§-le 1 lg 1 on seaduse eesmärgiks inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga. Tervisekaitse riiklikku järelevalvet
-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõuete täitmise üle teostavad Tervisekaitseinspektsioon ja tema kohalikud asutused, mille ametnik on oma ametikohustuste täitmisel võimuesindaja ja tema seaduslikud nõudmised ning korraldused õiguserikkumiste kõrvaldamiseks on kohustuslikud kõikidele ametnikele ja isikutele (
). Järelevalveametnikul on õigus kohustada avalik- ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid ning füüsilisi isikuid omandi valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel piirama, peatama või lõpetama oma tegevust, mis kahjustab või võib kahjustada inimese tervist ning teha ettekirjutusi tervisekaitse õigusaktide rikkumiste kõrvaldamiseks 2 3-09-1092 koos täitmise tähtaja kehtestamisega ning kontrollida nende täitmist (
lg 1 p 3).
-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid (
HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Lasteaed Sipsik on Jõhvi Vallavalitsuse hallatav asutus, s.o munitsipaallasteaed. Vaidlustatud ettekirjutus tehti munitsipaallasteaiale Seega oli ka Jõhvi Vallavalitsus menetlusosaline (mitte ainult Jõhvi Vallavalitsuse poolt hallatav asutus-lasteaed „Sipsik“), kes oleks tulnud haldusmenetlusse kaasata ning tema arvamus ära kuulata. Vastustaja ei ole Jõhvi Vallavalitsust ega ka lasteaeda Sipsik kaasanud menetlusse ega kutsunud ettekirjutusega tutvuma ja selgitusi andma, millega rikkus HMS § 40 lg 1. Vastustaja on vaid piirdunud ettekirjutusest koopia saatmisega Jõhvi Vallavalitsusele ( vt. ettekirjutust –tlk7). Ettekirjutuse faktiline motivatsioon on väga napp, konstateeritud on vaid 23.03.2009 toimunud kontrolli lasteaeda „Sipsik“, mille käigus on vastustaja koostanud ettekirjutuse täitmise akti ja inspekteerimise akti. Ettekirjutusest ei nähtu, kellele oli koostatud 19.12.2007 ettekirjutus ja kellele koostati 23.03.2009 kontrolli käigus ettekirjutuse täitmise ja inspekteerimise aktid. Kaebusest nähtuvalt ei ole ka kaebaja aru saanud, mida ja miks temalt nõutakse. Ettekirjutus oleks tulnud koostada Jõhvi Vallavalitsusele, mitte Jõhvi Vallavalitsuse poolt hallatavale asutusele, lasteaiale „Sipsik“. Nagu iga haldusotsustus, nii tuleb ka ettekirjutus teha seaduse alusel, olema täidetav ja kontrollitav. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Juba asjaolust, et vaidlustatud ettekirjutuse motiividest ei nähtu mingilgi määral Jõhvi Vallavalitsuse huvide kaalumist, teeb halduskohus järelduse, et vallavalitsuse menetlusse kaasamata jätmine võis mõjutada asja otsustamist. Kirjeldatu alusel on vaidlustatud ettekirjutus koostatud olulise vormi-ja menetlusveaga, mistõttu kuulub ettekirjutus tühistamisele. Vastavalt HMS §-le 56 lg 2 tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kuna vaidlustatud ettekirjutus on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, siis oleks pidanud vastavalt HMS §-le 56 lg 3 sisalduma ettekirjutuses kaalutlused, millest haldusakti andmisel on lähtutud. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlustatud ettekirjutus kontrollitav, kuna sellest ei nähtu, kuidas lasteaed „Sipsik“ saab vähendada laste arvu rühmades, et oleks tagatud nõuetekohane ruumide pindala vähemalt 01.09.2009.a., kui Jõhvi Vallavalitsus selleks rahalisi vahendeid ei eralda. Kuna vaidlustatud haldusaktis ei ole esitatud kaalutlusi, mis tingis selle tegemise, siis ei saa ka kohus hinnata, kas ettekirjutus on kaalutlusvigadeta või mitte ning kas see on proportsionaalne. Haldusakti motiveerimine peab toimuma selleks, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks täpselt aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Samuti sunnib motiveerimise nõue haldusorganit oma otsust põhjalikumalt läbi mõtlema. Kohus tühistab vaidlustatud ettekirjutuse. Halduskohus ei anna hinnangut vaidemenetluse otsusele, kuivõrd selles asjas vaidemenetluse otsus ei riku kaebaja õigusi iseseisvalt. Kaebaja kohtuistungil oma kulude hüvitamist ei soovinud, seega jäävad võimalikud menetluskulud HKMS § 93 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Ülle Polluks kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.