← Eesti

2-10-887/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-887 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.05.2010, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Ele Liiv Tsiviila

§ 61

lg-st 4, mille kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks 2008.a, 2009.a ning 2010.a on 2175 krooni. Asjaolu, et kostja perre on XX.XX.XXXX sündinud poeg U., ei anna alust elatise suuruse vähendamiseks alla minimaalmäära. Seda seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-121-07, mille kohaselt peab vanem tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal.

§ 70

lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud

§ 61lg-s 6 nimetatud asjaolusid.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-07 märkinud, et

§ 70

lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui teine 2 vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kuna kostja ei ole maksnud lapsele elatist piisavalt, tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist, nagu sätestab

§ 70lg 2, s.o tasumata elatis ühekordse maksena 16 600 krooni.

Elatise saab välja mõista tagasiulatuvalt alates 6.01.

  1. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Apellatsioonkaebuse põhjendused
  2. Kostja palub vähendada tütre ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ja mõista 2175 krooni asemel välja 1500 krooni kuus ning kustutada elatise võlgnevus summas 16 600 krooni.

§ 61

lg 6 kohaselt võib kohus vähendada elatise suurust alla seadusega ettenähtud miinimumsuuruse (2175 krooni) mõjuvate põhjuste olemasolul. Kostja kehv sissetulek ja suutmatus tasuda elatist väljamõistetud summas on seotud tema tervisliku seisundiga, mis takistab leida tulusamat tööd. Kostja seljaajust on leitud kasvaja, mis mõjutab oluliselt käte ning jalgade liikuvust ning seetõttu on kostjal võimatu teha raskemat füüsilist tööd. Tervise ja majandusliku olukorra paranemist ei ole ette näha. Lisaks terviserikkele mõjutab kostja maksevõimet teise lapse olemasolu. Kostja ja tema elukaaslase peres on kasvamas alla 1-aastane laps, kes jääks määratud summas elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks.

§ 61

lg 5 kohaselt võib kohus igakuist elatist vähendada alla seadusjärgse alammäära, kui vanema teine laps jääks selles summas elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-07). Lisaks on kostjal laenukohustus (4173 krooni 15 senti kuus), mis on võetud kodu renoveerimiseks. Samuti on kostja saanud koondamisteate, mille kohaselt kaotatakse tema töökoht alates 1.04.2010. Kostjale teadaolevalt on hageja sissetulekuks 10 000 krooni kuus, mis seab ta kostjast majanduslikult paremasse olukorda. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-7-05. Lähtuvalt

§-st 71 võib kohus elatise maksmiseks kohustatud isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis isiku haiguse tõttu. Apellatsioonkaebuse vastus

  1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ka hageja on jäänud käesolevaks ajaks töötuks, mistõttu ei ole tema majanduslik seisund kostjast parem. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
  2. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 19.02.2010 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Sarnaselt esimese astme kohtu menetluses väljendatule on kostja ka apellatsioonimenetluses endiselt seisukohal, et ta majanduslik olukord ei võimalda maksta lapsele elatist hageja poolt nõutud ulatuses. Maakohus on hageja nõude osas piisava selgusega otsust põhjendanud, miks hagi kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega täies ulatuses, ega pea neid TsMS § 654 lg 6 kohaselt vajalikuks korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 60

lg 1 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Õige on 3 maakohtu järeldus, et ülalpidamise kohustust on rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole lapse vajadusi arvestades piisav. Kohtu poolt elatise väljamõistmise alused sätestab

§ 61

lg 1, mis näeb ette, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lähtub kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole piisavalt lapse ülalpidamiskohustust täitnud ja elatis kuulub väljamõistmisele. Vaidluse all on kostjalt väljamõistmisele kuuluv elatise suurus. Maakohtu otsusega kostjalt väljamõistetud elatis vastab

§ 61

lg 4 järgsele miinimumsuurusele, millest väiksem võib vanemalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetav elatis olla üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel (

§ 61lg 6).

Selliseid erandeid maakohus ei tuvastanud ja leidis põhjendatult, et kostja on suuteline tasuma elatist riigi poolt kehtestatud miinimumsuuruses ning sealjuures ei jää tema teine laps ebavõrdsesse olukorda. Ringkonnakohtul ei ole alust anda nõude aluseks olevatele asjaoludele ja nende kinnituseks esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega otsustada maakohtust erinevalt. Asjaolu, et kostja kaotas töökoha alates 1.04.2010 koondamise tõttu, pole elatise vähendamise või elatise hageja kasuks tagasiulatuvalt väljamõistmata jätmise aluseks. Vanem peab pidevalt täitma ülalpidamiskohustust. Nähtuvalt tsiviilasja materjalist on terviserike lubanud ja võimaldanud kostjal pidevalt tööl käia vaatamata tervise kahjustusele selle tekkimisest alates ning teenida kuni 11 000 krooni kuus. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja regulatsiooni eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks temal laste ülalpidamise võimalikkuse. Varaliste kohustuste võtmisel (laenukoormus) peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt täita lapse ülalpidamiskohustust. 7.05.2010 esitas kostja ringkonnakohtule täiendavaid tõendeid ja taotlusi, kuid need ei tõenda, et apellant ei ole varandusliku seisundi tõttu võimeline tasuma elatist maakohtu poolt määratud summas. Apellandi väide, et ta on pöördunud kohtusse lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks, ei mõjuta lahendit käesolevas asjas. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellandi, s.o kostja kanda. U. Loonurm R. Allikvere E. Liiv 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.