KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- jaanuar 2008, Jõhvi 3-07-1940 O. B kaebus Kohtla-Järve Linnavolikogu 26.09.2007 otsuse nr. 216 tühistamiseks
- jaanuar 2008 O. B ning Kohtla-Järve Linnavolikogu esindaja Siiri Malmberg Resolutsioon 1.Rahuldada täies ulatuses kaebus. 2.Tühistada Kohtla-Järve Linnavolikogu 26.09.2007 otsus nr. 216 3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 26.09.2007 võttis Kohtla Järve Linnavolikogu vastu otsuse nr. 216, millega tunnistas peremehetuks Ahtme linnaosas Sõnajala 5 asuva endise kaupluse hoone (t.l. 6-7). 08.10.2007 esitas O. B Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-4), palus Kohtla-Järve Linnavolikogu 26.09.2007 otsus nr. 216 tühistada ning väitis, et see on vastuolus asjaõigusseaduse § 96 lg. 3, sest hoone oli erafirma Veski omandis ja omanik ei avaldanud tahet omandist loobumiseks. Ta märkis, et see N. B kuulunud erafirma on sundlõpetatud, keegi pole seadusega ettenähtud tähtaja jooksul ega ka hiljem selle vastu varalisi nõudeid esitanud, kogu vara läks peale omaniku surma pärandvara koosseisu ja tema on seadusliku pärijana avaldanud notarile soovi pärand vastu võtta. Veel märkis kaebaja, et otsuse kirjeldava osa kohaselt oli tema pöördumine kohtusse teada, kuid linn tegi otsuse oma kasuks ega oodanud ära Viru Maakohtu otsust. Kohtla-Järve Linnavolikogu kirjalikus vastuses (t.l. 34-36) ei peetud asjaõigusseaduse § 96 lg. 1, 3 ja asjaõigusseaduse rakendamisse seaduse § 13 lg. 2 tuginedes kaebust õigeks ja paluti see rahuldamata jätta. Seejuures märgiti, et kaebajal oli võimalus oma õigusi ehitise peremehetuks tunnistamise menetluse käigus tõendada, kuid omandiõigust tõendavaid dokumente ta ei esitanud. Kohtuistungil jäid kaebaja ja Kohtla-Järve Linnavolikogu esindaja kirjalikult esitatu juurde. O. B põhjendas hagi esitamisega viivitamist sobiva juristi mitteleidmisega. Siiri Malmberg esitas 9912 1 krooni suuruse õigusabikulu hüvitamise nõude ja rõhutas, et kaebajal on olnud võimalus omandiõigust tõendada, kuid ta pole sellest huvitatud olnud. KOHTU PÕHJENDUSED Peremehetu ehitise hõivamisega seonduv on reguleeritud asjaõigusseaduses, selle rakendamise seaduses ja Vabariigi Valitsuse 08.08.1996 määrusega nr. 211 kehtestatud “Peremehetu ehitise hõivamise korras”. Asjaõigusseaduse § 96 lg. 3 kohaselt on asi peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. „Peremehetu ehitise hõivamise korra” punkt 6 kohaselt eeldatakse ehitise omandist loobumise tahte olemasolu, kui selle omanik on väljendanud omandist loobumist või kui omanik ei ole teada. Käesoleva kohtuvaidluse põhjustanud Kohtla-Järvel Sõnajala 5 asuva ehitise omandas 27.09.1994 sõlmitud ostu-müügilepingu nr. 61 alusel erafirma Veski (t.l. 8-9). Erafirma Veski põhikirja (t.l. 11-14) kohaselt oli firma ja kogu sellele kuulunud vara omanikuks N. B, kes suri 01.07.1996 (t.l. 10). 06.01.1997 väljastatud seadusejärgse pärimistunnistuse (t.l. 15-16) järgi päris firma N. B poeg O. B. Kohtule ei ole esitatud ühtegi väidet ega tõendit, et need isikud oleks mistahes viisil väljendanud tahet Sõnajala 5 asuva ehitise omandiõigusest loobuda. Pärimisõiguse tunnistuse väljastamine kinnitab hoopis seda, et O. B on soovinud oma isale kuulunud vara pärida. Seda, et kaebaja ei taha Sõnajala 5 asuvast ehitisest loobuda kinnitavad ka tema pöördumised Kohtla-Järve Linnavalitsusse ja kohtutesse (t.l. 17-19, 21-23, 43 ja 5357). Neil põhjustel ei ole mingit alust väita, et Sõnajala 5 asuv ehitis ei ole kellelegi kuulunud või, et selle omanik on lõpetanud valduse omandist loobumise tahtega. Haldusakt, millega kohaliku omavalitsuse volikogu otsustab ehitise peremehetuse ja hõivamise küsimused antakse välja kaalutlusõiguse alusel. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg. 2 ja 3 sätestatu nõuab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustesse märgitaks lisaks selle haldusakti faktilisele ja õiguslikule alusele ka kõik kaalutlused, milledest haldusorgan otsustamisel lähtus. KohtlaJärve Linnavolikogu vaidlusalune otsus sisaldab viiteid asjakohastele õigusaktidele, peremehetuks tunnistamise menetluse kohta antud linnavalitsuse korraldustele ja avaldatud teadetele. Faktilise põhjenduse osas on ära märgitud ka see, et O. B vaidleb peremehetuks tunnistamisele vastu ja on pöördunud Viru Maakohtusse. Samas ei nähtu otsusest ega ka muudest halduskohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest, et volikogu oleks enne otsuse langetamist kontrollinud Viru Maakohtust järele võimaliku kohtumenetluse kohta. Seega ei ole see haldusorgan täitnud haldusmenetluse seaduse § § 6 kehtestatud uurimiskohustust ning on andnud otsuse pärast seda kui O. B oli Viru Maakohtusse esitanud Sõnajala 5 asuva ehitise suhtes omandiõiguse tuvastamise nõudega hagi (t.l. 17-19). Kuni kohus pole tema nõuet lahendanud, ei saa kellelgi olla e kindlust Sõnajala 5 asuva ehitise peremehetuses. Eeltoodud põhjenduste alusel kuulub O. B kaebus täies ulatuses rahuldamisele ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 26.09.2007 otsus nr. 216 halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p.1 kohaselt tühistamisele. Kaebuse esitaja kohtukulude hüvitamise nõuet ei esitanud (t.l. 51). Seega jäävad tema ja Kohtla-Järve Linnavolikogu võimalikud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 2