Kostja ei asunud lepingust tulenevaid kohustusi täitma, mistõttu ütles hageja 18. detsembril 2008 ülesütlemisavaldusega lepingu üles.
§-s 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Hageja nõuab kostjalt üldtingimuste,
§-de 100; 101 lg 1 p-de 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel lepinguliste kohustuste täitmist. Arvestades, et nii enne kui ka pärast lepingu ülesütlemist ei ole krediidisumma katteks midagi tasutud, on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks endiselt 35 000 krooni, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Lepingu alusel oli võlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 27,04% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna võlgnik ei ole hagejale ei enne ega pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks midagi tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 4 185,04 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Üldtingimuste p 6.6 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 1 200 kooni kostjale 24.09.2008.a, 22.10.2008.a ja 21.11.2008.a. saadetud meeldetuletuskirjade (600 krooni), 28.11.2008 saadetud lepingu ülesütlemishoiatuse (200 krooni) ning 18.12.2008 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest (400 krooni), mistõttu tuleb kostjalt välja mõista 1 200 krooni.
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase 2
lg 1 lauses 3 on sätestatud, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär 27,04% võlgnetavalt summalt aastas. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras, so lepingujärgse intressimääraga samas määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 18.12.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 2,3 kr. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tagastamata krediidisumma 35 000 kr. Seega arvutab hageja viivist tagastamata krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 27,04% aastas. Menetluse käigus hageja täpsustas oma nõuet viivise osas (tl 70). Viivisenõue on
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping, mille kohaselt andis hageja kostjale 35 000 krooni krediiti. Hageja poolt esitatud hagi aluseks on sellest lepingust tulenevad asjaolud. TsMS §-s 231 lg 2, 4 on sätestatud järgmist. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja on hagi õigeks võtnud (tl 101). Kohus leiab, et sellega on hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud tõendatud. Kohus leiab, et hagi on tõendatud ka hageja poolt esitatud tõenditega, mida kostja ei ole vaidlustanud ja millele kohus annab järgnevalt hinnangu, käsitledes ka kostja seisukohti. 3.
Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud.
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. TsMS § 416 lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Ka Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja on saatnud kostjale lepingu rikkumise kohta meeldetuletuskirju 24. septembril 2008, 22. oktoobril 2008, 21. novembril 2008 (tl 35-37). Hageja on kirjaga 28. novembrist 2008 hoiatanud kostjat lepingu ülesütlemisest ja kogu võla sissenõudmisest juhul, kui kostja ei tasu võlgnetavaid summasid. Samas on hageja teinud kostjale ettepaneku pöörduda läbirääkimisteks hageja poole (tl 38). Hageja ütles 18. detsembril 2008 ülesütlemisavaldusega lepingu üles (tl 39). Tarbijakrediidilepingu maksegraafikus (tl 27-29) on osamaksete tasumise tähtajad. Kohus leiab, et hageja poolt on toimunud lepingu ülesütlemine seaduses ettenähtud korras lepingus kokkulepitut järgides. Enne lepingu ülesütlemist oli kostja viivituses kolme 4
§-s 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Hageja nõuab kostjalt üldtingimuste,
§-de 100; 101 lg 1 p-de 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel lepinguliste kohustuste täitmist: hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise ning võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, võib lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
1g 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega sätestab seadus laenusumma tagastamise kohustuse. Ka Üldtingimuste punktist 5.3 tuleneb kostja kohustus lepingu ülesütlemise korral tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressid. Seega on hagi tagastamata krediidisumma 35 000 krooni ja 4 185,04 krooni intresside nõudes tõendatud ja kuulub rahuldamisele. 6. Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulud hageja poolt kostjale kirjade saatmise kulud, mille tasumist summas 1 200 krooni hageja kostjalt nõuab. Kostja ei ole hageja seda nõuet vaidlustanud. Üldtingimuste p 6.6 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale (tl 30-32, 43). Hageja on saatnud kostjale 3 meeldetuletuskirja: 24.09.2008, 22.10.2008 ja 21.11.2008, millega seoses on hinnakirja kohaselt hageja kulu kokku 600 krooni, 28.11.2008 saadetud lepingu ülesütlemishoiatuse ning 18.12.2008 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse kulu on hinnakirja kohaselt kokku 600 krooni. Seega on hageja kulu kostjale võla sissenõudmisega seotud teadete saatmisega seoses kokku 1 200 krooni. Hagejal on õigus
lg 1 p 3 ja Üldtingimuste p 6.6, 5.3 alusel nõuda seoses lepingu rikkumisega, lepingu ülesütlemisega selle kulu väljamõistmist kostjalt. Seega on hageja nõue kulude hüvitamiseks summas 1 200 krooni tõendatud ja kuulub rahuldamisele. 7. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist.
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 lauses 3 on sätestatud, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaajalt võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras, so lepingujärgse intressimääraga samas määras. Üldtingimuste p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Hagejal on õigus kostjalt viivist nõuda ka Üldtingimuste p-s 5.3 sätestatut arvestades. Lepingus (tl 26) on kokku lepitud intressimääraks 27,04% krediidisummast aasta kohta. Seega on käesolevas asjas viivise määraks lepingus kokku lepitud intressimäär 27,04% võlgnetavalt krediidisummalt aastas. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole hagejale krediidisummat, 35 000 krooni, tagastanud. Seega tuleb viivist arvestada sellelt krediidisummalt. Hageja on arvestanud viivist 23. märtsi 2010 seisuga 11 929,53 krooni, mida on hiljem vähendanud 2,30 krooni võrra (tl 25, 71, 74). Kostja ei ole viivise arvestust vaidlustanud. Seega on hageja viivise nõue selles summas tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt viivist ka TsMS § 367 sätestatut arvestades. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole ka sel alusel viivise 6
§-de 113 lg 8; 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda viivise maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on esitanud tõendi oma pensioni ja toetuste suuruse kohta, muid tõendeid kostja oma majandusliku olukorra kohta esitanud ei ole. Kostja ei laenulepingust tulenevaid kohustusi praktiliselt üldse täitnud. Hageja poolt kostjalt nõutav viivis on oluliselt väiksem kui põhinõue. Kohus leiab, et neil asjaoludel puuduvad ka sisulised tõendid, mis põhjendaksid viiviste vähendamist. Kostja viited hageja poolt tema sponsoreerimise kohta on asjakohatud. Kohus leiab, et neil asjaoludel on hagi 52 312,27 krooni ja viiviste nõudes TsMS §-s 367 sätestatud korras tõendatud ja kuulub rahuldamisele. 9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Seega tuleb kohtul esitada kohtuotsuses menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et seoses hagi rahuldamisega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik: 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.