3-08-1586/12

3-08-1586 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-1586 Haldusasi P. N´i kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 12.05.2008 korraldus nr 12-2/5135; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud kohtukulud. Asja läbivaatamise kuupäev 08.aprill 2009 Menetlusosalised Kaebaja esindaja vandeadvokaat Margo Normann, Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindajad Arnold Vismann ja Vello Runthal RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata P. N´i kaebus haldusasjas nr 3-08-
2. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
3. aprillil
4. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 12.05.2008 Maksu- ja tollikeskuse korraldusega nr 12-2.1/5135 otsustati W suhtes alustada revisjoni 05.06.2008 kell 11.45 ning kohustati kaebajat ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse korralduses märgitud ajaks (tl 11-12). 02.06.2008 esitas kaebaja vaide 12.05.2008 korraldusele ja teate, et kaebaja ei ole W esindaja (tl 14-16). 1 3-08-1586 09.07.2008 Maksu- ja Tolliameti vaideotsusega nr 6-1/127-1 jäeti kaebaja vaie rahuldamata (tl 18-20). 08.08.2008 postitas kaebaja kaebuse maksuhalduri 12.05.2008 korraldusele nr 12-2.1/5135 (tl 5). 17.10.2008 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 24-25). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja väidetel on temale korralduse edastamine põhjendamatu ja ebaseaduslik. Korralduse kohaselt edastati korraldus kaebajale kui W esindajale, kuid korraldusest ei selgu, millistel põhjustel on maksuhaldur seisukohal, et kaebaja on antud äriühingu esindaja. Kaebajal puudub käesoleval ajal allkirja õigus äriühingu nimel. Äriühingu nimel allkirja õiguse omamine pangas ei tähenda õigust äriühingu esindamiseks kolmandate isikute ees. Korraldusest ei selgu, milliste faktiliste asjaolude tõttu pöörduti kaebaja kui äriühingu esindaja poole. Kaebaja on vaides kinnitanud, et ei ole äriühingu seaduslik ega ka volitatud esindaja ning tal puuduvad igasugused volitused äriühingu esindamiseks maksumenetluses. Kuid korralduses on märgitud, et korraldus edastatakse talle kui maksukohustuslasele. Korralduse kohaselt on maksuhaldur pöördunud W juhatuse poole. Maksuhaldur on viidanud äriühingu kontole toimunud laekumistele, antud asjaolust järeldab kaebaja, et äriühingu juhatus on maksuhaldurile esitanud konto väljavõtted ning seetõttu on arusaamatu, millistel põhjustel kohustati kaebajat maksuhalduri juurde ilmuma, kui on olemas kontaktid äriühingu juhatusega. Kuna kaebaja ei ole õiguslikult ega faktiliselt korralduses märgitud äriühingu esindaja on korraldus vastuolus HMS § 56 lg 2 sätestatud nõuetega. Ei saa lugeda proportsionaalseks haldusakti, millega kohustatakse maksumenetluses andma seletusi isikul, kellel pole äriühinguga mingit puutumust. Kaebaja ei saa seetõttu täita ka maksukohustuslasele MKS pandud kohustusi. Kaebaja ei ole edastanud maksuhaldurile andmeid äriühingu Eestis olevate asukohtade osas. Kaebaja on vaidlustatud korralduse edastanud välisriigis asuvale äriühingule temale teadaolevatele aadressidele. Maksuhaldur ei viita korralduses õigusnormidele, mille kohaselt on Eesti maksuhalduril õigus läbi viia revisjone Ameerika Ühendriikides registreeritud äriühingu suhtes. Kuna korraldusega pannakse kaebajale seadusevastaselt kohustusi, koormab korraldus kaebajat ning rikub tema subjektiivseid õigusi. Tema sundimine esindada äriühingut rikub tema õigust vabalt valida elukutset ja tegevusala. Vastustaja hinnangul on kaevatav otsus motiveeritud ja õiguspärane. Korralduses on toodud selle vastuvõtmise põhjendus koos viidetega maksuseaduse vastavatele sätetele. Korralduse tegemise aluseks oli äriühingu W Eestis asuvale arvelduskontole tehtud ülekanded erinevate äriühingute poolt. Laekunud summad on kantud suures osas X arvele ning sealt edasi erinevatele äriühingutele. Hansapangalt saadud teabe kohaselt omas kaebaja alates 11.01.1999 W arvelduskonto juures allkirjaõigust ning selle tõttu tegi maksuhaldur kaebajale kui äriühingu esindajale korralduse ilmuda maksuhalduri juurde seoses revisjoni alustamisega äriühingu suhtes. Arvestades äriühingu suurt rahalist käivet on maksuhalduril põhjust arvata, et äriühingul on kontrollitaval ajavahemikul toimunud Eestis majandustegevus. Samas ei ole äriühing Eestis tegevuskohta registreerinud ning ei ole ennast registreerinud maksukohustuslasena. Äriühing omas arveldusarvet ja kaebaja oli volitatud isikuks, kes omas arvelduskonto allkirja ja kasutamisõigust. Arvelduskonto volitatud esindajale ei laiene MKS § 64 kehtestud õigus keelduda teabe andmisest, vaid tema suhtes rakendub kaasaaitamiskohustus, ida kaebaja täitnud ei ole. Seadusega on antud maksuhaldurile õigus kohustada maksukohustuslast või tema esindajat ilmuma maksuhalduri juurde. Samuti on maksuhalduril õigus nõuda nende käes olevate dokumentide esitamist. 2 3-08-1586 Kaebaja ei ole ümberlükanud korralduses tuvastatud asjaolusid kaebaja seoste osas äriühinguga ning seega saab kaebaja anda teavet äriühingu seotuse osas arvelduskonto allakirja õigusliku isikuga. Kontrollitaval isikul puudub otsustusõigus selle kohta, milline maksuhalduri menetlustoiming on asjakohane või mitte. Vaidlustatud korraldusega nõuab maksuhaldur teavet selles osas, mis on seotud kaebajale allkirjaõiguse andmisega arvelduskonto kasutamisele. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
5. Kaebus on esitatud 08.08.2008 vastustaja 12.05.2008 haldusaktile. Esitatud materjalide kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus ning 09.07.2008 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata (tl 18). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja on seisukohal, et kaevatav korraldus rikub tema subjektiivset õigust vabalt valida elukutset ja tegevusala, kuna sunnib teda esindama äriühingut, millega tal ei ole mingit puutumust. Põhiseaduse § 29 alusel on isikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Antud õigus on üks fundamentaalseid põhiõiguseid. PS §-s 29 on sätestatud tööga seotud õiguste kaitse – ühinemisvabadus ja kollektiivlepingu sõlmimise vabadus, sunnitöö ning diskrimineerimise kaotamine. Sundtööga on tegemist juhul, kui kedagi sunnitakse vastu tema tahtmist töötama mingil kindlal tegevusalal, elukutsel või töökohal. Õigus vabale elukutse, tegevusala või töökoha valikule on rikutud juhul, kui on takistatud isiku tegutseda meelepärasel tegevusalal või asuda soovitud töökohale. Käesoleval juhul ei ole kaevatava korralduse eesmärgiks kaebaja sundimine töötama äriühingus W, vaid korralduse eesmärgiks on revisjoni alustamine äriühingus ning kaebaja kohustamine ilmuma maksuhalduri juurde. Asjaolu, et kaevatavas korralduses pöördutakse kaebaja kui äriühingu esindaja poole, ei saa rikkuda kaebaja põhiseaduslikku õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Kaebaja on oma väidetes viidanud korralduse motiveerimatusele. Kaebaja väidetel on talle arusaamatu, miks teavitatakse teda äriühingu suhtes revisjoni alustamisest ja kohustatakse ilmuma maksuhalduri juurde. Kohtu hinnangul ei ole usutavad kaebaja kui äriühingu juhatuse pikaajalise liikme väited selle kohta, et talle jäid arusaamatuks/ebaselgeks korralduse andmise faktilised ja õiguslikud alused. Asjaolu, et maksuhaldur ei ole üksikasjalikult korralduses lahti kirjutanud, mil asjaolude hindamisel leiti, et kaebaja on äriühingu esindaja, ei muuda korraldust veel õigusvastaseks. Ka juhul, kui kaebaja ei mõistnud, millistel põhjustel ja/või faktiliste asjaolude tõttu, on teda maksuhalduri juurde kutsutud äriühingu esindajana, oli talle arusaadav korralduse põhjendus – algatada äriühingu osas revisjon ning kohustada kaebajat äriühingu esindajana ilmuma maksuhalduri juurde. Samas ei ole kaebaja vaidlustanud asjaolud, et ta oli revideeritaval perioodil äriühingu arvelduskonto allkirjaõiguslik isik, mille tõttu on põhjust eeldada, et kaebaja teab anda selgitusi korralduses märgitud ajavahemikul tema poolt teostatud pangatehingute kohta. Kohtu hinnangul on see piisav, et korralduse adressaat saaks aru, millistel põhjustel pöörduti tema kui äriühingu esindaja poole. Samuti oli kaebajal võimalus täita korralduses esitatud nõue ja ilmuda maksuhalduri juurde korralduses märgitud ajal ning esitada omapoolne selgitus asjas. 3 3-08-1586 Kaebaja väidetel ei ole tal korralduse andmise seisuga ei äriühingu seadusliku esindamise õigust ega ka allkirja õigust pangas. Kaebaja esitas 02.06.2008 maksuhaldurile teate selle kohta, et ta ei ole äriühingu esindaja ning tal ei ole seetõttu võimalik anda seletusi ja esitada dokumente. Samuti kinnitas kaebaja, et ei ole ega ole olnud firma omanik, direktor ega juhatuse liige või dokumentide hoidja (tl 17). Maksuhaldur on esitanud W põhikirja, mille 9 peatüki kohaselt juhivad äriühingut juhid, kes tegutsevad liikmete järgmise aastakoosolekuni või kuni ametijärglaste valimisteni: A. S ja P. N (tl 41 pöördel). Tõendeid, mis lükkaksid ümber äriühingu põhikirja 9 peatükis toodud äriühingu juhtide isikute osas toodud andmed, asjas esitatud ei ole. Asjas ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et äriühingu põhikirja 9 peatüki sätteid on muudetud. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule 07.04.2009 dokumendid selle kohta, et tema kui W seadusjärgse esindaja volitus on lõpetatud alates 28.05.2007 (tl 46-49). Kaebaja poolt esitatud 20.06.2007 direktorite nõukogu otsuse kohaselt kiideti juhatuse 03.05.2007 otsusega heaks P. N´i tagasikutsumine W Eesti filiaali direktori ametikohalt, kuid juhatuse esimees on teinud otsuse lõpetada P. N´i volitused W osas. Hinnates otsuse sõnastust on direktorite nõukogu 20.06.2007 otsus vastuolus selle aluseks oleva äriühingu juhatuse otsusega. Samas äriühingu põhikirja 9 peatüki kohaselt tegutsevad äriühingu juhid kuni liikmete aastakoosolekuni. Tõendeid, mis kinnitaksid juhatuse 03.05.2007 otsust kaebaja W esindamise volituse lõpetamise osas ning direktorite nõukogu ja juhatuse esimehe pädevust äriühingu ühe juhi P. N´i seadusjärgsete volituste lõpetamiseks, esitatud ei ole. Oluline on ka märkida, et 12.04.2007 oli kaebaja W seadusjärgne esindaja – direktor ja juhatuse liige (tl 42 pöördel). Lähtudes eeltoodust on ebaõiged P. N´i poolt 02.06.2008 teates maksuhaldurile esitatud väited selle kohta, et :“mina… ei ole ega ole olnud firma … direktor ega juhatuse liige või dokumentide hoidja…“. MKS § 10 lg 1 alusel kontrollib maksuhaldur käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Maksuhalduri selgituste kohaselt on W-l pangakonto Eestis, millelt nähtub suur rahaline käive. Kaebaja, kes omas arvelduskonto allkirja ja sellega arvelduskonto kasutamisõigust, antud asjaolud vaidlustanud ei ole. Seega sai maksuhalduril tekkida põhjendatud arvamus, et äriühingul on toimunud Eestis kontrollitaval perioodil majandustegevus. Äriühingu majandustegevuse või tegevusetuse kohta tuleb koguda tõendeid haldusmenetluse käigus. Asjaolu, et äriühing on registreeritud välimaal ei välista, et tema majandus- või kutsetegevuse koht võib olla Eestis ning kahtluse korral peab maksuhaldur tuvastama kas antud juhul on tekkinud maksuõigussuhet ja sellest tulenevat vastavat kohustist. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on maksuhaldur põhjendatult eeldanud, et kaebaja käsutuses võib olla maksumenetluse läbiviimiseks vajalikke dokumente ning talle on teada asjaolud seoses pangakontodel toimunud ülekannetega ning oli õigustatud pöördumine kaebaja kui äriühingu esindaja poole. Kohus ei tuvastanud kaevatava korralduse vastuvõtmisel selliseid menetlus- ja vormivigu, mis oleksid võinud rikkuda kaebaja kaebuses kirjeldatud õigusi ning mõjutada asja otsustamist. Tulenevalt eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse asjas kantud kohtukulude hüvitamiseks. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 4 3-08-1586 Seega ei kuulu kaebaja taotlus kohtukulude hüvitamiseks rahuldamisele. Annika Vendik Kohtunik 5