) § 550 lg 1 p 1 järgi on alaealisele isikule eestkostja määramine hagita perekonnaasi.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 alusel kohus võib määrusega rakendada esialgset õiguskaitset ja määrata muu hulgas ajutise eestkostja, kui võib eeldada, et eestkostja määramise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht alaealise huvidele ning vähemalt seitsmeaastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps on eelnevalt ära kuulatud. Antud paragrahvist tuleneb, et ajutise eestkostja määramiseks peavad olema täidetud eestkoste määramise tingimused. Tingimused on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) §-s 171, mille lõike ühe kohaselt määratakse lapsele eestkostja, kui alaealise lapse kummalgi vanemal ei ole esindusõigust. Antud juhul lapsel on ainult ema ning tal on esindusõigus. Kohus peab vajalikuks selgitada, et eestkostjat on võimalik määrata ainult siis, kui vanemal ei ole esindusõigust, mis tähendab, et vanema hooldusõigus lapse suhtes peab olema ära võetud või vähemalt mingil määral piiratud. Teatud juhtudel on võimalik määrata erieestkostja (PKS § 209). Erieestkostja on võimalik määrata ka siis, kui vanematel on esindusõigus, kuid nad ei saa mingitel põhjustel toiminguid teostada. Nende toimingute teostamiseks määrataksegi erieestkostjat. Erieestkostjat määratakse eelkõige vara valitsemiseks (PKS § 209 lg 1). Antud juhul leiab kohus, et arvestades avalduses toodud asjaolusid erieestkostja määramise vajadus puudub. Avalduse asjaoludest ei ole näha, et eestkostja määramise tingimused ja eeldused oleksid täidetud. Seega leiab kohus, et ei ole võimalik rahuldada esialgse õiguskaitse rakendamise taotlust. Esialgse õiguskaitse rakendamise taotlus oli esitatud enne avalduse esitamist.
lg 1 järgi kohus võib avalduse alusel tagada ka hagi enne hagi esitamist kuid avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Kohtu arvates ei ole avaldaja toonud asjakohaseid põhjendusi, miks avaldust ei esitata kohe. Samuti ei ole kohtule selge, milles seisneb vajadus määrata lapse ajutine eestkostja enne avalduse esitamist. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 146 lg-le 1 kohaselt kui laps elab pikemat aega kasuperekonnas, siis on last tegelikult hooldaval ja kasvataval isikul õigus otsustada lapse tavahooldamise asju ning õigus neis asjades last esindada. Seega ei ole põhjendatud lapsele ajutise eestkostja määramine selleks, et tagada lapsele turvalist keskkonda. Kui laps elab kasuperekonnas (A K perekonnas), siis kasuvanem peab hoolitsema lapse eest ning tal on õigus last esindada igapäevastest tehingutes. Avaldaja selgitas, et ta kavatseb esitada kohtule avalduse eestkostja määramiseks. Kohus selgitab, et ka sellise avalduse esitamisega ei oleks võimalik määrata ajutist eestkostjat, kuna ka sel juhul ei oleks täidetud eestkostja määramise tingimused. Avaldajal tuleks selgitada, miks tuleb määrata ajutine eestkostja enne avalduse esitamist ning miks ta arvab, et lapsele eestkostja määramise tingimused on täidetud. Kohus rõhutab, et nii ajutise eestkostja kui ka eestkostja määramiseks peab lapse vanematel puuduma esindusõigus või siis selle äravõtmine/piiramine peab olema esitatud kohtule otsustamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ning seega rahuldamisele ei kuulu. Kohtunik Fred Fisker 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.