E. taotleb Harku Vangla ametniku toimingutega tekitatud 250 000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamist; 1.2.
E. taotleb Harku Vanglalt kaebaja Murru Vangla
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
) § 11 lg 31 p 1 alusel tagastab halduskohus kaebuse selle esitajale juhul, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg-d 8 ja 81 sätestavad kinnipeetavale vangla tekitatud kahju hüvitamise korra ning halduskohtusse pöördumise piirangud. VangS § 11 lg 81 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust pöörduda kaebusega kahju hüvitamise taotlusega halduskohtu poole, kui taotlus tagastatakse põhjusel, et taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks taotluses puudusi kõrvaldanud. Kaebajale valvur A. M.i ebaviisaka käitumisega väidetavalt tekitatud 250 000 krooni suuruse kahju osas on kaebaja jätnud Harku Vangla teates väljatoodud puudused määratud tähtajaks kõrvaldamata ja vangla on taotluse tagastanud. Kaebaja ei väida, et vangla tagastas taotluse õigusvastaselt ja taotluse tagastamise õigusvastasus ei ole äratuntav ka kohtule. Harku Vangla on kaebajat puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgedest teavitanud. Seetõttu leiab kohus, et A. E. ei ole järginud kohustusliku kohtueelse menetluse korda ja tema kaebus tuleb 250 000 krooni suuruse kahjunõude osas tagastada
4.
lg 31 p 5 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohtu pidas haldusasja nr 3-3-1-20-10 p-s 10 võimalikuks laiendada selle normi kohaldamisala ka ilmselgelt perspektiivitutele kaebustele. Kaebuse kohaselt tekitas Harku Vangla kaebajale 450 000 krooni suuruse kahju Murru Vangla 03.02.2010 käskkirja nr 54-dm täitmisega ehk kaebaja kartserisse paigutamisega enne, kui oli lahendatud nimetatud käskkirja peale Justiitsministeeriumile esitatud vaie. Kaebusest nähtub, et Murru Vangla 03.02.2010 käskkiri nr 54-dm, millega kaebajat distsiplinaarkorras karistati, on Justiitsministeeriumi vaideotsusega kehtetuks tunnistatud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel võib kahju hüvitamist nõuda isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Riigikohus leidis haldusasja nr 3-3-1-93-09 p-s 12 järgmist: „Kinnipeetava õigusvastast kartserisse paigutamist ja seal hoidmist tuleb käsitada isikult vabaduse võtmisena, millega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel. Kolleegiumi hinnangul kujutab kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmine niivõrd olulist isiku põhiõiguse rikkumist, et sellise käitumise õigusvastasuse tuvastamine ei ole üldjuhul kohane vahend tekitatud ebaõigluse heastamiseks. Kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohaseks vahendiks 2 on üldjuhul rahaline hüvitis.“ Seega on kaebajal põhimõtteliselt õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist õigusliku aluseta kartserisse paigutamise eest. RVastS § 12 lg 1 kohaselt peab kahju kannatanud isikule kahju hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Kuigi praegusel juhul peab kahju hüvitama riik, tuleb lisaks kindlaks teha ja hiljem vastustajana menetlusse kaasata konkreetne kahju tekitanud haldusorgan. Kaebaja nõuab alusetu kartserisse paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist Harku Vanglalt. Kohus leiab, et kaebuses toodud asjaolude õigsust eeldades ei saa Harku Vanglale ette heita A. E.ile määratud kartserikaristuse täitmist enne vaide lahendamist. Vangla ei ole kohustatud distsiplinaarkaristuse täitmisel vaidemenetluse tulemust ära ootama. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul kohe täitmisele, välja arvatud juhul, kui vangla direktor on distsiplinaarkaristuse täitmise VangS § 65 lg 2 alusel edasi lükanud. Seega kui puudub vangla direktori otsus karistuse täitmise edasilükkamise kohta, rikuks vangla karistuse täitmisele pööramise põhjendamatu viivitamisega VangS § 65 lg-s 1 sätestatut. Kaebusest nähtuvalt oli A. E. vaideotsuse Harku Vanglasse jõudmise ajaks kartserikaristuse juba ära kandnud, seega ei saa Harku Vanglale ette heita ka seda, et kaebajat hoiti jätkuvalt kartseris pärast seda, kui Harku Vangla oli teada saanud distsiplinaarkaristuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamist. Kaebaja ei väida, et Harku Vangla oleks distsiplinaarkaristuse täideviimisel rikkunud näiteks VangS §-s 651 sätestatud nõudeid. Seetõttu leiab kohus, et kaebuses toodud väidete õigsust eeldades on Harku Vangla vastu esitatud kahjunõue ilmselgelt perspektiivitu ja kaebus tuleb selles osas kaebajale tagastada
5. Kohus märgib, et kaebuses märgitud asjaolusid arvestades võis kaebajale mittevaralist kahju tekitada õigusvastase haldusakti andnud Murru Vangla, kuid kaebaja ei ole kahju hüvitamise taotlusega Murru Vangla poole pöördunud. Seega isegi kui kohus määraks vastustajaks Murru Vangla, tuleks kaebus tagastada
6. Kaebuse esitaja on esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Kuna kaebus tagastatakse selle esitajale, siis puudub vajadus taotluse lahendamiseks. 7.
lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik pöörduda Murru Vangla 03.02.2010 käskkirjaga nr 54-dm tekitatud kahju hüvitamise taotlusega esmalt Murru Vangla poole. Kooskõlas VangS § 1 lg-tega 8 ja 81 võib kaebaja pärast kohtueelse menetluse läbimist pöörduda kahju hüvitamise taotlusega uuesti kohtu poole. Monika Laatsit 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.