KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 05. mai 2010.a, kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-09-4

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe, lg 2 kohaselt pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kohtule esitatud laenutaotlusest nähtub, et kostja esitas elektrooniliselt internet portaali www.omaraha.ee vahendusel 03.12.2007 laenutaotluse nr XXX kl 16:59, millega soovis saada kolmeks kuuks laenu 5000 krooni. Nimelt nähtub taotlusest et see on esitatud elektrooniliselt kostja poolt vastavalt enda sisselogimisega idkaardiga IP aadressil 62.65.224.47.caable.starman.ee., samuti nähtub esitatust taotlusest, et hageja on taotluse aktsepteerinud vastusega : positiivne. Eeltoodu alusel leiab kohus, hageja on tõendanud, et kostja avaldas vastava laenutaotluse esitamisega hagejale tahet saada laenu ning et hageja on avaldanud tahet kostjale laenu anda ning seega on pooled vahetanud tahteavaldused laenulepingu sõlmimiseks

§ 9lg 1, 2 järgi.

Swedbank AS kirjast 19.03.2010 NR 200.366-030/8 nähtub, et hageja on kostja kontole kandnud laenu 5000 krooni, millest on arvanud maha lepingu tasu 500 krooni, st 4500 krooni 04.12.2007 märkega lepingu nr XXX väljamakse. Eelviidatud Swedbank AS kirjaga on hageja tõendanud raha andmist kostjale ning ka asjaolu, et kostja on intressi 04.01.2007 413 krooni tagastanud. Fakt, et kostja maksis intressi tähendab, et kostja on asunud lepingut täitma. Seega on esitatud laenutaotlusega ja sellele esitatud positiivse vastuse, raha ülekandmisega kostja arvele ja kostja poolt intressi osalise tagasimaksmisega 413 kr tõendatud, et poolte vahel on 04.12.2007 sõlmitud elektrooniliste kanaliste kaudu laenuleping nr XXX 5000 kr tähtajaga 3 kuud e. laenu tagastamise tähtaeg oli 04.03.2008. Tegemist on pooltevahelise kriidilepinguga, kuna laenuks anti raha. Nii on ümber lükatud kostja väide, et pooled pole laenulepingut sõlminud ja justkui poleks kostja laenu saanud. 2

§ 396

lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma.

§ 397

lg 1 järgi tuleb majandus või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud.

§ 401

lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt lepingule oli kostjal kohustus tasuda aastas intressi 99% ning seda tuli vastavalt lepingu lisaks olevale graafikule 04.01.2008 413 ja 04.02.2008 413 krooni ning 04.03.2010 vastavalt 412 krooni. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väited sellest, et ta oleks saadud laenu 5000 krooni lepingus kokkulepitud tähtajaks 04.03.2009 ära tasunud ja et ta oleks intressi oleks tasunud vastavalt 04.02.2009 413 kr ja 04.03.2009 412 krooni.

§ 76

lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ja lg 3 alusel loetakse kohaselt täidetuks kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja viisil. Rahalise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

§ 101lg 1 p1 ja 108 lg 1 alusel.

Kuna kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid sellest, et laen ja intress on hagejale kokkulepitud tähtajaks tasumata, siis on kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist: võla tagastamist 5000 krooni ja intresside tasumist kokku 825 krooni

§ 101

lg 1p 1, 108 lg 1 ja § 401 lg 1, 3, § 396 lg 1, § 397 lg 1 järgi.

§ 113lg 1 1.

lause ja § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral viivist. Kuna kostja lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust tähtaegselt ei täitnud, siis on võlausaldajal õigus nõuda kostjalt lepingus

§ 76

lg 1 ja

§113lg 1 3.

lause alusel lepingus kokkulepitud viivist kooskõlas

§ 76lg 1.

Vastavalt lepingu p-le 7 on viivisemääraks lepingus kokkulepitud intressimäär, kui see on kõrgem seadusjärgsest viivisemäärast. Lepingujärgne intressimäär oli 99% aastas, seega kõrgem kui

§ 113

ja § 94 järgne viivisemäära (põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohalduv intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, millele lisandub 7% aastas) ja seega on kokkulepitud viivis vastavalt 99% aastas e. päevas 0,27%. Kooskõlas

§ 113lg 1 1.

lausega on võlausaldajal õigus nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Laenu tagastamise tähtaeg oli 04.03.2009 ja siis muutus kohustus sissenõutavaks, seega on hagejal õigus nõuda viivist märgitud ajast võlgnetavalt laenusummalt. Seisuga 14.09.09 on viivis seega kokku 7686 krooni. Hageja nõuab viivist 1500 krooni vähendatud ulatuses, mis on hageja õigus. Kuna kostja on kohustust rikkunud ja olnud kohustuse täitmisega viivituses, siis on hageja nõue viivise 1500 krooni väljamõistmiseks kostjalt

§ 76g 1, 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1, 1.

ja 3. lause alusel tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Eeltoodu aluse tuleb kostjalt välja mõista laenu 5000 krooni, intressi 825 krooni ja viivist 1500 krooni, kokku 7325 krooni. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus kindaks lihtmenetluse otsuses menetluskulude rahalise suuruse. 3