3-09-2196/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2196 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus K. N.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Aleksei Kuznetsov. Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist - K. N., tema esindaja vandeadvokaat Alar Neiland. Resolutsioon Anda luba K. N. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.06.
2. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. 04.10.2009 kell 10.30 paiku kontrolliti reisijate profileerimise käigus, rakendades Schengeni piirieeskirjas ettenähtud kompensatsiooni meetmeid, Soome suunduvale reisilaevale Superstar lahkuvaid reisijaid. Kontrollimise käigus avastati isik, kellel puudus isikut tõendav dokument. Isiku enda sõnade kohaselt on ta nimi K. N. (sündinud xx.xx.xxxx Xxxxxxx, Afganistani Islami Vabariigi kodanik, elukoht Xxxxxxx Afganistanis).
4. Põhja Piirivalvepiirkonnas algatati antud juhtumis väärteomenetlus nr 2.4/09193 välismaalaste seaduse (VMS) § 51 lg 1 p 3 rikkumise tunnustel, mis on kvalifitseeritav VMS § 166 järgi. Isik viibis Eesti Vabariigis seadusliku aluseta. Isik peeti väärteomenetluse käigus kinni 04.10.2009 kell 11.
6. 05.10.2009 esitas Põhja Piirivalvepiirkond Tallinna Halduskohtule taotluse vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg-le 1 isiku Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, kuna K. N. väljasaatmist ei olnud võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul.
7. 06.10.2009 andis Tallinna Halduskohus määrusega loa K. N. väljasaatmis-keskusesse paigutamiseks kuni Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.12.
8. Tallinna Halduskohtu 04.12.2009 määrusega pikendati luba K. N. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.02.
9. Tallinna Halduskohtu
10. 27.01.2010 esitas Politsei- ja Piirivalveamet Tallinna Halduskohtule taotluse K. N. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 alusel. Kohus pikendas 05.02.2010 määrusega K. N. väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaega kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni.
11. 30.03.2010 esitas Politsei- ja Piirivalveamet Tallinna Halduskohtule uuesti taotluse K. N. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 alusel.
12. K. N. edastas kohtule väljasaatmiskeskusest faksi teel teatise, et ei soovi kohtuistungil osaleda ning et tema esindaja Alar Neiland võib teda esindada kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Politsei- ja Piirivalveameti taotluse läbivaatamisel selgus, et K. N. on esitanud varjupaigataotluse ja see on 03.11.2009 võetud menetlusse. Seega on K. N. näol tegemist varjupaigataotlejaga välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VMRKAS) § 3 lõike 1 tähenduses. Tallinna Halduskohus on 05.02.2010 määrusega andnud loa K. N. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni varjupaigataotluse menetluse lõppemiseni, sidumata seda luba konkreetse kuupäevaga. K. N. on esitanud määrusele määruskaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses ja milles ringkonnakohus veel määrust teinud ei ole.
14. Kohus tõstatas istungil küsimuse, kas varjupaigataotleja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise korral on vaja lähtuda VSS § 25 sätestatud halduskohtult loa taotlemise (ning selle loa kahe kuu kaupa pikendamise) vajadusest. Kohus viitas sellele, et VMRKAS § 33 lõige 1 sätestab, et varjupaigataotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses viibimise ajal, ei paigutata esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses. Selline sätestus ei eelda isiku kinnipidamiseks kohtu luba ega selle regulaarset pikendamist.
15. PPA esindaja leidis, et isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamisel tuleb siiski juhinduda VSS sätetest ning seetõttu on ka varjupaiga taotleja osas vaja kohtult iga kahe kuu järelt isiku kinnipidamise luba pikendada. PPA esindaja tõi välja, et VMRKAS § 33 lõike 1 kohaselt tuleb isik vabastada kohe peale varjupaigataotluse menetluse lõppemist, st ka negatiivse otsuse korral, ja sellisel juhul puudub isikul nii alus Eestis viibimiseks kui ka otsus varjupaiga andmise kohta. Sellisel juhul tuleks kõne alla vaid isiku uuesti 48 tunniks (VSS § 18 lg 1 alusel) kinnipidamine. Kohus leiab, et kuivõrd isik oli enne varjupaigataotluse menetluse lõppemist väljasaatmiskeskusse paigutatud ja varjupaigataotluse menetlemine peatas isiku väljasaatmise menetluse, võib siiski käsitleda isikut väljasaatmiskeskuses kinnipeetavana ka VSS tähenduses (isiku suhtes toimub väljasaatmismenetlus). VSS alusel annab isiku kinnipidamiseks loa halduskohus ja pikendab seda vajadusel PPA taotlusel maksimaalselt kahe kuu kaupa. Kohus peab silmas asjaolu, et juhul, kui Tallinna Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 05.02.2010 määruse, kaob PPA-l alus K. N. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks ja ta tuleb vabastada või pidada uuesti VSS § 18 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. Selle vältimiseks pikendab kohus kuni ringkonnakohtu poolt varjupaigataotlejate kinnipidamise õiguslike aluste osas seisukoha võtmiseni K. N. kinnipidamist väljasaatmiskeskuses käesoelvaga kaheks kuuks arvates käesoleva määruse tegemisest. Kadriann Ikkonen kohtunik 2