Obsah (5)

§ 29§ 3§ 165§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 31. august 2010, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasi OÜ Velvelt & K

§ 29lg 4, § 39 lg 1) ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

1. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
2. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse menetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul menetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas (

§ 3lg 2, § 23 lg 7, § 29 lg 6, 7, Ts

MS § 661 lg 1, 2). MENETLUSE KÄIK 28.04.2010 esitas juhatuse liige Jaak Velvelt kohtule OÜ Velvelt & Ko pankrotiavalduse (tlk 4). 06.05.2010 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas OÜ Velvelt & Ko ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela (tlk 9). 18.06.2010 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande ning taotluse tasu saamiseks ja kulutuste hüvitamiseks (tlk 14-28). Ajutine haldur palub määrata oma tasu suuruseks 11 600 krooni ja hüvitada OÜ-le Volenter kulud 2400 krooni. AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE Võlgniku üldandmed OÜ Velvelt & KO kanti äriregistrisse 08.10.1997, äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige on Jaak Velvelt, osakapitali suurus on 40 000 krooni. Äriregistri andmetel on juhatuse liikmel ainuke kehtiv seos OÜ-ga Velvelt & KO. Äriühingu peamiseks tegevusalaks oli raamatupidamiseteenuste osutamine ja vahendustegevus. Võlgnik vahendas peamiselt suurtele kaubanduskettkauplustele plastist plastpudelite aluseid ja mitmesuguseid plastist toiduainete kaste, lisaks veel Lux Eesti OÜ tooteid. Andmed varade ja võlgade/ kohustuste kohta seisuga 30.04.2010 Võlgniku vara on järgmine: Raha Ettemaksed Põhivara Kokku 2787,24 138,00 3 000,00 5 925,00 Võlgniku kohustused on järgmised: Lühiajalised laenud krediidiasutustelt (AS Hansa Liising Eesti) Muud võlakohustused (AS Swedbank) Pangalaenud (AS Swedbank) Pikaajaline laenukohustus (O.V.) Kokku 5 227,00 62,96 87 475,00 250 000,00 342 764,96 2/5 Võlgniku tegevus, maksevõime, maksevõimetuse põhjused Ettevõtte majandustulemused majandusaasta aruannete põhjal: Aasta Tulud kokku Kulud kokku Kasum/kahjum 2007 922 644 717 420 205 244 2008 2 552 604 2 484 074 68 530 2009 288 448 979 052 -690 604 2010 161 390 189 210 -27 820 Omakapital 313 464 381 994 -308 610 -336 430

1. a müügitulust (922 644,00 krooni) 96,10% teeniti vahendustegevusega ja 3,90% raamatupidamisteenuste osutamisega. Äriühingu varad ületasid kohustusi 1,44 korda.
2. a kasvas müügitulu eelmise aastaga võrreldes 2,76 korda. Kasv saavutati vahendustegevuse laienemise arvelt Eestist väljapoole Lätti ja Rootsi, samuti aktiivse jaekaubandusalase turundustegevusega Eestis. Äriühingu varad ületasid kohustusi 1,52 korda. Juhatuse liikme selgituse kohaselt oli ta seoses käibe märkimisväärse kasvu ja vahendustegevuse laienemisega sunnitud viibima sageli Tallinnas, mis tingis vajaduse korteri järele. Kuna äritegevus läks ootuspäraselt hästi, siis vältimaks asjatult üüri maksmist, otsustas juhatuse liige soetada pangalaenuga korteri Tallinnasse ja senise üüri asemel tasuda pangale laenumakseid vastavalt graafikule.
3. a soetas OÜ Velvelt & KO 650 000,00 krooni eest kahetoalise korteri Tallinnas XXX. Selleks võttis ta Swedbank AS-ist laenu 400 000,00 krooni. Kuna laen ei katnud korteriomandi soetamise kulusid, siis laenas juhatuse liikme abikaasa O.V. Krediidipangast 250 000,00 krooni, mille laenas edasi võlgnikule.
4. a kukkus müügitulu eelmise aastaga võrreldes 8,85 korda, äriühing lõpetas majandusaasta kahjumiga, äriühingu kohustused ületasid varasid 9,66 korda, omakapital on negatiivne. Juhatuse liige selgitas, et alates
5. a aprillist hakkas äriühingu käive langema, sest senised tellijad ei olnud enam maksujõulised, mistõttu võlgnik oli sunnitud kaupa realiseerima alla omahinna, et raha kauba alt kätte saada, ning väga paljud tellimused tühistati. Käive kukkus katastroofiliselt, mistõttu äriühing ei olnud enam suuteline kasumlikult majandama ja võlgnikul tekkisid rahalised raskused oma kohustuste täitmisel panga ees. Korteri ostmisel oli korteriomandile seatud panga kasuks hüpoteek summas 552 000,00 krooni. Võlgnik asus
6. a kevadel läbirääkimistesse pangaga, eesmärgiga võõrandada ise võimalikult kasumlikult tagatiseks olnud korteriomand, et vähendada maksimaalselt kohustusi panga ees. Arvestades kinnisvaraturu madalseisu
7. a suvel, ei õnnestunud võlgnikul kuni
8. a juulini ostjat leida. Läbirääkimised pangaga ebaõnnestusid ja pank võõrandas korteriomandi 360 000,00 krooni eest (kinnistusraamatu kanne 21.10.2009). Kuna müügisumma arvelt tasuti ka maakleriteenuste eest, kommunaalmaksete võlg ja osaliselt panga kõrvalnõuded ning müügisumma ei katnud korteri ostuks võetud laenu, siis on võlgnikul kohustusi panga ees 87 475,21 krooni.
9. a müügitulu vähenes eelmise aastaga võrreldes 1,78 korda. Võlgniku selgituse kohaselt ei lõpetatud äriühingu tegevust, sest osade püsiklientide tellimused laekusid ja võlgniku tegevus oli rajatud uute kliendisuhete loomisele, eesmärgiga leida uusi tellijaid, kasvatada käivet ja viia äriühing kasumisse, mis oleks olnud eelduseks äriühingu ees seisvate kohustuste täitmiseks. I kvartali majandustulemuste analüüs tõi selguse, et juhtkonna püüdlustele vaatamata ei ole äriühing suuteline täitma oma kohustusi. Äriseadustiku netovara nõue on äriühingul olnud täitmata alates
10. a lõpust. Kui korteriomandi sundmüüki panga poolt ei oleks toimunud, siis oleks äriühingu netovara positiivne. Korteri ostmiseks võeti käibekapital osaliselt sisse juhatuse liikme ja äriühingu omaniku abikaasalt O.V. saadud laenuna. Kui omanik oleks otsustanud laenu anda äriühingu omakapitali rahalise sissemaksena, ei oleks äriühingu netovara olnud negatiivne.
11. a maksevõime näitaja ja likviidsussuhe on hea, äriühingu käibekapital on positiivne ja äritegevuse rahavood suutsid käibekapitali suurenemist finantseerida.
12. a maksevõime näitaja on halb, äriühingu käibekapital on negatiivne ehk äriühing ei ole suuteline sisemiste 3/5 ressurssidega käibekapitali finantseerima, äriühingul on käibekapitali defitsiit ja likviidsusprobleemid, mis annab tunnistust sellest, et äriühing on maksevõimetu. Käesolevaga ületavad äriühingu võlakohustused varasid, võimalused ettevõtte tervendamiseks puuduvad, võlausaldajatele ei ole võimalik tasuda, mistõttu maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Puuduvad vahendid edaspidiseks pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik on pankrotiavalduses põhjendanud makseraskusi senise tulutoova vahendustegevuse turu äralangemisega majanduskriisi tingimustes. Ajutise halduri hinnangul on äriühingu maksejõuetuse peamiseks põhjuseks
13. a alanud üleüldine majanduskriis, mis saavutas oma kõrgpunkti
14. a ja mille tõttu senised tellijad muutusid maksejõuetuks, mis viis tellimuste arvu katastroofilise vähenemiseni, tuues kaasa tugeva käibe languse, müügitulu vähenemise ja kahjumliku majandustegevuse, mille tõttu ei olnud võlgnik suuteline täitma oma kohustusi. Tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused Võlgniku pankrotiavaldusest selgub, et kogu vara, nii käibe- kui ka põhivara realiseerimisest ei ole võimalik kõigi võlausaldajate nõuete tasumine. Ajutine haldur on kontrollinud pisteliselt võlgniku poolt tehtud ülekandeid, et selgitada, kas võlgnik on teinud makseid ja tehinguid kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, kahjustamata võlausaldajate huve. Ajutine haldur ei täheldanud võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist. Rasked juhtimisvead ja kuriteo tunnustega teod Ajutine haldur ei ole täheldanud juhatuse liikme tegevuses raskeid juhtimisvigasid ega kuriteo tunnustega tegusid. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja seetõttu järelduste-muutuste mittetegemine ettevõtte tegutsemise kavas. Edukas on see, kes suudab reageerida turu muutuvatele nõudmistele. Ajutise halduri hinnangul ei olnud äriühingu juhatuse liikmel ja omanikul võimalik ette näha saabuva majanduskriisi sellist ulatust, samuti muuta äriühingu poolt vahendatavate kaubagruppide senist nomenklatuuri ega mõjutada seniseid tellijaid, kes maksejõuetuse tõttu olid sunnitud loobuma senistest tellimustest. KOHTUISTUNG Juhatuse liige Jaak Velvelt oli nõus kanda ajutise halduri tasu ja kulud, kuid ei tea, millal ta vajaliku summa saab tasuda (tlk 13, 77). KOHTU SEISUKOHT 1.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus on avaldanud menetluskulu ettemaksu teate Ametlikes Teadaannetes, menetluskulu ettemaksu tasutud ei ole. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on OÜ Velvelt & Ko kohustused kokku vähemalt 342 764.96 krooni, vara on aga vaid 5925 krooni. Vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalusi ei ole. Pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku ning kohtule ei ole teada ühtegi isikut, kes oleks nõus maksma ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ Velvelt & Ko pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

1. Pankrotihalduri kogutud andmetest ning juhatuse liikmete seletustest lähtudes leiab kohus, et maksejõuetuse põhjusteks ei ole raske juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks võib pidada
2. a alanud üleüldist majanduskriisi, mis
3. a 4/5 süvenes ja mille tõttu senised tellijad muutusid maksejõuetuks, mis viis tellimuste arvu vähenemiseni, tuues kaasa tugeva käibe languse, müügitulu vähenemise ja kahjumliku majandustegevuse, mille tõttu ei olnud võlgnik suuteline täitma oma kohustusi.
4. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja

§ 29

lg-le 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ Velvelt & Ko kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Pärast OÜ Velvelt & Ko registrist kustutamist tuleb Sirje Tael vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (

§ 165lg 3).

4. ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Velvelt & Ko dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele Jaak Velveltile. 5.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

2. augustil 2010 esitas ajutine haldur täpsustatud tasu ja kulude hüvitamise taotluse järgmises: Ajutise halduri tasu summa on 11 600.- krooni, millele lisandub käibemaks, kokku 13920 krooni välja mõista halduri büroole OÜ Prolex ja bürookulu 2000, millele lisandub käibemaks, kokku 2 400,00 krooni OÜ-le Volenter. Ajutine haldur palub ajutise halduri kulu ja tasu välja mõista alljärgnevalt: • Riigivahenditest ajutise halduri tasu 6 200.- krooni OÜ-le Prolex; • Võlgniku vahenditest 7 720.- krooni OÜ-le Prolex, kusjuures summa 4 195,. krooni on võlgnikuga koos vastustav võlgniku juhatuse liige Jaak Velvelt ( võlgniku vara on 5 925.krooni, millest 2400.-krooni on bürookulu kandmine ning jäägist 3525.- krooni on halduritasu kandmine, puudujääv summa võlgniku vahenditest on 4195.- krooni, mis tuleb kanda juhatuse liikmel võlgniku eest , kes on andnud selleks nõusoleku) • Võlgniku arvelt 2 400.- krooni bürookulu OÜ-le Volenter. Arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, Sirje Taela kutseoskusi ning tehtud kulutusi, leiab kohus, et ajutise halduri taotlus tuleb põhimõtteliselt rahuldada, samas ei pea kohus võimalikuks maksustada ajutise halduri tasu käibemaksuga. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 14 töötunni eest 11 600 krooni ja hüvitada tuleb kulutused
3. Kulutused tuleb määrata OÜ-le Volenter (

§ 23lg 6).

Kuna võlgnikul on vara vaid 5925 krooni, halduri tasu on kokku aga 11 600 krooni, tuleb puudujääv osa tasust välja mõista riigilt vastavalt halduri ettepanekule 6200 krooni OÜ-le Prolex. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt võib menetluskulud kanda ka isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Juhatuse liige J.Velvelt on on andnud kohtule nõusoleku (tl 13), et ta nõustub kandma ajutise halduri kulusid tasu 11600 krooni ja bürookulud 2400 krooni. Kohtuistungil avaldas juhatuse liige, et ta ei oska öelda, millal ta saab need kulud kanda. Et tagada haldurile tegelik tasu saamine mõistliku aja jooksul mõistab kohus kulud välja

§ 23

lg 4 ettenähtud ulatuses 6200 krooni kõigepealt riigilt ja selles ulatuses tuleb Jaak Velvelt´ilt tasu mõista välja riigi kasuks. Ülejäänud osas tuleb tasu välja mõista võlgnikult ja J.Velveltilt solidaarselt. 7.

§ 150lg 1 ja 4 alusel tuleb muud menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Kohtunik 5/5