KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 30. 03.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1989 Haldusasi J.T.i kaebus Murru Vanglalt varalise ja mittevaralis

§ 12lg 3 alusel.

2. Saata käesoleva määruse ärakiri J.T.ile Tallinna Vanglasse ja Murru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättesaamisest (

§ 12lg 3 ja § 47¹ lõiked 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.T. esitas Murru Vangla direktorile 07.07.2009 avalduse temale töölt eemaldamisega tekitatud varalise kahju ja töölt eemaldamise tõttu närvitegevuse häire ja heaolu langusega tekitatud moraalse kahju vähemalt 15 000 krooni hüvitamiseks (tl 27).
2. Murru Vangla direktori 05.08.2009 kirjaga nr 6-10/3255-1 jäeti J.T.i kahju hüvitamise avaldus rahuldamata (tl 28). J.T. sai Murru Vangla direktori 05.08.2009 kirja nr 6-10/3255-1 kätte 07.08.2009 (tl 28).
3. 09.09.2009 esitas J.T. Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vanglalt moraalse kahju hüvitamiseks, saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks ja tööle ennistamiseks (tl 1). Kuna esitatud kaebus ei vastanud halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-s 10 sätestatud nõuetele, jättis kohus kaebuse korduvalt käiguta, paludes kaebuse esitajal kaebust taotluste osas täpsustada, põhjendada kaebetähtaja möödalaskmist ja esitada tähtaja ennistamise taotlus. 24.11.2009 ja 22.12.2009 esitatud kaebuse täiendustes täpsustas kaebuse esitaja, et soovib 10 000 krooni ulatuses moraalse kahju hüvitamist ja 5 000 krooni ulatuses materiaalse kahju hüvitamist, selgitades ühtlasi kahjusummade kujunemise aluseid. Tööle ennistamise taotlusest kaebuse esitaja loobus (tl 47). Kaebuse esitaja taotles kohtult riigilõivu tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu. 1

1. 19.02.2010 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse esitaja materiaalse kahju hüvitamise taotluse osas riigilõivu tasumisest vabastamata ja kaebuse riigilõivu 250 krooni tasumiseks käiguta. Samas määruses märkis kohus, et kuna kaebuse kohaselt seisneb kaebaja moraalne kahju tema pidevas unepuudulikkuses, stressis ja närvitegevuse häires, mistõttu on kaebuse esitaja sunnitud pidevalt tarbima antidepressante ja vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-le 11 on kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise nõue riigilõivu vaba, siis seega puudub kaebuse esitajal kohustus nimetatud nõudelt riigilõivu tasuda.
2. 12.03.2010 tasuti kaebuselt riigilõiv 250 krooni (tl 130) ja 15.03.2010 määrusega võttis kohus J.T.i kaebuse Murru Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tähtaja küsimuse lahendamiseks menetlusse. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
3. 24.11.2009 esitas kaebuse esitaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse (tl 37). Kaebuse esitaja põhjendab tähtaja möödalaskmist sellega, et vanglast saab kirju ära saata ülepäeviti, mistõttu ei olnud tal võimalik kaebust õigel ajal ära saata. Samuti sellega, et kaebuse esitaja ei tea seadusi piisavalt hästi, et kaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul, tema teadis, et tuleb saata 30 tööpäeva jooksul. Neil ei ole võimalik saada kõiki vajalikke seadusi piisavalt kiiresti enda kasutusse. VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. Murru Vangla on seisukohal, et kaebetähtaeg tuleb jätta ennistamata. 7.1 Kaebetähtaja ennistamine on erand ja tuleb kõne alla üksnes mõjuvate põhjuste olemasolul. Mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamisel saab lugeda üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. 7.2 Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 3 kohaselt on keelatud piirata kinnipeetava kirjavahetust ametiasutustega, riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Murru Vangla ei ole nimetatud nõuet rikkunud ega kinnipeetavate kirjavahetust ametiasutustega piiranud. Graafik (lisatud), mis on kinnitatud direktori asetäitja vangistuse ja järelvalve alal, hilisemalt nimetatud ametniku lähetuses viibimise tõttu vangla direktori poolt, on mõeldud kinnipeetavate erakirjavahetuse paremaks ja kiiremaks korraldamiseks. Nii vangistusseaduses kui ka vangla sisekorraeeskirjades (VSkE) on sätestatud nõue kinnipeetavate kirjavahetuse üle kontrolli teostamiseks, milleks on vaja detailselt registreerida, kellega kinnipeetav kirjavahetust peab, sealhulgas ka ametiasutused. Nimetatud nõuet ei saanud muul mõistlikul viisil täita ning sellest lähtuvalt tekkis vajadus graafiku kehtestamiseks. Kinnipeetavate kirju ametiasutustele ja mistahes muud menetlusposti võetakse vastu vastavalt kinnipeetava soovile. Murru Vangla kinnipeetavate kirjavahetuse graafiku osas on Tallinna Ringkonnakohus oma seisukoha öelnud haldusasjas nr 3-
5. 7.3 Väär on kaebaja väide, et Murru Vanglas ei saa piisavalt kiiresti enda kasutusse vajalikke seadusi. Kaebaja oli oma teadmistes nii kindel, et ei pidanud vajalikuks seadusest vaidlustamise tähtaegu järgi kontrollida. Osakonnas on kinnipeetavatele vabalt kasutada mitmed seadused ning seadused mida ei ole ning millega kinnipeetav soovib tutvuda, tehakse kinnipeetavale peale vastava soovi avaldamist kättesaadavaks. Kaebaja ei ole tõendanud sellekohase soovi avaldamist. 30 päeva jooksul on vanglas võimalik õigusaktidega tutvuda. Samuti jagavad sellekohast infot oma pädevuse piires ka inspektor-kontaktisikud. Kaebajal olid kõik võimalused õigeaegselt teada saada seaduses sätestatud vaidlustamise tähtajad. Asjaolu, et kaebaja ei soovinud õigusaktide kättesaamisel või tähtaegade täpsustamisel vangla abi tõendab, et kaebaja pidas oma õigusalaseid teadmisis piisavaks. See, et kaebaja õigusalased teadmised osutusid ikkagi ebapiisavaks ei anna alust tähtaja ennistamiseks kuna J.T. ei ole teinud kõike endast olenevat, et kaebust õigeaegselt kohtusse esitada. 2 7.4 Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõsiselt võetavat argumenti, mis annaks tõesti alust arvata, et kaebajal puudusid võimalused kaebust õigeaegselt esitada või esinesid mingid muud takistused, mida ei olnud võimalik kõrvaldada. Õiguskindlus on haldusakti andja, täitja ja kolmandate isikute jaoks väärtus, mida ei tohiks riivata, kui haldusakti vaidlustamisest huvitatud isik ise ei teosta oma õigusi heauskselt ja hoolikalt. KOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 12

lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Vastavalt VangS § 11 lõikele 8 saab kinnipeetav halduskohtult taotleda vaid sellise kahju hüvitamist, mille hüvitamiseks ta haldusorgani (antud juhul Murru Vangla) poole pöördus ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja 07.07.2009 kahju hüvitamise taotluse on Murru Vangla jätnud rahuldamata 05.08.2009 kirjaga, mille kaebuse esitaja on kätte saanud 07.08.2009 (tl 28). RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2008 kohtumääruses asjas nr 3-3-1-41-08 on punktis 8 leitud, et isik peab RVastS § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse läbimisel haldusorganis pöörduma menetluse tulemusega mittenõustumisel halduskohtusse kahjunõudega 30 päeva jooksul arvates taotluse rahuldamata jätmisest. Sama lahendi punktis 10 on leitud, et tähtsust ei oma sealjuures see, kas dokumendil, millega taotlus rahuldamata jäeti, oli vaidlustamisviide või mitte ning kas järgitud oli haldusakti vorminõudeid. Arvestades, et kaebuse esitaja sai Murru Vangla 05.08.2009 kirja, millega jäeti tema kahju hüvitamise taotlus rahuldamata, kätte 07.08.2009 tulnuks kaebajal seega kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul ehk hiljemalt puhkepäevale langenud 06.09.2009 järgneval tööpäeval, so 07.09.2009. Kohtule esitatud kaebus on aga Murru Vangla templi kohaselt registreeritud 09.09.2009 (tl 10), so 2 päeva selleks ettenähtud tähtpäevast hiljem. 9.

§ 12

lg 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse üksnes juhul, kui ta loeb tähtaja mööda lastuks mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegium on määruses nr 3-3-1-5900 asunud seisukohale, et mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel saab kohus lugeda üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium määruses nr 3-3-1-65-09 leidnud, et kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Kaebaja väide, et Murru Vanglas saab kirju ära saata ülepäeviti, mistõttu ei olnud tal võimalik kaebust õigel ajal ära saata, ei ole antud juhul kohane kahel põhjusel. Esiteks, ülepäeviti saatmise võimaluse korral ei olnud kaebuse esitajal märgitud takistust ja tal oli võimalik esitada kaebus kohtule tähtaegselt, andes selle vanglale üle 07.09.

1. Teiseks, Murru Vangla selgitustest nähtuvalt kehtib Murru Vanglas kehtestatud graafik vaid kinnipeetavate erakirjade vastuvõtmise kohta. Murru Vangla ei ole piiranud kinnipeetavatele VangS § 28 lg-st 3 tulenevat õigust saata kirju riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja kaitsjale. Kohtul pole põhjust Murru Vangla sellekohastes selgitustes kahelda. Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. Samuti ei ole kaebuse esitaja tõendanud, et vangla tegevuse või tegevusetuse tõttu ei osutunud kaebuse esitajal võimalikuks alates 07.08.2009 30 päeva jooksul vajalike õigusaktidega tutvuda. Lisaks on kaebuse esitaja poolt koos kaebusega kohtule esitatud Murru Vangla direktori 20.02.2009 käskkirjas nr 46-t (tl 4, ) ja Murru Vangla direktori 05.06.2009 käskkirjas nr 177-t (tl 6) 3 vaidlustamisviidetes märgitud, et Tallinna Halduskohtule saab kaebust esitada 30 päeva jooksul. Seega ei ole tõsiseltvõetav kaebuse esitaja käesolevas haldusasjas esitatud väide, et tema teada tuli kaebus halduskohtule esitada 30 tööpäeva jooksul.
2. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu jätab kohus kaebuse esitaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

§ 12

lg 3 kohaselt kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Seega kuulub haldusasja menetlus

§ 12lg 3 alusel lõpetamisele.

11.

§ 92

lg 4 kohaselt kannab kaebuse esitaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral

§ 12lg 3 alusel.

Vastustaja on palunud jätta menetluskulud kaebaja kanda, ei ole aga esitanud taotlust, menetluskulude nimekirja ja kuludokumente vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. 12.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuselt tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Kaebuselt on tasutud 12.03.2010 riigilõivu 250,00 krooni (tl 130). Seega on kaebuse esitajal käesoleva kohtumääruse jõustumisel õigus kaebuselt tasutud riigilõiv tagasi saada. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada riigilõivu võtnud asutusele rahandusministri 29.12.2006 määruse nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ §-des 10 ja 11 sätestatud nõuetele vastav avaldus. Aili Maasik Kohtunik 4