lg 1 järgi on kaebuse või protesti esitajal õigus kaebusest või protestist loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. Kohus leiab, et kaebusest loobumine tuleb vastu võtta. Asjast ei nähtu, et loobumine kahjustaks mingil viisil teiste isikute õigusi või vabadusi.
lg 6 järgi kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud; sama paragrahvi lg 7 järgi kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kolmanda isikuna protsessi kaasatud S OÜ taotleb kantud menetluskulude hüvitamist summas 31 312.00 krooni, millisest summast tuleks igal kaebajal kanda 10 437.33 krooni. Arve nr 101346 spetsifikatsiooni järgi kujunes sellel kajastatud summa järgmiselt:
Kaebajate seisukohtade järgi on aktsepteeritavateks kuludeks: 1) tutvumine taotluse, kaebuse motiivide ja detailplaneeringu materjalidega ning õigusliku positsiooni väljatöötamine koos asjakohaste kohtulahendite analüüsiga (pos 7) Samas ei pea kaebajad põhjendatuks kogu selleks tegevuseks märgitud ajakulu 4,2 tundi, arvestades, et kogenud advokaadile pidi tema poolt kasutatud levinud kohtupraktika kindlasti juba varasemast teada olema; 2) esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamine (pos 9, kuigi selleks kulutatud aega 4,9 t tuleks mõneti vähendada, arvestades, et õiguslik positsioon oli juba varem välja töötatud. 3) memo kohtumääruse kohta (pos 12), millega kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuid seda koostamise kestusega mõni minut, mitte pool tundi; 4) telefonivestlus kohtuga määruse jõustumisest (pos 13) põhjendatud kestusega mõni minut, mitte 0,2 t; 4 3-10-1393 3-10-1394 3-10-1395 Ülejäänud õigusabitoimingud kaebajate arvates kas ei ole asja lahendamiseks mõistlikult võttes olulised, kordavad juba varasemalt tehtud toiminguid või pole suures osas kontrollitavad. Menetluse tulemus olnuks sama ka ilma nende kuludeta, mis spetsifikatsiooni kohaselt on põhjustatud kolmanda isiku ja tema esindaja vahelistest kohtumistest ja kirjavahetusest. Kantseleikulude ollakse arvamusel, et on kulu iseloom ja seotus lepingulise esindaja tööga on arusaamatu. Kohtu seisukohalt antud asjas õigusabikulu peamine element seisneb esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõu taotlusele seisukohtade koostamises 4 leheküljel koos kogutud lisadega kolmel lehel (pos 9), samuti on põhjendatud ajakulu seisukohtade koostamisele eelnenud kaevatava otsuse analüüs (pos 5), kaebuste ja taotlusega, vaidlustatud detailplaneeringu materjalide ning Riigikohtu asjakohase praktikaga tutvumine koos järgneva õigusliku positsiooni kujundamisega (pos 7) ja nõupidamised kliendiga (pos 8). Abitöödest kuuluvad hüvitamisele kulud telefonikõnedele ja e-kirjavahetusele kokku 0,5 tunni ulatuses. Arvestades, et planeeringuvaidluse puhul on tegemist keskmisest keerulisema haldusasjaga, mille põhiprobleemidega puutus kolmas isik kokku juba õiguskaitsetaotluse lahendamisel, võib põhjendatud ajakuluks tööde mahtu ja keerukust arvestades positsioonides 5, 7, 8 ja 9 kajastatud tegevuste puhul lugeda kokku 7,6 tundi ning 0,4 tunni kulutamist telefonikõnedele ja e-kirjavahetusele, millele vastav rahaline vaste moodustab 12 800 krooni (8 x tunnihinne a 1600 krooni). Asjas nr 3-3-1-55-05 on Riigikohus leidnud, et õigusabikulude väljamõistmisel ei saa kohus arvestada esindaja kogemustega nagu kaebajad on soovinud, sest advokaadibürooga õigusabilepingu sõlmimisel ei saa klient neid asjaolusid ette näha. Kantseleikuludeks kui advokaadibüroo tegevuskuludeks loetakse kulutatusi paberile, toonerile bürootehnika üldkulumit jmt. Samas on sellised üldkulud büroopidajale juba advokaadi tunnihinde kaudu kompenseeritavad ega ole vaadeldavad menetlusosalise esindaja ega üldse kohtuvälise kuluna
Seega moodustava põhjendatud menetluskulud kokku 12 800 krooni ehk jagatuna kaebajate vahel 4 266,67 krooni isiku kohta Kohus osundab, et vastavalt
lõikele 2 menetluse lõpetamise korral ei saa isik enam samas asjas kohtusse pöörduda. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Lõpetada menetlus haldusasjades
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.