Obsah (6)

§ 429§ 442§ 162§ 168§ 173§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 16.04.2010. a , kohtukantselei kaudu T

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hageja NRR hagist loobumise vastu, lõpetades tema osas menetluse. Eraldi määruse tegemist ei pidanud kohus menetlusökonoomika seisukohast vajalikuks.

§ 442

lg 5 järgi on kohtul õigus kohtuotsuse resolutsiooniga veel lahendamata taotlusi otsuses lahendada. KÜS § 15 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid, korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. KÜS § 15 lg 2 kohaselt antakse igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumises selle projekt koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Tühisuse tuvastamisel tuleb juhinduda MTÜS § 24.1 lg 1 sätestatust, sest KÜS-s otsuse tühisust reguleeriv erisäte puudub. KÜS § 1 lg 2 järgi korteriühistu seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 24.1 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Seega analüüsib kohus esmalt, kas üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti. Samuti, kas üldkoosoleku otsused võivad mõnda võlausaldajate kaitset kehtestatud seadust rikkuda. Nähtuvalt üldkoosoleku protokollist (toim lk 11) oli üldkoosoleku päevakorras

1. a majandusaasta aruande kinnitamine ja
2. a majanduskava kinnitamine. Samuti on
3. a majandusaasta aruande kinnitamine ja
4. a majanduskava kinnitamine üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse märgitud (toim lk 10). Kohtu hinnangul vastab teates näidatud päevakord tegelikult toimunule, olles piisava selgusega ühistu liikmetele teatavaks tehtud. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisi seega ei esinenud. Sätet, mille rikkumine võiks MTÜS § 24.1 lg 1 tähenduses korteriühistu võlausaldajate huve kahjustada, hageja täpsustada ei osanud. Samuti ei osanud hageja täpsustada, milles korteriühistu majandusaasta aruande ekslikus seisneb. Kohtu hinnangul taandub vaidlus sooja vee eest nõutava tasu suurusele. Seega küsimusele, mis puudutab ühistu ning korteriomanike (ühistu liikmete) vahelisi suhteid, mitte võlausaldajate õigusi. Mis puutub KÜS § 15 lg 2 sätete rikkumisse, siis on tsiviilkolleegium selgitanud, et viidatud sätte rikkumine võib olla aluseks üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisele (tsiviilasi nr 3-2-1-63-05). Samuti on tsiviilkolleegium tähelepanu juhtinud, et otsuse tühisuse ja kehtetuks tunnistamise alused ei kattu (tsiviilasi 3-2-1-145-08). Seega on KÜS § 15 lg 2 rikkumine otsuse kehtetuks tunnistamise, mitte otsuse tühisuse tuvastamise, võimalik alus. MTÜS § 34 lg 1 alusel teostab üldkoosolek järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või 3 audiitorkontrolli. Sätte lg 1.1 järi ei või revidendiks või audiitoriks olla mittetulundusühingu juhatuse liige ega raamatupidaja. Asjaolu, et OÜ L revisjoni läbi viiks, tulenedes kostja 22.04.
5. a üldkoosoleku otsusest. Seega otsusest, mille suhtes ei ole hagiavalduses nõuet esitatud. Ülejäänud tõendid seostusid asjaoludega, mille osas vaidlus puudus või nõuetega, mida kohus menetlusse ei võtnud. Ebausaldusväärseid tõendeid nimeteatud osas ei esinenud, kuid lähtuvalt vaidluse sisust oli nende tõenduslik väärtus ebaoluline. Seega jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et alus kostja 11.05.
6. a toimunud üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks puudub ning hagi jääb rahuldamata.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega hageja R B . NRR loobus hagist, jäädes R B esindajaks.

§ 168

lg 4 kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega jätab kohus kostja menetluskulud arvestades nõude olemust solidaarselt mõlema hageja kanda. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik E. Haabsaar