§-s 132 sätestatud ulatuses. Vaidlus puudus selles, et kostja tegi oma korteris 06.05.07 remonti, mille käigus kukkus hageja vannituppa prahti – betooni tükke, tolmu ja sai vigastada vannitoa lagi. Kuna selles vaidlus puudus, ei ole vajadust anda täiendavat hinnangut hageja poolt kohtule esitatud aktile 3 07.05.07, tunnistaja V. S , M. U ja A. A ütlustele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendatud hageja korteriomandile kahju tekkimine, mis on seoses kostja-poolse tegevusega oma korteriomandi remondi tegemisel, seega on hageja omandile kahju tekitamine õigusvastane. Vaidlus on kahju ulatuse üle.
lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 ja
lg 3 alusel kuulub asja kahjustamise korral hüvitamisele varalise kahjuna asja taastamise mõistlikud kulud. Seega vastutab kostja üksnes selles ulatuses tekitatud kahju eest, mis on temast põhjustatud ja eesmärgil taastada kahjueelne olukord võimalikult mõistlike kuludega. Vastavalt hageja taotlusele oli menetluses tehtud ekspertiis, mille viis läbi riiklikult tunnustatud ekspert L. Sõmer. Aktis nähtub, et kanalisatsioonitorusid ei ole kostja korteri põrandaks oleva paneeli küljest lahti lõhutud, püstikud ei läbi paneeli, kanalisatsioonitoru ei ole ühendatud põrandaga ega maja seinaga, torustike ümber on makrofleks ning õõnsus e. šahti ristlõige ei ole suletud betooniseguga
lg 3 alusel tuleb asja kahjustamise korral hüvitada mõistlikud asja parandamise kulusid. Kostja tunnistaja A. L , kes on töötanud maalrina, kes käis hageja korteris ka kahjustatud kohta vaatamas, ütluste kohaselt on vaidlusaluse töö maksumus 300400 krooni, töö saaks tehtud 3 korraga. Ekspertiisiakti kohaselt on tööde maksumus ca 500 krooni, tegemist on viimistlustöölise väikese tööga, mis sisaldab ka ajakulu kohalkäiguks. 4 Eeltoodu alusel leiab kohus, et kooskõlas
128 lg § 132 lg 2 on kahju eelse olukorra taastamiskulude maksumus 500 krooni ja seega on hageja nõue vastava lae osa (saht) kulude taastamiseks osaliselt põhjendatud ja tõendatud.
lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Hageja palus välja mõista 640 krooni pesu pesemisele ja kuivatamisele, kuna seoses prügiga sai määritud 5 kg pesu, lisaks palus välja mõista vannitoa enda koristamise ning seal asuvate esemete koristamise kulud 1249 krooni, arvestades kulunud aega, koristusmaterjalide maksumust, pesupulbri, elektrienergia ja vee kulusid ning lähtudes Eesti keskmise palga arvestusest 10000 krooni kuus. Kostja tunnistas pesu pesemise ja kuivatamisega seotud kulusid veele ja elektrile 15 krooni ja koristamisega soetud kulusid elektrile, veele, lähtudes vannitoa suurusest ja koristusfirma teenusest 1 h kohta vastavalt kokku 171 krooni. Kostja leidis, et alusetu on arvestada tasu Eesti keskmise palga järgi, lisaks on hageja pensionär ning tal ei saanud olla saamata jäänud tulu.
lg 3 alusel kuuluvad hüvitamisel kahju tekitamisega seotud kantud mõistlikud kulud, seega on alusetu ning põhjendamatu arvestada koristusele, pesu pesemisele ja kuivatamisele kulunud aega ja nõuda selle eest tasu lähtudes Eesti keskmisest palgast. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kaotanud seoses kahju tekitamisega töötasu ja et see oleks olnud 10000 krooni, millest lähtuda arvestuse tegemisel. Samas on koristamise, pesu pesemisega tekkinud kulud, kuna selleks kulub vastavaid materjale (pesuaine), vett, elektrit ja see on hageja kahju
Kostja ei ole tõendanud, et koristusteenuse hind oleks 150 kr/h/1,5m2 kohta.
lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju suurust ei ole võimalik kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Käesoleval juhul leiab kohus, et koristamise, pesu pesemise kulude määramine konkreetsel juhul on keerukas. Üldteada on asjaolu, et igapäevases elus toimub reeglina elektri ja vee eest tasumine perioodiliste maksetena, mistõttu ei ole võimalik täpselt määratleda, kui palju pesuaine, vee ja elektrikulusid tekkis seoses konkreetse kahjujuhtumiga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et
lg 6 alusel on mõistlikeks kuludeks, mis on seotud pesu pesemisega, kuivatamisega ja vannitoa ja selles olevate esemete koristamisega kokku 500 krooni ja seega on selles osas nõue osaliselt tõendatud. Hageja esitas ka retsepti soovimaks tõendada pesupulbri mõju tervisele, ent käesoleval juhul on tegemist asja kahju hüvitamisega, mistõttu retseptil ei ole vaidluses tähendust ja kohus jätab selle tähelepanuta. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1000 krooni. Hageja on kandnud menetluskulusid järgmiselt: hagiavalduse ja selle suurendamise lõiv 3500 krooni, määruskaebuselt tasutud lõiv 200 krooni, ekspertiisikulusid 5600 kr, muud kulud 1392,50 kr + 1049,50 kr (fotografeerimise korraldamise, fotode tegemise ja fotode paljundamisega seotud kulud), kulud aktil olevate isikute allkirja ehtsuse tõestamiseks 236 krooni, tunnistaja tasu 140,60 krooni, AS Andmevara tõendi saamise kulu 25 krooni, postikulu 43,30 krooni, tõendi kulu seoses avalduse esitamisega Politseiasutusele 30 krooni. Kõik hageja menetluskulud on kokku 12216,90 krooni. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele so ca 5 % ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud kooskõlas TsMS § 163 lg 1 ja 405 lg 1 p 3 5% ulatuses, st 610, 85 krooni ulatuses kostjalt hageja kasuks välja mõista. 5 Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.