2-10-40086/2

2-10-40086 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2010.a Jõgeva kohtumaja Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-10-10086 Tsiviilasi Axxxxxxx Bxxxxxxxx avaldus pärimisõigusest loobumiseks Menetlustoiming Menetluse algatamine, asja lahendamine Menetlusosalised ja nende Avaldaja Axxxxxxx Bxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Puudutatud laps Rxxx Lxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx) esindajad lapse nimel RESOLUTSIOON
2. Algatada menetlus Axxxxxxx Bxxxxxxxx avalduse alusel lapse nimel pärimisõigusest loobumiseks.
3. Anda Axxxxxxx Bxxxxxxxxxx luba loobuda lapse, Rxxx Lxxxxxxnimel xxxxxxxxxx.a surnud Mxxxxx Lxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) vara pärimisest. Määrus saata teadmiseks lapse elukohajärgsele eestkosteasutusele, Torma vallale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse p 2 osas võivad avaldaja, lapse seaduslik esindaja või eestkosteasutus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Kohus leidis 19.08.2010.a esitas Axxxxxxx Bxxxxxxx kohtule avalduse, milles anda kohtul luba loobuda lapse Rxxx Lxxxxx nimel xxxxxxxxx.a surnud Mxxxxx Lxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx) vara pärimisest.
4. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Avaldus tuleb võtta menetlusse.
5. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse § 131 lg 1 kohaselt peab lapse nimel tehingu tegemiseks olema vanemal kohtu nõusolek juhul, kui seda vajab sama seaduse § 187 ja 188 lg 1 p 1-3, 5, 7-11 kohaselt ka eestkostja. Vastavalt PrkS§ 188 lg 1 p 2 ei või eestkostja kohtu eelneva nõusolekuta loobuda pärandist, annakust ja sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Kohus tuvastas esitatud tõendite alusel, et Rxxx Lxxxx on xxxxxxxxxx.a surnud Mxxxxx Lxxxxx poeg ja tema seaduslik esindaja Axxxxxxx Bxxxxxxx on 21.05.2010.a esitanud lapse nimel avalduse pärimismenetluse algatamiseks. Pärimismenetluses on kohtutäituri poolt läbi viidud pärandvara inventuur, mille kohaselt kuulusid pärandajale pensioniosakud väärtuses 51 577.50 krooni, kinnistu mõtteline osa xxxxxxxxxxxxxxxxxx alevikus, väärtusega 500 000 krooni (koormatud hüpoteegiga), ühisvarasse kuuluv kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas väärtusega 350 000 krooni. Muu vara on kas hävinud (sõiduauto) või aja jooksul väärtuse kaotanud (mööbel). Pärandaja kohustused olid järgmised: lepingutest tulenevad sissenõutavad kohustused Swedbank AS ees summas 38 816.85 krooni, Danske Bank A/S Eesti filiaali ees 25.79 krooni, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ees 10 452.83 krooni ning konto saldo Nordea pangas oli miinuses 19.55 eurot. Lisaks oli pärandajal sõlmitud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis laenuleping summas 27 610 eurot. Nimetatud lepingu alusel oli seisuga 27.05.2010.a täitmisel kohustus 25 240 eurot ja sissenõutavaks muutunud kohustused 347.81 eurot. Laenuleping on tagatud hüpoteegiga. Kokku seega laenulepingust kohustusi 400 362.22 krooni (ametliku kursi alusel). Vastavalt PärS § 142 lg 1 p 1 kantakse pärandvara arvel esimeses järjekorras pärandi inventuuri kulud, milleks käesoleval juhul on 981.90 krooni. Eeltoodust tulenevalt on selgunud, et pärandaja kohustused ületavad tema vara tunduvalt. Kinnisvara osas omandi saamisel tekiks lapsel sellest lisakohustusi ja eeldatavaid vaidlusi (pärandaja lahutatud abikaasa poolt ühisvarasse kuuluva kinnistu parendamise kulud) ning reaalselt saadava vara väärtus ei pruugi olla selline nagu hindas täitur. Teisel kinnistuosal on hüpoteek, mis küll katab kohustuse laenuandja ees, kuid arvestades kinnistuosa seisukorda, ei ole erilisi väljavaateid kinnistu müügi korral saada sellist hinda, mis kataks ka muud pärandaja kohustused. Ühisvarasse kuuluva vara üle võimaliku vaidluse ja muud vara kasutamise ja käsutamisega ei saaks laps ise hakkama ja see tekitaks talle eeldatavalt veel lisakulusid. Laps elab koos emaga, on tema ülalpidamisel ja tema esmavajadused on kaetud. Pärandi vastu võtmine kahjustaks kohtu hinnangul lapse huve, mistõttu leiab kohus, et pärandist loobumiseks loa andmine on põhjendatud. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus teeb lahendi Rxxx Lxxxxx huvides, kuid, jätab kohus menetluskulud tema esindaja, ema Axxxxxxx Bxxxxxxxx kanda. Maimu Laumets Kohtunik