Obsah (5)

§88§ 86§100§101§113

HARJU MAAKOHUS Toimik nr 2-09-19742 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 28.jaanuar 2010 Tallinnas. Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus

§88

lg8 loetakse, et täitmine on esmalt toimunud kulutuste, seejärel sissenõutavaks muutunud viivise ning lõpuks põhikohustuse katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 31 715, 28 krooni ning viivise summas 780,30 krooni ja edaspidi alates otsuse tegemisest tulenevalt OÜ A nõudest 08/77 0,5% päevas tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

1. Kostja põhjendused 2.
2. Kostja seisukohad nõuetes Kostja vaidles hagile vastu. 2.
3. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja vastuse kohaselt kostja hagiavalduses toodud nõuet ei tunnista ja kostja on seisukohal, et hagiavalduses esitatud nõudel puudub õiguslik alus. Kostja tunnistab hageja nõuet, mis tuleneb stipendiumi lepingust, mis on sõlmitud OÜ Aja JSvahel ning tunnistab ka hageja nõuet, mis tuleneb samade osapoolte vahel sõlmitud 2 koolituslepingust. Hageja nõuet, mida kostja tunnistab, on kokku summas 24 400 krooni. Nimetatud nõudest on kostja tasunud summa 16 264 krooni ning jätkab nõude vabatahtlikku täitmist vastavalt kostja poolt hagejale detsembris 2008.a. kirjalikult esitatud maksegraafikule igakuiste maksetena 2 033 krooni (tl 53-60). Nimetatud kohustuse ositi täitmise osas ei ole hageja esitanud kostjale ühtegi vastuväidet ning tulenevalt sellest võib lugeda, et hageja on aktsepteerinud kostja poolt pakutud maksegraafkut. Samuti on hageja ositi täitmise omaltpoolt vastu võtnud. Makseid suuremas summas kui 2 033 krooni kuus kostjal ei ole võimalik teostada, kuna puuduvad selleks rahalised vahendid. Kostja ei tunnista hageja nõuet nimetatud lepingutest tuleneva viivise osas ning on sellest teavitanud ka hagejat kirjalikult. Vastavalt

§ 86

lg 1 on võlgnikul võimalus valida millist osa ta nõudest täidab kas põhiosa maksete tasumise kohustust või viivisemaksete kohustus. Kostja on hagejat teavitanud, et ta ei tunnista viivise nõuet ja täidab põhikohustust, mille kohta hageja ei ole ka kostjale ühtegi vastuväidet esitanud. Lähtuvalt eeltoodust on hageja poolt pahatahtlik esitada hagiavalduses nõue viiviste osas, mida ta on arvestanud koolistulepingust ja stipendimilepingust ning on arvestanud kostja poolt teostatud maksed viiviste katteks. Samas juhib kostja tähelepanu asjaolule, et stipendiumi lepingus on sätestatud viivise määraks 0,1% päevas. Hageja aga arvestab viivist 0,5% päevas, mis ei ole kooskõlas sõlmitud lepinguga. Tulenevalt eeltoodust jääb kostja seisukohale, et kostja täidab hageja nõuet, mis tuleneb stipendiumilepingust ja koolituslepingust ning seisuga

1. august 2009.a. on nõude jäägiks kokku summa 8 136 krooni, mille tasumist kostja vabatahtlikult ka jätkab vastavalt esitatud maksegraafikule summas 2 033 krooni kuus. Tulenevalt nimetatust ei pea kostja vajalikuks nimetatud summat kohtu poolt välja mõista kuna kostja vabatahtlikult täidab nimetatud kohustust. Hageja nõuet, mis tuleneb OÜ Aja JS vahel sõlmitud töölepingu lõpetamisest kostjaga ja distsiplinaarkaristuse määramisest kostja ei tunnista kuna kostja on esitanud Eesti Vabariigi Töölepingu seadusega kooskõlas oleva lahkumisvalduse
2. oktoobril 2009.a. OÜ-le A . Seadus ei keela esitada töösuhte lõpetamiseks avaldust puhkuse ajal. Arusaamatu on hageja poolt distsiplinaarjuurdluse läbiviimine
3. Novembril 2008.a. kui töösuhte lõpetamiseks esitati töötaja poolt avaldus
4. oktoobril 2008.a. Vastavalt 2008.a. kehtinud Eesti Vabariigi Töölepingu seaduse § 143 sai töölepingu õigsuse vaidlustamiseks pöörduda töövaidlusorganisse 1 kuu jooksul arvates hetkest kui üks pooltest sai teada või oleks pidanud teada saama tema õiguste rikkumisest. Seisuga
5. november 2008.a. ei olnud keegi esitanud vastavasisulist nõuet töövaidlusorganisse. Seega töösuhte lõpetamsest tulenevas osas hagiavalduse esitamise tähtajad on hagiavalduse esitamise tähtpäevaks, 28.04.2009 möödunud ja nimetatud asjas ei ole võimalik hagi enam menetlusse võtta.
6. Kohtu põhjendused 3.
7. Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistungid, mille järel on kohus määranud asjas kirjaliku menetluse. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine. 3.
8. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused Asja materjalides nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud kaks koolituslepingut. 9.mai 2007 on sõlmitud leping summas 17700 krooni (p1) viivisega 0,1% päevas (p 10). Lepingu punkti 6 kohaselt kohustub kostja töötama hageja juures viis aastat peale koolituse lõppemist. Lepingu punkti 7 kohaselt kohustub kostja hüvitama hagejale koolituskulud 17700 krooni suuruses summas, kui poolte vahel lõpetatakse tööleping kostja algatusel või hageja algatusel TLS (kuni 1.juuli 2009 kehtinud) §86 p-de 4-9 sätestatud juhtudel lõppeb või lõpetatakse. 30.august 2007 lepingu kohaselt on leping sõlmitud summas 6700 krooni (p 4.1) viivisega 0,5% päevas tasumata summalt. Lepingu kohaselt ei pea kursuse eest tasuma, kui töötaja töötab kolme järgmise aasta vältel hageja juures. 3 Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et töösuhted on poolte vahel lõppenud. Kostja on viidanud, et ta on esitanud avalduse hageja sekretärile, kuid tõendeid selle kohta esitanud ei ole . Hageja on kostjale määranud omavolilise töölt puudumise eest distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise. Seega on poolte vahelistest lepingutest kostjale tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks.

§100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§101

lg1 p1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§101

lg1 p6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§113

lõikest 1 tulenevalt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lisaks koolituslepingutest tulenevatele nõuetele on hageja kostja vastu esitanud nõude ka TLS § 118 lg1 tulenevalt summas 15 000 krooni. Hageja on seisukohal, et kostja on töölt lahkunud omavoliliselt esitamata avaldust töölepingu lõpetamise kohta. Kohus on seisukohal et 15 000 krooni nõue kuni 1.juuli 2009 kehtinud TLS §118 lg1 alusel ei kuulu rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramine ei saa olla aluseks 15 000 krooni nõudele. Kostja on avaldanud, et ta on tööandjale esitanud lahkumisavalduse. Kohus on seisukohal, et omavoliline töölt lahkumine pole leidnud tõendamist. Kohus ei nõustu kostjaga, et kostjal on õigus määrata kindlaks millises järjekorras ta kohustust täidab.

§88

lg8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama paragrahvi 9. lõike kohaselt võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Seega on hageja õigustatud kostja poolt tasutud summadelt eelkõige arvestama viivise katteks ja ülejäänud summaga vähendama põhivõlga. Kohus ei nõustu ka hageja esitatud võlgnevuse arvestusega.

§88

lg6 kohaselt, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; 3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus; 4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Kuivõrd kohustused on sissenõutavaks muutunud üheaegselt ning ka tagatis puudub võlausaldaja jaoks mõlema kohustuse suhtes, tuleb kohtu hinnangul lähtuda sellest, milline kohustis on võlgniku jaoks kõige koormavam. Kohus on seisukohal, et koormavam kohustus on 30.august 2007 lepingust tulenev, kuivõrd viivis sellest lepingust tulenevalt on 0,5% päevas tagastamata summalt. Seega tuleb lugeda esimesena täidetuks 30.august 2007 lepingust tulenev kohustus. Siinjuures arvestab kohus ka tööandja poolt kinnipeetud lõpparvega summas 2518 krooni. Alles pärast 30.august 2007 lepingust tuleneva kohustuse täitmist kuulub täitmisele 9.mai 2007 lepingust tulenev kohustus. Hageja ei vaidle vastu asjaolule, et kostja on tasunud 20 330 krooni. Seega on kostja 9.mai 2007 lepingust tulenev kohustus ja 30.august 2007 lepingust tulenev kohustus 18.detsember 2008 seisuga vastavalt 17 700 ja 4182 (6700-2518) krooni; 1.jaanuar 2009 seisuga 17 700 ja 2648, 98 krooni; 3.veebruar 2009 seisuga vastavalt 17 700 ja 1606,22 krooni; 3.märts 2009 seisuga 17 770 ja 267,96 krooni. 10.aprill 2009 seisuga on kostja põhivõlgnevus 9.mai 2007 lepingust tulenevalt 16 639, 43 krooni; 2.juuni 2009 seisuga 15 471, 68 krooni; 30.juuni 2009 seisuga 13 856, 41 krooni; 15 august 2009 seisuga 12 446,95 krooni; 17 september 2009 seisuga 10812,25 krooni ning 2 novembri 2009 seisuga on kostja 9.mai 2007 lepingust tulenev põhivõlgnevus summas 9092,8 krooni ning viivis 145,48 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 9238,28 krooni. TsMS §367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude 4 täitmiseni. Alates 3.november 2009 tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,1% päevas tasumata summalt kuni põhivõlgnevuse 9092,8 krooni tasumiseni . 3.4. Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad kohtukulud TsMs§163 kohaselt poolte enda kanda. Jaanus Saaremõts Kohtunik 5