3-10-1201 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2010.a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1201 Haldusasi Politseija Piirivalveameti kodakondsu

) §-le 23 Tallinna Halduskohtult luba R. G.i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. Tallinna Halduskohtu 12.05.2010.a määrusega anti luba PPA-le R. G.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.07.2010.a. 06.07.2010.a. esitas KMO taotluse R. G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt

§-le 25. Taotlusest nähtub, et väljasaatmiskeskuses viibimise ajal taotles R. G. Eestis varjupaika. Tulenevalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse(VRKAS) § 33 lg-st 1 ei paigutata taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses. Tallinna Halduskohtu 08.07.2010.a määrusega pikendati R. G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 08.09.2010.a.(k.a.).01.02.2010.a. esitas KMO uue taotluse R. G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt

§-le

1. Käesoleva ajani pole R. G.i varjupaigamenetlus lõpule viidud, mistõttu puudub võimalus jätkata väljasaatmismenetlust.
2. Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde. R. G. ei vaidle taotlusele vastu. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et PPA taotlus R. G.i väljasaatmiskeskuses(VSK) kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on

§ 2

lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 5. R. G.il puuduvad välismaalaste seaduse (VMS) § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks.

§ 25

kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus KMO taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni

§ 24lõike 2 või 3 järgi.

Loa pikendamisel kontrollib kohus peamiselt seda, kas esinevad isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise (

§ 25

) või isiku väljasaatmiskeskusest vabastamise (

§ 24

) alused ning kas isiku väljasaatmine ei ole osutunud vahepealsel perioodil ilmselgelt perspektiivituks.

1. Käesoleval juhul väljasaatmine ilmselgelt perspektiivituks ei ole muutunud ja ei ole tekkinud ka alust isiku väljasaatmiskeskusest vabastamiseks. Tulenevalt VRKAS § 33 lg-st 1 ei paigutata taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas viibimise ajal või väljasaatmise täideviimise käigus, esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni vastavalt väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas. Seega viibivad isikud seadusest tulenevalt väljasaatmiskeskuses kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni. Haldusasja materjalist nähtuvalt ei ole varjupaigamenetlus käesolevaks ajaks veel lõppenud ning seega ei ole alus isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks ka ära langenud.
2. Eeltoodud põhjustel kohus pikendab luba R. G.i VSK-s kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.11.2010.a (k.a). Indrek Paukštys Kohtunik 2