Obsah (6)

§ 29§ 3§ 22§ 165§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19. august 2010, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasi OÜ Janrix Grup

§ 29lg 4, § 39 lg 1).

1. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
2. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse menetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul menetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas (

§ 3lg 2, § 23 lg 7, § 29 lg 6, 7, Ts

MS § 661 lg 1, 2). MENETLUSE KÄIK 26.05.2010 esitas juhatuse liige Jaanus Sutt kohtule OÜ Janrix Grupp pankrotiavalduse (tlk 4). 28.05.2010 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas OÜ Janrix Grupp ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truutsi (tlk 52-53). 28.06.2010 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande ning taotluse tasu saamiseks ja kulutuste hüvitamiseks (tlk 58-66, 67-68). Kui võlausaldaja(d) ei tasu kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks, siis palub ajutine haldur lõpetada Janrix Grupp OÜ pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur palub määrata oma tasu suuruseks 14 850 krooni ja hüvitada OÜ-le Autente kulud 1263.60 krooni. AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE Võlgniku varad ja kohustused Võlgniku varaks on kassajääk 333.75 krooni. Võlgnikul on

1. a lõpust nõue Norras elava H.G. vastu summas 70 560.- Norra krooni, kuid selle edukas sissenõudmine on ebatõenäoline. Võlgnik tasus 15.05.2009 Barclay Invest OÜ-le (esindaja Lätis elav Vladimirs Belugins) kaminapuude soetamiseks ettemaksu 140 000.- krooni; Barclay Invest OÜ puid ei tarninud, kontakti ei ole õnnestunud temaga saada, nõudel puudub väärtus. On alust arvata, et Vladimirs Belugins on kas kelm või tankist, kes tegeleb probleemsete firmade „matmisega“. Võlgnikul on kohustusi kokku 404 900.- krooni: maksuvõlad 153 598.- krooni ja maksuintressid 251 302.- krooni. Maksuvõlg tuleneb pärast kohtuvaidlusi jõustunud maksuotsusest ja aastate jooksul arvutatud intressist. Võlgniku andmetel on võlgnikul kohustus juhatuse liikme Jaanus Suti ees summas 325 418.- krooni, mis tuleneb võlgniku poolt Jaanus Sutile väljastatud kreeditarvetest. Ajutise pankrotihalduri arvates ei ole kreeditarvete esitamine õigustatud. Majandustegevus, raamatupidamine ja maksejõuetus Võlgniku asutasid
2. a sügisel Jaanus Sutt ja Risto Tralla. Osalus jagunes asutajate vahel järgmiselt: Jaanus Sutt 75% (30 000.- krooni), Risto Tralla 25% (10 000.- krooni). Risto Tralla võõrandas oma osa
3. a lõpus Jaanus Sutile. Sellest ajast on Jaanus Sutt olnud võlgniku 100% osanik ja ainuke juhatuse liige. Jaanus Sutt ei ole äriregistri andmetel seotud teiste äriühingutega. Võlgniku raamatupidamise probleemiks on kuluarvestuse lohakas pidamine, mis ei võimaldanud maksuhalduril saada ülevaadet kulude seotusest võlgniku ettevõtlusega. Võlgniku põhitegevus oli pärast asutamist kuni
4. a lõpuni kaminapuude tootmine. Esimene koorem saadeti Norrasse, sealt jäi kokkulepitud raha saamata, pärast seda majandustegevus sisuliselt puudus. Äriühing tegeles juhatuse liikmele Jaanus Sutile maja ehitamisega (Järvepõllu kinnistu, Haaslava vald), Jaanus Suti korteri (Kaunase pst 52-32) ja tema ema korteri (Lootuse 25-14) remontimisega või ehitusmaterjalide vahendamisega neile objektidele. Tehtud on ka üksikuid muid tehinguid kinnisvara valdkonnas. Vastavalt kogutud informatsioonile olid võlgniku olulisemad majandusnäitajad järgmised: 2/5 Aasta 2006 2007 2008 2009 Bilansimaht Müügitulu 282 633 295 917 219 843 0 204 641 77 381 140 395 0 sh müük juhatuse liikmele 250 354 0 77 381 0 Kasum -138 065 -51 431 1 402 -778 436 Omakapital 257 474 206 641 204 641 -573 735 Müügitulu koosneb valdavas osas Jaanus Sutile müüdud ehitusmaterjalidest.
5. a on eelnevad müügitehingud kreeditarvetega tühistatud. Kreeditarve esitamist põhjendas võlgnik sellega, et vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2009 lahendile asjas nr 3-06-1624 ei ole võlgnik tegelikult Jaanus Sutile ehitusmaterjale müünud ning seega ei ole ka varasemalt esitatud arved õigustatud ja need tuleb tühistada. Ajutine haldur kohtulahenditest selliseid juhtnööre ei leidnud. Ilmelt on Jaanus Suti selgituse põhjuseks asjaolu, et ta ajab omavahel segi maksuõiguslikud suhted võlgnik vs Maksu- ja Tolliamet ning võlaõigussuhted võlgnik vs Jaanus Sutt. Praktiliselt kogu äriühingu kasum, mis on läbi aastate hoidnud võlgniku omakapitali seaduses ettenähtud piirides, on teenitud
6. a tehingust, millega Jaanus Sutt müüs endale kuuluva kinnistu (Raatuse 55) 175 000 krooni eest võlgnikule ja võlgnik võõrandas selle soetusmaksumusest oluliselt kallimalt (830 000 krooni eest), teenides kasumit 655 000 krooni. Maksu- ja Tolliamet on revisjoniaktis selle tehingu eemärgiks pidanud kinnistu müümist läbi äriühingu, et varjata füüsilise isiku Jaanus Suti tulu ja hoida kõrvale füüsilise isiku tulumaksu tasumisest. See seisukoht ei jäänud hilisemates kohtuvaidluses kehtima.
7. majandusaasta suur kahjum tuleneb jõustunud kohtulahendi põhjal maksude ja maksuintresside arvele võtmisest ning juhatuse liikmega tehtud materjali müügi tehingute tühistamisest. Vastavalt Jaanus Suti selgitustele oli Järvepõllu kinnistu äriplaan järgmine: võlgnik ehitab Jaanus Suti kinnistule maja, mis valmimisel müüakse. Maja müügil jagatakse saadud tulud võlgniku ja Jaanus Suti vahel vastavalt objekti panustatud rahale. Lähtudes sellest, tehti ka kulusid, mis võeti raamatupidamise aruandluses arvele varudena. Tulu oleks tekkinud objekti võõrandamisel, paraku selleni ei jõutud, kuna maksurevisjon (ajakulu) lõhkus äriplaani toimimise. Maksu- ja Tolliametiga toimunud vaidluse lühikokkuvõte: võlgnik ehitas Jaanus Sutile kuuluvale Järvepõllu kinnistule maja, remontis tema ema korteri Lootuse 25-14 ja Jaanus Suti korteri Kaunase pst 52-
8. Tööde kulud kaeti vähemalt osaliselt võlgniku vahenditest. Soetatud materjalilt arvutati tagasi käibemaks. Maksu- ja Tolliameti revisjoni käigus andis võlgnik vasturääkivaid seletusi, ei esitanud õigeaegselt dokumente, mis tõendaksid ehituse ja remondi seost võlgniku ettevõtlusega. Põhiliselt sellest (lisaks ka muudest, hiljem mitte kinnitust leidnud asjaoludest) tulenevalt määrati võlgnikule revisjoni otsusega täiendavalt tasumisele kuuluvad maksud. Maksurevisjoni akt koostati 17.05.
9. Sellest ajast kuni 29.10.2009 toimus võlgniku ja Maksu- ja Tolliameti vahel kohtuvaidlus, mille käigus vaieldi ehitusmaterjalide soetamisest tuleneva maksukohustuse üle. 29.10.2009 Tartu Ringkonnakohtu lahendi põhjal, mida võlgnik enam edasi ei kaevanud, jäi võlgnikul tasuda ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu 112 803.- krooni ja käibemaksu 53 670.- krooni; sellele on lisandunud intress (ca 250 000 krooni). Maksuotsuse kehtima jäämise põhjuseks oli mh asjaolu, et maksuotsuse õiguspärasust tuleb kohtulikul kontrollimisel hinnata selle väljaandmise seisuga. Võlgnik rikkus seadusest tulenevat maksurevisjonile kaasaaitamise kohustust sellega, et ei esitanud õigeaegselt dokumente ning seega ei saanud maksuhaldur teha teistsugust otsust. Maksuotsuse tegemise ajal ei olnud maksuhaldurile esitatud võlgniku poolt hiljem avaldatud andmeid, kuidas soetatud ehitusmaterjale kasutatakse võlgniku ettevõtluses. Maksuvaidluse objektiks olnud Jaanus Suti ja tema ema kinnistutele paigutatud ehitusmaterjalid müüs võlgnik pärast revisjoniakti saamist Jaanus Sutile. Kohus ei ole neid müügitehinguid pidanud maksuotsuse kohtulikul kontrollimisel otsuse tühistamise aluseks, kuna maksuotsuse tegemise ajaks ei olnud võlgnik maksuhaldurile avaldanud, et ta plaanib need materjalid müüa. 3/5 Materjali müügi arved tasus Jaanus Sutt osaliselt tasaarvestustega (võlgnikule varasematel aastatel antud laen) ja osaliselt sularahas. Jaanus Sutilt laekunud raha 140 000.- krooni maksti
10. a mais OÜ Barclay Invest esindajale Vladimirs Beluginsile vastavalt kaminapuude ostmise ettemaksu lepingule. Tehingu kohta on dokumentatsioon korralikult vormistatud. Ajutisele haldurile on arusaamatu, miks tehti ärimaastikul täiesti tundmatule isikule nii suur usaldusväärse tagatiseta makse. Käesoleval hetkel on võlgniku majanduslikud näitajad mitterahuldaval tasemel. Võlgniku vara ei kata selgelt tema kohustusi ning võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Majandustegevus puudub ja selle taaskäivitamine ei ole tõenäoline. Töötajad puuduvad. Puudub võimalus prognoosida, millal maksevõime võiks taastuda. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole ajutine, samuti ei ole ajutine seisund, kus võlgniku vara ei kata kohustusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku pankrotiavalduse puhul maksejõuetust eeldatakse. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada ebausaldusväärset äripartnerit Norras, maksuhalduri poolt täiendavalt määratud makse ja ettemaksu tegemist ebausaldusväärsele äripartnerile OÜ-le Barclay Invest. Maksejõuetuse põhjuseks

§ 22lg 5 mõistes on muu asjaolu.

Siiski võivad majandustehingute (eelkõige kulude) halb dokumenteerimine, mis tõi kaasa maksukohustuse tekkimise, ja suur ettemaks kontrollimata äripartnerile olla juhtimisvead. Kuna kõik võlgniku kohustused tulenevad 2009. a sügisel jõustunud kohtulahendist, peab ajutine haldur maksejõuetuse tekkimise ajaks kohtulahendi jõustumise aega. Võlgnik muutus seega püsivalt maksejõuetuks 2009 aasta lõpus, ca pool aastat enne pankrotiavalduse esitamist. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalused, juhtimisvead, kuriteo tunnustega teod Maksuvõla tekkimise põhjuseks on majandustehingute halb dokumenteerimine, mis ei võimaldanud maksuhalduril saada õigeaegselt ülevaadet kulude seotusest ettevõtlusega. Kulu ja materjali arvestuse lohaka pidamise näol võib olla tegemist juhtimisveaga. Suure sularaha ettemaksu tegemisel ärimaastikul tundmatule ja kontrollimata äriühingule (OÜ Barclay Invest, 140 000.- krooni) jättis juhatuse liige täitmata tavapärase hoolsuskohustuse. Sellise hoolsuskohustuse täitmata jätmine võib olla juhtimisviga. Võlgnik muutus maksejõuetuks vähemalt ligi pool aastat enne pankrotiavalduse esitamist. Pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega võib juhatuse liige olla toime pannud KarS §3851 kirjeldatud kuriteo tunnustega teo. KOHTUISTUNG Jaanus Sutt ei ole nõus sellega, et tema on pankrotiavalduse esitamisega venitanud. Vladimirs Belugins on Risto Tralla tuttav, kes lubas kaminapuid ja küttepuid müügiks. Raha andis Jaanus Sutt üle sularahas. Jaanus Sutt on nõus maksma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 15 000 krooni, samuti on ta nõus pankrotimenetluse raugemisega ja enda määramisega dokumentide hoidjaks. Jüri Truuts teatas, et ajutise halduri aruandele tal midagi lisada ei ole (tlk 105-106). KOHTU SEISUKOHT 1.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu

4/5 § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on OÜ Janrix Grupp kohustused kokku vähemalt 404 900.- krooni, vara on aga vaid 333.75 krooni. Võlgnikul on küll nõuded Helene W. Guldbrandseni vastu ja Barclay Invest OÜ vastu, kuid nende sissenõudmine on ebatõenäoline. Pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku ning kohtule ei ole teada ühtegi isikut, kes oleks nõus maksma ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. 30.06.2010 Ametlikes Teadaannetes tegi kohus OÜ Janrix Grupp võlausaldajatele ettepaneku tasuda pankrotimenetluse läbiviimiseks 30 000 krooni 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest. Kohtul puuduvad andmed, et keegi oleks tasunud raha pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ Janrix Grupp pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

1. Pankrotihalduri kogutud andmetest ning juhatuse liikme seletusest lähtudes leiab kohus, et maksejõuetuse põhjusteks on ebausaldusväärsed äripartnerid (Helene W. Guldbrandsen, Barclay Invest OÜ) ning maksuvõlg. Maksuvõla tekkimise põhjus on majandustehingute halb dokumenteerimine, mis ei võimaldanud maksuhalduril saada õigeaegselt ülevaadet kulude seotusest ettevõtlusega. Seega ei ole võlgniku juhatus korraldanud raamatupidamist nõuetekohaselt, kuigi vastavalt ÄS §-le 183 tal selline kohustus on. Suure sularaha ettemaksu (140 000 krooni) tegemisel tundmatule Barclay Invest OÜ-le jättis juhatuse liige täitmata ÄS § 187 lg-st 1 tuleneva hoolsuskohustuse. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige pidi oma eelnimetatud kohustustest aru saama ning ta on oma kohustusi rikkunud vähemalt raskest hooletusest. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb mh pidada raskeid juhtimisvigu. Võlgniku juhatuse liige pidi hiljemalt
2. a lõpuks, kui maksuvõla kohta oli jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2009 otsus asjas nr 3-06-1624, saama aru, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning esitada tuleb pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse esitas Jaanus Sutt alles 26.05.
3. Seega võib tema käitumises esineda KarS §-st 3851 kirjeldatud kuriteo tunnused.
4. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja

§ 29

lg-le 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ Janrix Grupp kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Pärast OÜ Janrix Grupp registrist kustutamist tuleb Jüri Truuts vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (

§ 165lg 3).

4. ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Janrix Grupp dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele Jaanus Sutile, kes kinnitas kohtuistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks. 5.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, Jüri Truutsi kutseoskusi ning tehtud kulutusi, leiab kohus, et ajutise halduri taotlus tuleks põhimõtteliselt rahuldada. Ajutine haldur taotleb tasu suuruseks määrata 17,5 töötunni eest 14 850 krooni ja hüvitada tuleb kulutused 1263.60. Käesolevas menetluses puuduvad võlgnikul aga üldse vahendid menetluskulude katteks. Võlgniku juhatuse liige on tasunud menetluskuludeks kohtu deposiitarvele 15 000 krooni, millise summa ulatuses saab katta ka ajutise halduri kulusid. Seega määrab kohus ajutise halduri tasu suuruseks 10 328.40 krooni (bruto), milliselt summalt tuleb tasuda sotsiaalmaks 3408 krooni. Kulutused 1263.60 krooni tuleb määrata OÜ-le Autente (büroo, mille kaudu haldur tegutseb;

§ 23

lg 6).

§ 150lg 1 p 1 ja 4 alusel tuleb muud menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Kohtunik 5/5