Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused Hageja on asuva korteriomandi, mille reaalosaks on korter nr 39 omanik ja ühistu KÜ liige. 1994.a. kukkus maja katusel oleva antenn ja lõhkus hageja korteri kohal katuseeterniidi ning vesi jooksis katuselt korterisse. Hageja korduva palve tõttu tegi P Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõte elamu katuse remondi ja pärast seda katus ei sadanud enam läbi. Kokkuleppel P KVH ME-ga maksis too kinni ka hageja korteri lae remondi ning muude lisatööde kulud võttis hageja enda kanda. Lae remont sai valmis 17.12.
Raks § 12 lg 1 ja 2 järgi nii tsiviilkoodeksi kui võlaõigusseaduse sätted, mis reguleerivad lepingulise kohustuse rikkumist ja vastutust selle eest. Seega saab kostja vastutus järgneda oma eesmärgipärase ülesande ja kohustuse täitmata jätmise korral tingimusel, et kahju tekkimine on otseses seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega. TsK § 222 lg 1 järgi siis kui võlgnik ei täida kohustust või ei täida seda mittenõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju ning §227 järgi vastutab ta süü olemasolu puhul.
lg 1 p 3, lg 2, viimase lause alusel ja 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist, va siis kui ta kohustuse rikkumise eest ei vastuta. Lepingulise kohustuse korral vabaneb võlgnik kohustuse rikkumise korral vastutusest, kui rikkumine on vabandatav
lg 1 järgi ja eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav ja lg 2 järgi on rikkumine vabandatav, kui rikkumine leidis aset vääramatu jõu tõttu.
järgi omab süü lepingulise kohustuse rikkumise korral tähendust siis, kui see on seaduses, lepingus vastavalt ette nähtud. Kostja ei olegi vaielnud tegelikult vastu sellele, et 2002.a. kevadel ja sügisel sadas vihmavesi hageja korterisse ja et ühistu ei sulgenud vaatamata hageja ja tema esindaja poja V. Alti palveist elamu katusel avatud luuki. Vaidlust ei ole ka selles, et 2000-2001 (vt kostja viimane vastus ja hageja selgitus sellele) nimetatud perioodil kahju hüvitamist ei nõutud, kuid kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et 2001.a. oktoobris teavitas hageja poeg V. Alt ühistut, et katusel on luuk avatud ja et vihm võib sadada uuesti korterisse sisse. Kohtule on esitatud hageja avalduse väljavõte, kus ta teatab ka 17.12.2001 juhatust avatud luugist (lk 111). Seega pidi olema hageja teadlik kahju tekitavast ohust ja selle võimalikust saabumisest. Hageja poolt kohtule esitatud OÜ V ja ühistu vaheline leping sõlmiti 16.09.02 ja tööde lõpetamise aeg oli 2003.a. Seega asus kostja katust remontima siis, kui hageja korter oli juba kahju saanud, sest vee läbijooks toimus 2002.a. kevadel ja jätkus sügisel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on rikkunud põhikirja p 1.3 ja KÜS § 2 lg 1 tulenevaid kohustusi kohustust: st ta on jätnud need täitmata, st ei ole piisava hoolega võtnud midagi ette vaatamata hageja avaldustele, et vältida ohu realiseerumist ja kahju tekkimist hagejale 2002.a.vihmavee läbijooksu tõttu. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kahju tekkimine, mis leidis aset 2002.a sügisel, tekkis
kostjapoolne kohustuse rikkumine oleks vabandatav või et ta pole 2002.a. kevadel kahju juhtumi ajal TsK § 222 lg 1 alusel kohustuse rikkumises süüdi. Seda, et kohustuse rikkumise tagajärjel sai võimalikuks läbi korratu katuse vesi hageja korterisse tungida ja seda kahjustada, kinnitab, et kohustuse rikkumisel on põhjuslik seos kahju tekkimisega. Vastuseks kostja väidetele, et tema vastutab vaid selle kahju eest, mis tekkis läbi katuseluugi sadanud vee tõttu kuna hageja on tuginenud sellele, märgib kohus järgmist. Kohtu arvates ei ole vaidluses määrav mitte see, kas vesi tungis sisse just avatud luugi kaudu või mitte, vaid asjaolu, et see tungis hageja korterisse sisse katusel esineva luugi ja ka katuse ja ventilatsioonikorstna vahelise ava kaudu e. mõttelises osas esineva puuduse tõttu. Asjaolu, et hageja on viidanud hagis vaid avatud luugile, ei tähenda, et kostja võiks vastutada vaid s läbitulnud veekahjutuste eest, sest hageja on tuginenud terviklikult sellele, et katus sadas läbi ja mõistliku inimesena oskas ta viidata otseselt nähtavale veale katusel nö avatud luugile. Asjaolu, et vesi tungis sisse lisaks ka ventilatsioonikorstna ja katusekatte vahelt, leidis kinnitust tunnistaja ütlustega ega ole ümber lükatud kostja taotluse alusel eksperdi arvamusega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on vastutav hagejale tekkinud kahju eest. Varalise kahju ulatus 6
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. TsK § 222 lg 2 alusel on kahjuks kreeditori poolt tehtud kulutused, tema vara kaotsiminek, rikkumine.
127 lg 1, 128 lg 1, 2, 3 § 132 lg 3 alusel hõlmab varaline kahju otseseid kulutusi ja asja parandamiseks tehtavaid mõistlikke kulusid ning TsK § 222 lg 2 alusel hõlmab seega kahju ulatus eelkõige kahjueelse olukorra ennistamist e mõistlikke taastusremondikulusid. Hageja jäi hagihinna juurde ja palus välja mõista varalise kahju hüvitamiseks 137724,92 krooni. Nimetatud summa koosneb korteri taastusremondi maksumusest 103145,57 ja akende vahetuse ja akende maksumusest 34579,35 krooni (103145,57+34579,35). Kostja leidis, et tema on nõus hüvitama vaid esikukahju, mis sai tekkida luugist sissevoolanud vee tagajärjel. Kuna kohus leidis, et kahjustus hageja korterisse on tekkinud läbi katuse sadanud vee ja seda nii luugi kui ka ventilatsioonikorstna ja katuse vahest, mille eest on kostja vastutav, siis ei piirdu kostja vastutus üksnes esiku kahjustuse hüvitamisega. Kohtule esitatud fotodest nähtub, et hageja korteris on saanud kahjustada aknad, seinad, millelt koorub krohv ja tapeet on rikutud, kahjustatud on radiaatori ümbris, seintel materjal kobrutab (lk 201, lk 202 all, lk 203 ülal, lk 204, lk 205, lk 590 all vasakul, lk 590 ülal paremal, all paremal, lk 591 paremal ülal ja all, lk 623 üleval, lk 625 – 627, lk 629, lk 623 üleval, lk 632 üleval, lk 622). Tunnistaja N. Š ja L. J ütluste kohaselt jooksis vesi köögi akende vahelisel alal, suure toa sein sai kahjustada, vesi jooksis hageja korteri akendele. Hageja on esitanud kohtule ka OÜ Z , OÜ AjaHL esindajate ning J. L, V. A G. T , A. K ja N. Š poolt ühiselt koostatud akti (lk 119, 220, 221), mille kohaselt on korteris 39 kahjustatud lagi, seinad, põrand: krohv on kukkunud, esinevad mustad laigud, seinad on märgunud, tapeedid, värvid on lahti, aknaavade ja ukseavade sisepinnad on paisunud. Eeltoodud tõendeid hinnates kogumis hinnates, et hageja on tõendanud, et kahju ulatus hõlmab tema korteri seinu, aknaid, lage ning kohtul puudub alus kahelda selles, et vesi on kahjustanud ka põrandat. Kohtule esitatud 13.02.2009 AA OÜ hinnapakkumise kohaselt on hageja korteri taastusremont 103145,57 krooni (lk 526-529). Nimetatu hõlmab puhastustöid, parandustöid ja materjale ning sealjuures abitöid (näit transpordikulud). Õige on hageja väide, et aja jooksul on ka turuhinnad tõusnud ning seega kahju hüvitamise seisukohalt on oluline kahju hüvitamise aeg. Eeltoodu alusel leiab kohus, et varakahju ulatus on 103145,57 krooni, mis kajastab taastusremondi maksumust käesolevale ajale kõige lähedasemat seisu ja seega ei arvesta kohus hageja poolt varasemalt AjaHL OÜ poolt 2004.a. ja OÜ Z poolt koostatud tolleaegsete hinnapakkumistega. Hageja palus hüvitada ka akende maksumuse, mille kohta on hageja esitanud GTAS hinnapakkumise (lk 534-536) 15.02.05 summas 34579,35 krooni. Esitatud pakkumise kohaselt on hageja soovinud vahetada aknad puitakende vastu. Üldteadaolevalt on puitaknad kallimad ning G tooted ka kallimad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ehkki hageja korter oli enne 2002.a. vihmasajust tekkinud läbijooksu korras, sj olid korras ka aknad, ei pea kahju hüvitama enamat kui endine olukord. Endise olukorra e. korras akende taastamiseks ei pea olema tingimata kõige kallimad aknad. AS Z hinnapakkumisest (lk 117-118) nähtub, et plastikakende vahetus ja hind võiks olla ATG OÜ arvamuse kohaselt ca 23010 krooni. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et mõistlikuks kuluks käesoleval ajal on akende kahjustuse hüvitamiseks 25000 krooni. Kuna hageja jäi selle juurde, et hagihind hõlmab korteri ja akende taastusremonti, siis ei vaja analüüsi ega hinnangut hageja ja kostja väited selle kohta, kui palju oli hageja sunnitud tegema kulutusi selleks, et pääseda pööningule vaatama, kust vesi tuli, aga ka parandama püstikutoru ja kandma kulusid väidetava ühistupoolse ja OÜ M teostatud püstikutoru parandamise käigus tekitatud kahjude likvideerimiseks, kuna nende kulutuste hüvitamist hageja tegelikult pärast nõude suuruse täpsustamist ei palunud, nimelt ei ole need ka hagihinna sees (lk 525, 542). Eeltoodu tõttu ei anna kohus hinnangut OÜ EC arvetele (lk 41-42), G. T allkirjale (lk 73), V. A kui FIE hinnakirjale 18.06.02 (lk 74-75). Hageja esitatud Justiitsministeeriumi registriosakonna tõendi OÜ M kohta, tõendi OÜ A ja HL koostanud hinnapakkumise isiku kohta jätab kohus tähelepanuta, kuna märgitud 7 tõendid ei tõenda vaidluse aluseks olevaid asjaolusid ning keegi ei ole seadnud kahtluse alla märgitud isikute olemasolu. Eeltoodu alusel on hageja varalise kahju nõue osaliselt põhjendatud ja tõendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hagejale hüvitist 128145,57 krooni. Mittevaraline kahju Hageja taotleb kostjalt välja mõista mittevaraline kahju kohtu äranägemisel. Hageja leiab, et viimasel tekkis mittevaraline kahju, kuna hagejal tuli elada üle aasta korteris pähekukkuva krohviga, tunda end alandatuna, kuna ei saanud vastu võtta külalisi, elada tuli tulevase remondi oludes, juhatuse liikmed nöökisid ja alandasid hagejat. Samuti tekkis hagejal mittevaraline kahju seetõttu, et hageja pidi elama antisanitaarsetes tingimustes. Hageja on märkinud, et mittevaraline kahju tekkis perioodil 2002. aasta kevadest kuni 2002. aasta sügiseni. Seega kuulub kohaldamisele tsiviilkoodeks (TsK) koos võlaõigusseadusega (
). TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.
lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg 1 kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Hageja ja kostja vahel on lepinguline suhe ning selle üle puudub pooltel ka vaidlus. Korteriühistu põhikirjast ning korteriühistu seadusest ei tulene, et KÜ pidi aru saama, et viimase poolt kohustuse rikkumine võib põhjustada hagejale mittevaralist kahju, seadusest ei tulene ega põhikirjast ei tulene, et mõttelise osa hooldamiskohuste täitmata jätmisel peaks ühistu hüvitama võimaliku mittevaralise kahju ja seda eelkõige siis kui kahjustada on saanud korteriomandi reaalosa e. asi. Seega leiab kohus, et hageja nõude aluseks olevad eeldused on täitmata, s.o kostja ei saa ette näha, et hagejale võib tekkida mittevaraline kahju, mille hüvitamist viimane võiks korteriühistult nõuda ja nimetatu ei tulene ei põhikirjast ega seadusest. Eeltoodu tõttu puudub vajadus anda hinnang G. T ütlustele hageja tervise kohta ning hageja enda vande all antud seletustele ja A. Š ütlustele elamistingimuste kohta hageja korteris ja s tingitud ebamugavuste kohta. Samuti leiab hageja, et KÜ juhatuse liikmed nöökisid ja alandasid hagejat. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, millisel perioodil on KÜ juhatuse liikmed teda nöökinud ja alandanud, kuid võib eeldada, et see on sama periood, mil tekkis väidetav mittevaraline kahju.
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.
lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kuni 30.06.2002.a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 23 lg 1 kohaselt on isikul õigus nõuda kohtu korras au teotamise lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavaust tegelikkusele, samuti au teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. TsÜS § 26 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel võib isik nõuda ka §-des 23-25 nimetamata isiklike õiguste rikkumise lõpetamist, samuti sellega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. 8 Süül põhineva deliktilise vastutuse aeluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis: 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus; 3) süü. Selleks, et tuvastada, kas KÜ juhatuse liikmed on hagejale tekitanud mittevaralise kahju, s.o alandanud ja nöökinud viimast, on vajalik kontrollida, kas täidetud on delikti üldkoosseis. Kui objektiivne teokoosseis on täitmata, ei kontrolli kohus järgmisi delikti üldkoosseisu elemente. Objektiivse teokoosseisu esmaseks eelduseks on teisele isikule kahju tekkimine. Seega tuleb kontrollida, kas kostja poolne väidetav tegu on kaasa toonud kahjuliku tagajärje. Selleks tuleb tuvastada põhjuslik seos kostja teo ja hagejal tekkinud kahjuliku tagajärje vahel. Kohus leiab, et antud juhul on objektiivne teokoosseis täitmata, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, milles väljendus kostja juhatuse liikmete poolne nöökimine ja alandamine ning kas see ka reaalselt toimunud on. Kohtule esitatud ühistu majandusaasta aruandest 2002.a ja juhatuse aruandest (millele hageja tugines mittevaralise kahju nõudes, lk 650-659, lk 682) ei nähtu, et hageja kohta oleks midagi sellist märgitud, mis oleks tema väärikust alandav või nöökiv või sisaldaks hageja kohta diskrediteerivaid andmeid. Asjaolu, et aruandes on märgitud, et korteri 39 eest on J. Ll võlg, ei ole alandav, kuna selles vaidlus puudus, et hageja mingil hetkel seoses kahjujuhmiga teatud ulatuses raha enam korteri eest ei tasunud. Ühestki tunnistaja ütlusest ei nähtu, et hagejat nöögitaks või alandataks ühistu juhatuse poolt. Ka M. Š kutse korteriomanikele ei kinnita märgitud väiteid. Asjaolu, et hageja on koos teiste isikutega pöördunud juhatuse poole ja koostanud akti selle kohta, et juhatus ei anna piisava ajavaruga tutvumiseks materjale aga ka tema enda avaldus juhatusele, aga ka pöördumine juhatuse poole dokumentide saamiseks või nõue koosoleku läbiviimiseks (akt lk 626, 04.03.04, avaldus lk 635, avaldus lk 38, 39, lk 40), ei tähenda hageja nöökimist ega tema alandamist ühitu poolt. Asjaolu, et ühistul võib olla tekkinud arusaamatusi hageja esindajaga ei ole aga hinnatav hageja au teotamisena, ja hageja enda nöökimisena ja seega tema õiguste rikkumisena (akt lk 11, 34, ühistu koosoleku protokoll lk 13, akt lk 224). Kuna märgitud väited on tõendamata, siis puudub kohtul vajadus kontrollida põhjuslikku seost, mis omab tähtsust objektiivse teokooseisu kohaldamisel. Kuivõrd objektiivne teokoosseis on täitmata, et kontrolli kohus teisi delikti üldkooseisu elemente. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata ülaltoodud põhjenduste kohaselt. Hageja poolt esitatud ühistu arve hagejale, aga ka P KVH arve hagejale (lk 19, lk 108,109 ei oma vaidluses tähendust, kuna kostja ei ole rahalist nõuet hageja vastu esitanud). Samuti ei oma vaidluses tähendust hageja avaldus P KVH dispetšerteenistusele 1995.a, kuna puudutab kahjueelset perioodi ega seostu korteriühistuga, mistõttu jätab kohus neile sisulise hinnangu andmata. Ühistu poolt kohtule esitatud revisjonikomisjoni liikme arvamus (lk 114) koos protokolliga nr 1 ühistu juhatuses esinevale olukorrale ja raha kasutamise kohta ei oma samuti käesoleva vaidluses tähendust, kuna omab tähendust nende omavahelistes suhtes ja suhetes ühistuga, mitte aga hagejale kahju tekitamisega. Kohtukulud, hagi hind Kuivõrd hagi on esitatud enne 01.01.2006, siis tuleb kooskõlas TsMS RakS § 3 kohaldada kohtukulude jaotamisele poolte vahel varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku, mille § 60 lg 1 järgi võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Eeltoodu alusel jätab kohus poolte poolt kantud kohtukulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 61 lg 2 alusel õigusabikulud, millest pool oli vabastatud, nõuab kohus sisse teiselt poolelt riigituludesse. Hageja oli õigusabikulude tasumisest vabastatud, õigusabikulud olid 620 krooni (P. Simmi poolt osutatud) ja 2175 krooni (M. M poolt osutatu), kokku seega 2795 krooni. Hagi hind on kokku 137724,92 (varaline kahju) + 25000 krooni (mittevaraline kahju) kokku 162724, 92 krooni. Hagi kuulus rahuldamisele 78,7%. Eeltoodu tõttu tuleb kostjalt õigusabikulude katteks riigituludesse nõuda rahuldatud osalt õigusabikulude katteks 1713,90 krooni, ülejäänud osas jääb õigusabikulu riigi kanda, kuna kohus ei ole määranud varasemalt, et õigusabikulud tuleks hagejal 9 hüvitada ning kohtul puudub alus ka käesoleval ajal määrata teisiti, sest hageja majanduslik olukord ei ole muutunud. TsMS § 64 alusel tuleb hagi rahuldatud osalt sisse nõuda riigilõiv, kuna hageja oli lõivu tasumisest hagi esitamisel ja edaspidiselt menetluses nõude suurendamisel vabastatud. Hagihinnalt 128145,57 krooni tuleb kostjalt riigituludesse sisse nõuda lõivu 15000 krooni. Kuna hageja oli lõivu tasumisest vabastatud ning kohtul ei ole andmeid, et hageja majanduslik olukord oleks paranenud, jääb ülejäänud osas, mis hagi jäi rahuldamata, lõiv riigi kanda. Kostjal tuleb riigilõiv ja õigusabikulud tasuda 15 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest ning viivitamise korral maksab viivitanud pool riigile viivist
lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses iga viivitatud päevalt kuni võla tasumiseni. Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.