← Eesti

2-10-15409/8

Obsah (5)§ 96§ 97§ 100§ 101§ 111

1 2-10-15409 KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-15409 Otsuse tegemise aeg ja koht 13.august 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A.B.

) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1, 108, § 111 lg

  1. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
  2. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 3) nähtub, et hageja A.B. on alaealise lapse E.M.`i ema, seega, seaduslik esindaja. A.M. on lapse E.M.`i isa. 3
  3. Vastavalt

§ 96

, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

11. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (

§ 100lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1) 12.

Hageja palus välja mõista elatis tagasiulatuvalt, alates 10.02.

  1. Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus mõistab A.M.`ilt elatise välja tagasiulatuvalt, so, alates lapse sünnist 10.02.
  2. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis tema enda ülalpidamiseks kuni lapse E.M.`i 3aastaseks saamiseni, so, kuni 10.02.
  3. Hagiavalduse kohaselt hageja ei tööta, ta on lapsehoolduspuhkusel. Hageja sissetulekuks on vanemahüvitis miinimummääras.
  4. Kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. (

§ 111lg 2).

Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, nõustudes hagiga täielikult.

  1. Ülaltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt välja elatise hageja enda ülalpidamiseks alates 10.02.2010 kuni 10.02.2013, so, kuni lapse E.M.`i 3-aastaseks saamiseni. MENETLUSKULUDE JAOTUS
  2. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
  3. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
  4. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Olev Mihkelson 4 Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.