3-09-1757/28

3-09-1757 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1757 Haldusasi L. T.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse
2. juuli 2009 korralduse nr 1171-k tühistamise, avalik-õigusliku suhte tuvastamise ning Tallinna linnale uue haldusakti andmiseks ettekirjutuse tegemise nõuetes. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: L. T. Esindaja: Triinu Vernik Vastustaja: Tallinna Linnavalitsus Esindaja: Aldi Alev RESOLUTSIOON
3. Kinnitada Tallinna linna ja L. T.i vahel sõlmitud kompromiss, mille sisu on järgmine: - Pooled kohustuvad kolme kuu jooksul kompromissi jõustumisest teostama kõik vajalikud toimingud ja sõlmima kõik vajalikud lepingud hoonestusõiguse seadmiseks L. T.i (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Xxxxxxx tn xx/x-xx, Tallinn) kasuks Tallinna linna omandis olevale Suislepa tee 34 kinnisasjale (kinnistusregistriosa number 2996701, katastritunnus 78402:203:4281, pindala 600 m2, sihtotstarve elamumaa), Tallinna Linnavolikogu
4. juuni 2010 otsuse nr 165 punktis 1 sätestatud tingimustel. - Pooled kinnitavad, et alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest puuduvad neil igasugused nõuded teineteise vastu seonduvalt Suislepa tee 34 kinnistuga. - Tallinna Halduskohtus haldusasja nr 3-09-1757 menetlemise käigus kantud poolte kohtukulud jäävad nende endi kanda.
5. Lõpetada haldusasja 3-09-1757 menetlus HkMS § 24 lg 1 p 3 alusel.
6. Saata määrus menetlusosaliste esindajatele. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (HkMS § 21 lg 6, § 24 lg 3, § 471 lg 2 ja 3). I) Tallinna Halduskohtu menetluses on L. T.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse
7. juuli 2009 korralduse nr 1171-k tühistamise, avalik-õigusliku suhte tuvastamise ning Tallinna linnale uue haldusakti andmiseks ettekirjutuse tegemise nõuetes. Kohtumenetluse kestel pidasid pooled läbirääkimisi vaidluse lõpetamiseks kompromissiga ning edukate kompromissläbirääkimiste tulemusena võttis Tallinna Linnavolikogu
8. juunil 2010 vastu otsuse nr 165, millega otsustati seada Tallinna linna omandis olevale Suislepa tee 34 kinnisasjale hoonestusõigus L. T.i kasuks järgmistel tingimustel: 1.1 hoonestusõiguse tähtaeg - 99 aastat; 1.2 hoonestusõigus ulatub kogu kinnistule pindalaga 600 m2 vastavalt otsuse lisaks 1 olevale skeemile, sealhulgas on hoonestusõiguse oluliseks osaks kinnistul asuv L. T.ile kuuluv,
9. aastal tema poolt ehitatud ehitis; 1.3 Hoonestaja kohustub: 1.3.1 maksma kinnistu omanikule hoonestusõiguse aastatasu, mille suurus hoonestusõiguse seadmisel on 2880 krooni, mis moodustab 2% maa maksustamishinnast (144 000 krooni) kaks korda aastas võrdsetes osades iga aasta
10. jaanuariks ja
11. juuliks järgneva poolaasta eest ette. Igakordne hoonestusõiguse poolaastatasu loetakse tasutuks selle laekumisest kinnistu omaniku pangakontole. Hoonestusõiguse aastatasu maksmise kohustus algab hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmise päevast. Hoonestaja on kohustatud tasuma esimese hoonestusõiguse tasu ajavahemiku eest hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest kuni esimese maksetähtajani proportsionaalselt päevade arvule kümne tööpäeva jooksul pärast hoonestusõiguse kinnistamist; 1.3.2 maksma kinnistu omanikule hoonestusõiguse aastatasu uues suuruses alates maksetähtajast, mis järgneb kinnistu omaniku poolt hoonestajale kirjaliku teatamise päevale. Hoonestusõiguse aastatasu muudetakse vastavalt maa maksustamishinna muutumisele. Hoonestusõiguse aastatasu kuulub muutmisele kolme aasta möödudes hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest ning uuesti iga kolme aasta möödudes viimasest tasu muutmisest. Hoonestusõiguse aastatasu uus suurus saadakse kehtiva aastatasu korrutamisel kordajaga, mis saadakse uue maa maksustamishinna jagamisel maa maksustamishinnaga, mis kehtis vahetult enne uue maa maksustamishinna kehtestamist. Hoonestusõiguse aastatasu uus suurus ei või olla väiksem hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisel kehtinud hoonestusõiguse aastatasust. Tasu muutmine ei ole seotud kinnistu või seda koormava hoonestusõiguse turuväärtuse muutumisega. Hoonestusõiguse aastatasu muutmisel kohustub hoonestaja sõlmima asjaõiguslepingu kinnistu omaniku poolt teatatud ajal hoonestusõiguse aastatasu uue suuruse kandmiseks kinnistusraamatusse. Hoonestusõiguse aastatasu muutmisega seotud kulud - notaritasu ja riigilõivu tasub hoonestaja; 1.3.3 maksma hoonestusõiguse aastatasu ja punkti 1.3.7 kohaselt esitatud arvete mittetähtaegsel tasumisel 0,1% viivist tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest; 1.3.4 vormistama ehitise kasutusloa 15 kuu jooksul hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest arvates; 1.3.5 täitma tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate või omanike poolt antud tehnilisi tingimusi ehitise kasutamise kohta; 1.3.6 kindlustama ehitise kogu hoonestusõiguse kestvuse ajaks. Kui ehitis hävib tervikuna või osaliselt, on hoonestaja kohustatud selle oma kulul uuesti üles ehitama või taastama 5 aasta jooksul. Hoonestusõigus ei lõpe ehitise hävimisega; 2 1.3.7 hoidma ehitise ja kinnistu alaliselt heas korras, tehes regulaarselt ja omal kulul vajalikke remonttöid ja uuendusi. Kui hoonestaja jätab selle kohustuse täitmata, on omanikul õigus määrata mõistlik aeg vajalike parandustööde ja uuenduste tegemiseks. Kui hoonestaja ei täida määratud tähtajaks omaniku nõudeid, on omanik õigustatud laskma teostada vajalikud tööd hoonestaja kulul; 1.3.8 maksma kinnistu omanikule leppetrahvi järgmiselt: 1.3.8.1 ehitise kasutusloa punktis 1.3.4 nimetatud tähtajaks vormistamata jätmisel ja punktis 1.3.6 nimetatud ehitise uuesti ülesehitamise või taastamise kohustuse mittetäitmisel leppetrahvi 1% hoonestusõiguse aastatasust iga viivitatud päeva eest; 1.3.8.2 punktis 1.8 nimetatud kinnistu ehitistest vabastamise kohustuse mittetäitmisel leppetrahvi 1% hoonestusõiguse aastatasust iga viivitatud päeva eest; 1.3.8.3 kinnistu mittesihtotstarbelise kasutamise korral mittesihtotstarbelise kasutamise aja eest proportsionaalselt päevade arvule leppetrahvi hoonestusõiguse aastatasu suuruses summas, mida ei käsitleta hoonestusõiguse tasu suurendamisena; 1.4 Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek, mille kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse. Võõrandamiseks nõusoleku andmise tingimuseks on kinnistu omaniku ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmine hoonestusõiguse omandaja poolt; 1.5 Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek, mille kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse. Hoonestajal on õigus nõuda kinnistu omanikult nõusolekut hüpoteegi seadmiseks, kui hüpoteek seatakse hoonestusõigusele sinna ehitise ehitamiseks, olemasoleva ehitise remondiks ja hoonestusõiguse koormamiseks piiratud asjaõigusega, kui see on vajalik kinnistut teenindavate tehnorajatiste ehitamiseks. Hoonestusõigust koormav hüpoteegisumma ei tohi ületada ehitise väärtust ja hüpoteek seatakse laenulepingust tulenevale Eesti krediidiasutuste nõuete tagamiseks; 1.6 Omanik koormab hoonestusõigusega koormatava kinnistu selle igakordsel võõrandamisel ostueesõigusega igakordse hoonestaja kasuks, mille kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse. 1.7 Hoonestaja koormab hoonestusõiguse selle igakordsel võõrandamisel ostueesõigusega igakordse kinnistu omaniku kasuks, mille kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse. 1.8 Kinnistu omanikul on õigus mitte hiljem kui üks aasta enne hoonestusõiguse tähtaja saabumist nõuda ehitise endale jätmist. Hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu peab kinnistu omanik maksma hoonestajale hüvitist kinnistule jääva ehitise eest hoonestusõiguse hariliku väärtuse (turuväärtuse) ulatuses. Kinnistu omanik vabaneb hüvitise maksmisest, kui ta pikendab hoonestusõiguse tähtaega ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni. Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele. Juhul, kui pooled ei jõua kokkuleppele hoonestusõiguse turuväärtuses, valivad nad ühiselt eksperdi turuväärtuse kindlakstegemiseks, kes määrab hoonestusõiguse turuväärtuse hoonestusõiguse tähtaja saabumise hetkel; 1.9 Kinnistu omanikul on õigus nõuda hoonestaja nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks või hoonestusõiguse üleandmiseks tema poolt nimetatud isikule, kui hoonestaja rikub oluliselt punktides 1.3.1, 1.3.2 või punktis 1.3.4 ning 1.3.6 sätestatud tingimusi. Hoonestusõiguse omanikule langemisel on hoonestaja kohustatud kinnistu omaniku nõudmisel ehitise kinnistult ära vedama. Kui hoonestusõiguse langemisel 3 omanikule kinnistu omanik ei nõua ehitise äravedamist, tasub omanik hoonestajale hüvitise, mis võrdub hoonestusõiguse turuväärtusega; 1.10 Hoonestusõiguse tähtaja saabumisel on hoonestaja kohustatud kinnistu omaniku nõudmisel ehitise kinnistult ära vedama. Kinnistu omanik on kohustatud esitama ehitise äravedamise nõude vähemalt 1 aasta enne tähtaja lõppu; 1.11 Kõik hoonestusõigusega koormatud kinnistul lasuvad maksud tasub ja avalikõiguslikud koormatised kannab hoonestaja; 1.12 Kanda kinnistusraamatu hoonestusõiguse registriossa: 1.12.1 punktis 1.3.1 nimetatud tingimused reaalkoormatisena. Hoonestusõiguse aastatasu tagav reaalkoormatis jääb püsima, kui omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool või samal järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik hoonestusõigusele sissenõude pöörab; 1.12.2 punktis 1.3.2 nimetatud tingimused märkena reaalkoormatisega samale järjekohale; 1.12.3 punktides 1.1 kuni 1.11 nimetatud tingimused.
12. Hoonestusõiguse seadmisega seotud kulud - notaritasu ja riigilõivu tasub L. T.. II)
13. juulil 2010 sõlmisid Tallinna linn ja L. T. kompromisslepingu, mille tingimused on järgmised: - Pooled kohustuvad kolme kuu jooksul kompromissi jõustumisest teostama kõik vajalikud toimingud ja sõlmima kõik vajalikud lepingud hoonestusõiguse seadmiseks L. T.i (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Xxxxxxx tn xx/x-xx, Tallinn) kasuks Tallinna linna omandis olevale Suislepa tee 34 kinnisasjale (kinnistusregistriosa number 2996701, katastritunnus 78402:203:4281, pindala 600 m2, sihtotstarve elamumaa), Tallinna Linnavolikogu
14. juuni 2010 otsuse nr 165 punktis 1 sätestatud tingimustel. - Pooled kinnitavad, et alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest puuduvad neil igasugused nõuded teineteise vastu seonduvalt Suislepa tee 34 kinnistuga. - Tallinna Halduskohtus haldusasja nr 3-09-1757 menetlemise käigus kantud poolte kohtukulud jäävad nende endi kanda. III) Vastavalt HkMS § 21 lõikele 3 võivad menetlusosalised kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Hinnates käesolevas asjas poolte sõlmitud kompromissi, ei näe kohus selles eeltoodud kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid. Seetõttu kinnitab kohus kompromissi. Kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus haldusasja 3-09-1757 menetluse. Kristjan Siigur Kohtunik 4