) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtja põhikohustuseks
lg 1 kohaselt töö (valmis) tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Käesolevas vaidluses nõuab hageja kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks
lg 7 mõttes ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamiseks ajutiselt keelduda. Töövõtja tasunõue muutub
Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue
lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja esitas kostjale töö vastuvõtmiseks 30.07.2007.a. tööde üleandmise vastuvõtmise akti (tlk 8). Kostja keeldus tööde vastuvõtmisest, väites, et töö on puudustega. Asja materjalidele lisatud kirjavahetusest (tlk 38-39) nähtub, et kostja saatis hagejale 30.07.2007.a. nimekirja milles loetles puudused töös: konstruktsioonid on paigaldatud kõveralt, osaliselt kinnitamata; siinid on kinnitatud põrandale kõveralt; vaheseinte klaasid on omavahel liidetud tihendite asemel silikooniga ja liitekohad on ebatasased; kahel vaheseina uksel on augud käepideme jaoks, kahel uksel need puuduvad; klaasvaheseinte kinnitused ruumi seintele puuduvad; konstruktsiooni profiilide otsad lõpetamata, osaliselt puuduvad profiilide katted; ukse leng/piit kinnitamata; vaheseinte nurga katteliistud paigaldamata. Asja materjalidele lisatud kirjavahetusest (tlk 38-44) nähtub, et pooled kooskõlastasid kohtumise aega, et hageja poolt tehtud tööd üle vaadata. Asjas puudub vaidlus, et poolte poolt vaadati objekt üle augustis 2007.a. , kuid kirjalikku protokolli ülevaatuse kohta ei koostatud. Kohus leiab, et asjas on tunnistaja OT ütlustega on tõendatud, et peale poolte kohtumist objektil käisid hageja töötajad paar korda tehtud töös esinevaid puudusi kõrvaldamas. 13.12.2007.a. saatis hageja kostjale uuesti tööde-üleandmise vastuvõtmise akti (tlk 68). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on põhjendatult keeldunud tööde vastuvõtmisest. Tellija võib
juhul, kui töö on tehtud puudustega, selleks, et tagada oma lepingu kohase täitmise nõuet (
Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele
§-de 77 ja 641 mõttes sh. peab töö olema tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. 4 Asja materjalidest nähtub, et kostja töid vastu võtnud ei ole, väites, et tööd on tehtud puudustega. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Seega omab käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kas tehtud töös puudused esinevad ja kui esinevad, siis millises mahus. Asja materjalidele lisatud asjatundjate arvamuse (tlk 123-128a) kohaselt ei ole XXX büroohoones, kostja kontoris olevad klaasist vaheseinte seinakonstruktsioonid lõplikult komplekteeritud, esineb sõlmi ja piirkondi, kus osa detaile on puudu. Esineb piirkondi, kus detailid ei ole nõuetekohaselt kinnitatud. Klaasseinte kinnitus olemasolevate kiviseinte külge ei ole korrektselt lahendatud. Seinakonstruktsioonid on paigaldatud ebakvaliteetselt, uste rööpad on mitteparalleelsed seintega ja uste ning seinte servad ei ole vertikaalsed, seinte jäikus külgsuunalistele jõududele on liiga väike. Asjatundjad on arvamuses esile toonud, et loetletud puuduste maksumus on umbes 10 % seinte ehitamise kogumaksumusest. Kohus leiab, et eelnimetatud asjatundjate arvamusega on tõendatud, et hageja tööd on tehtud puudustega. Arvestades puudustega töö mahtu leiab kohus, et kostja on õigustatult keeldunud tehtud töid vastu võtmast kuna tehtud töös esineb olulisi puudusi. Aja materjalidele lisatud asjatundja ESarvamuse (tlk 138) p. 33 kohaselt on klaasvaheseinte paigaldamine teostatud kooskõlas tööjoonistega. Asjatundja on avaldanud, et klaasvaheseinad sobivad tehtud otstarbeks ja on tehtud nõutava kvaliteediga. Samas nähtub arvamuse p-st 3.4, et objektil on töö lõpetamata, kuid eksperdi arvates on see töö mitteoluline. Milline konkreetne osa tööst on lõpetamata seda asjatundja oma lõppjärelduses ei avalda ning järeldused selle kohta, miks ta on seisukohal, et tegemata töö on mitteoluline, puuduvad. Arvestades, et nimetatud asjatundja on oma arvamuses esitanud taolisi vasturääkivaid väiteid, siis leiab kohus, et asjatundja arvamuses väidetud tööde kvaliteedi vastavus nõuetele, ei ole piisavalt veenev. Kohus osutab, et hageja väide, mille kohaselt tuleb lugeda kostja poolt tööd vastuvõetuks seetõttu, et ta on tehtud töid juba pikaajaliselt kasutanud, on ekslik. Võlaõigusseadusest ei tulene, et objekti kasutuselevõtmisega tuleks lugeda töö vastuvõetuks. Asja materjalidest nähtub, et kostja keeldus tööde vastuvõtmisest, et tagada oma lepingu kohase täitmise nõuet, kuivõrd vastuhagis esitas kostja nõude puuduste kõrvaldamiseks, alternatiivselt esitas kostja kahju hüvitamise nõude juhul, kui menetluse jooksul hageja puudusi ei kõrvalda. Asja materjalidest nähtub, et 18.12.2008.a. teatas hageja selgesõnaliselt, et ta ei kavatse puudusi kõrvaldada. 30.01.2009.a. täpsustas kostja vastuhagi ning nõudis hagejalt puuduste kõrvaldamisest tuleneva kahju hüvitamist. Poolte vahel on vaidlus selles, kas nimetatud kahjunõue on põhjendatud.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Eelpooltoodust tulenevalt leidis kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et hageja poolt tehtud tööd on puudustega. Asjatundjate arvamusest (123-128a) nähtub, et esinevad puudused ei ole tekkinud ekspluatatsiooni käigus, vaid need on lohaka ja head ehitustava ignoreeriva ehitustöö tulemus. Asjatundjate arvamuse kohaselt on puuduste kõrvaldamise maksumuseks umbes 10 % tööde kogumaksumusest. Arvestades, et tööde kogumaksumuseks oli poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt 104 741,50 krooni, siis leiab kohus, et kostja vastuhagis esitatud nõue 10 500 krooni osas on põhjendatud ja tõendatud. Hageja väited, et puuduste kõrvaldamise maksumus võib ehitushindade muutumise tõttu olla teistsugused, on jäänud paljasõnalisteks. 5 Arvestades et lepingujärgsest summast on kostjal hagejale tasumata 52 370, 75 krooni ning asjas kuulub rahuldamisele kostja vastuhagis esitatud kahju nõue summas 10 500 krooni, siis leiab kohus, et tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 41 870,75. Hageja on esitanud ka viivisenõude.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Käesolevas asjas esitas keeldus kostja puudustega tööde vastuvõtmisest, et tagada oma lepingu kohase täitmise nõuet ja esitas vastuhagis kohase täitmise nõude. Kostja muutis nõuet ja täitmise nõude asemel esitas kahju hüvitamise nõude alles 30.01.2009.a. Seega leiab kohus, et kohustus tasuda hagejale 41 870,75 krooni ei muutunud sissenõutavaks enne 30.01.2009 ning nimetatud kuupäevani arvestatud viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Esitades vastuhagis täitmise nõude asemel kahju hüvitamise nõude võttis kostja sisuliselt puudustega töö vastu. Seetõttu leiab kohus, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt ning viivist tuleb arvestada alates 31.01.2009. Pooled leppisid töövõtulepingu p- s 6 kokku, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist 0,2 % iga viivitatud päeva eest.
lg 1 teise ja kolmanda lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendine põhinõudest. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt eeltoodud põhjendustel välja mõista viivis alates 31.01.2009.a. 0,2 % päevas iga viivitatud päeva eest põhinõudest s.o. 41 870, 75 kroonist kuni põhinõude täitmiseni. Kostja väidete kohaselt olid hageja töö tagajärjel klaasvaheseinte klaasid, kontori põrand ja seinad silikooniga määrdunud. Kostja tellis puhastusteenuse ning tasus selle teenuse eest 7080 krooni. Nimetatud summa palub kostja vastuhagi kohaselt välja mõista hagejalt kahju hüvitisena.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Asja materjalidele lisatud akt –arvest (tlk 36) nähtub, et USMO OÜ on Tallinnas aadressil XXX kostja kontoris puhastanud klaasist vaheseinu ja nende konstruktsioone silikoonist ning esitanud tehtud töö kohta arve summas 7080 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja poolt paigaldatud vaheseinad ja konstruktsioonid olid silikooniga koos ning et kostja arvel nimetatud summa tasus. Poolte vahel on vaidlus selles kas hageja on oma lepingulist kohustust rikkunud, jättes vaheseinad ja konstruktsioonid puhastamata. Asja materjalidele lisatud hinnapakkumisest (tlk 12), mis on töövõtulepingu lisaks, nähtub, et hageja lepinguliste kohustuse hulka ei kuulunud avatäidete pesu. Seega leiab kohus, et kostja kahjunõue summas 7080 krooni tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd ei ole tõendatud hagejapoolne lepingurikkumine. 6 Poolte vahel on vaidlus ka selles, milline oli tööde teostamise tähtaeg. Töövõtulepingu lisaks olevas hinnapakkumises (tlk12) tööde teostamise tähtaega kokku lepitud ei olnud. Tunnistaja OT ütlustest nähtub, et 2007.a. märtsis kui peeti läbirääkimisi vaheseinte tellimiseks lubas hageja paigaldada vaheseinad 2 nädala jooksul. Kostja seadusliku esindaja seletustest nähtub, et hageja lubas tööd teha paari nädalaga. Tunnistaja PPütluste kohaselt tööde kestvusest juttu ei olnud, tööde teostamise tähtajas kokku ei lepitud. Kuivõrd asjas on andnud tunnistajad ja poole seaduslik esindaja tööde teostamise tähtaja kokkuleppe kohta erinevaid ütlusi/seletusi, samas 18.juunil 2007.a. sõlmitud töövõtulepingus tööde teostamise tähtaja kohta kokkulepe puudub, siis leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et lepingu sõlmimisel pooled tähtajas kokku ei leppinud.
lg 3 järgi kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Asjatundjate arvamusest nähtub, et vaheseinte ehitamiseks vajalike karkassielementide ühendusdetailide ja klaaside olemasolu korral on ekspertide arvates 2 nädalat täiesti piisav aeg seinte korralikuks ehitamiseks. Tunnistaja PP ütluste kohaselt paigaldati vaheseinad nädala jooksul, samas märkis tunnistaja, et vaheseinte raamid valmisid tehases 2 nädalaga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vaheseinte detailid telliti tehasest peale ettemaksu laekumist. Arvestades, et ettemaks tasuti 13.06.2007.a., detailide valmistamiseks läks 2 nädalat ja paigaldamiseks nädal, siis leiab kohus, et vaheseinte paigaldamise mõistlikuks tähtajaks oli 3 nädalat. Seega pidid tööd olema tehtud 05. juuliks 2007.a. Töövõtulepingu p- 5 kohaselt juhul, kui töövõtja ei jõua punktis 1 loetletud töid tähtajaks valmis ning tellija ei aktsepteeri töövõtja poolt esitatud põhjendusi hilinemise kohta, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt viivist üleandmisega viivitatud tööde maksumusest 0,2 % päevas iga viivitatud päeva eest.
lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma, § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kostja on arvestanud vastuhagis leppetrahvi perioodi eest 28.06.2007-13.03.2009 130 207 krooni, arvestusega 0,2 % tööde maksumusest s.o. 209 krooni päeva eest. Kostja palub nimetatud leppetrahvi hagejalt välja mõista. Kohus osutab, et isegi kui arvestada leppetrahvi alates 06.juulist 2007, moodustab leppetrahvi summa ligikaudu 128 000 krooni. Hageja on palunud leppetrahvi vähendada.
lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja, hoolimata sellest, et hageja töös esinevad puudused, on saanud vaheseinu otstarbekohaselt kasutada s.t. on neid kasutanud oma kontori vaheseintena. Samas tagab aga kokkulepitud leppetrahv kostja huvi, et lepingus kokkulepitud kohustus täidetakse õigeaegselt ja nõutava kvaliteediga. Arvestades hageja töös esinenud puudusi, nende kõrvaldamise maksumust, lepingu koguhinda ning seda, et kostja oli oma 7 täitmisnõude esitamisel passiivne alates 2007.a. sügisest kuni hagi esitamiseni 2008.a. suvel leiab kohus, et leppetrahvi tuleb vähendada 10%-ni lepingu summast. Kuna poolte töövõtulepingu hinnaks oli 104 741,50 krooni, siis leiab kohus, et hagejal tuleb kostjale tasuda leppetrahvi summas 10 474,15 krooni. MENETLUSKULUD Arvestades hagis ja vastuhagis esitatud nõuete suurust, hagide aluseks olevaid asjaolusid ning seda, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt, siis leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, lg 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.