal, et V D vajab eestkostjat. Avaldaja palus pikendada eestkostja G V ametiaeg, G. V on andnud selleks ka nõusoleku. Kohtule teadaolevalt puuduvad vana PKS §-s 96 (uue PKS § 174) nimetatud asjaolud, millistel ei võiks määrata G V eestkostjaks. Seega kohus nõustub avaldaja ja vandeadvokaadi vanemabiga, et G. V on sobivaim isik V D eestkostjaks. Seetõttu leiab kohus, et G. V kui V D eestkostja ametiaeg tuleb pikendada viieks aastaks. Eelpool toodud põhjustel ning uurinud esitatud tõendeid leiab kohus, et V D eestkostja G V ametiaeg tuleb pikendada viieks aastaks. Menetluskulude jaotus
§-st 172 lg 1 ja lg 3 alusel jätab kohus menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulu, ekspertiisitasu) riigi kanda. Fred Fisker Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.