) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (7% + EKP intressimäär) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 AS Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult 28.05.2010.a.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Asjaolud ja kohtu seisukoht Hageja nõue tuleneb Plancet Group OÜ ja kostja vahel 31.10.2008.a. sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxxxxxx (Leping), mille kohaselt kostja sai laenu 10 000.00 krooni, kohustudes vastavalt lepingu p-le 3.1 tagastama laenu koos intressidega summas 12 700.00 krooni hiljemalt 30.01.2009.a. Oma kohustuse täitmise tagamiseks vormistas kostja tagatisvarana laenuandja nimele sõiduauto Geo Tracker, reg.nr. xxxxxx. Laenusaaja on tasunud laenuandjale kolmel korral intressid, kuid ei ole suutnud tagastada laenu põhisummat, mistõttu võõrandas OÜ Plancet Group tagatisvara 10 000.00 krooni eest kolmandale isikule. Tagatisvara võõrandamisest jäi veel katmata põhivõlgnevuse osa 1525.00 krooni. 14.03.2009.a. loovutas OÜ Plancet Group laenulepingust tuleneva nõude hagejale ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Siiani on võlgnevus tasumata.. Kuna kostja jättis hagile vastamata, loetakse
VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 ja § 401 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjaolu, et kostjal on võlg osaliselt tasumata, annab tunnistust, et kostja on rikkunud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt nimetatud kohustuse täitmist, s.t. võlgu oleva 1525.00 krooni tasumist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, võib hageja nõuda temalt nimetatud kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kuna kostja ei täitnud Lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, viivitas kostja nende kohustuste täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras (1 % tagastamata laenusummalt päevas). Hageja arvestuse kohaselt peaks kostja maksma viivist 6500.00 krooni. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja ei nõua kostjalt viivist mitte täies ulatuses, vaid põhivõlaga võrdses ulatuses, s.o. summas 1525.00 krooni. Hageja nõue 1525.00 krooni viivise saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt ja hagiavalduse ärakirjade eest teisele menetlusosalisele makstavast riigilõivust, millest hageja on taotlenud hagiavalduse esitamisel tasutud 1000.00 krooni riigilõivu väljamõistmist kostjalt. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurust ja põhjendatust vaidlustanud ning kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks kostjalt menetluskulud välja mõista 1000.00 krooni ulatuses. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.