, § 168 lg.2, 4, § 174.1 lg.1, § 190 lg. 4, 7, § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1, § 431 lg 1, § 432, § 433 lg 1, ja 463-466 kohus määras: Võtta vastu M.O. avaldus hagist loobumiseks. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 2-10-17759, M.O. hagis K.O. vastu abielu lahutamiseks, lapsele elatise nõudes ning ühisvara jagamiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda – alus:
Jätta rahuldamata M.O. taotlus tasutud riigilõivust poole tagastamiseks ja kohustada M.O.’d tasuma täiendavalt riigituludesse riigilõivu 1000 (üks tuhat) krooni 1 (ühe) kuu jooksul arvates määruse jõustumisest, ülejäänud osas vabastada hageja riigilõivu tasumisest – alus:
4,
Sisulised asjaolud Kohtu menetluses on M.O. hagi K.O. vastu abielu lahutamiseks, lapsele elatise nõudes ning ühisvara jagamise nõudes. 06.08.2010.a. esitas hageja kohtule kirjalikult avalduse hagist loobumiseks ja asjas menetluse lõpetamiseks, kuna hageja peab võimalikuks abielu jätkamist. Hageja on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlik vastavalt
03.03.2010.a kohtumääruse alusel hagejat riigi õigusabi korras esindanud advokaat Vahur Krinal esitas taotluse välja maksta kokku 10 töötunni eest riigi õigusabi tasu summas 6000.- kr (sisaldab käibemaksu 1000.- kr). Hageja on esindaja töömahu ja ajakuluga nõustunud. 16.08.2010.a saabunud kirjalikus vastuses kostja nõustus hageja taotlusega ja leidis, et asjas tuleb menetlus lõpetada. Kostja ei soovi oma kulude hüvitamist hageja poolt. 12.07.2010.a kohtumääruse alusel kostjat esindanud advokaat Ljudmila Tamar esitas taotluse välja maksta kokku 3 töötunni eest riigi õigusabi summas 1800.- kr (sisaldab käibemaksu 300.- kr). Kostja on esindaja töömahu ja ajakuluga nõustunud. Kohtu seisukoht Kohus tutvunud hagist loobumise taotluse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja taotlus on seaduslik ja kuulub rahuldamisele täielikult. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Kostjal hagist loobumisele vastuväiteid ei ole. Pooled kinnitavad avaldustes, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt
. Riigi õigusabi taotlused Kohus leiab, et esindajate taotlused on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele, sealjuures advokaat V. Krinali taotlus osaliselt ning advokaat L. Tamari oma täielikult. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg. 3 järgi riigi õigusabi osutamisel täitemenetluses, õigusdokumendi koostamisel või isiku õigusnõustamisel või esindamisel muul viisil esitatakse taotlus pärast õigusabi osutamist. Õigusabi osutanud advokaatide tasud on arvutatud vastavalt 15.12.2009.a Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktides 42-45 sätestatule. Tasumäär kuni 30.06.2010.a oli 150.-krooni/pooltund ja alates 01.07.2010.a on 250.- krooni/pooltund. Advokaat Vahur Krinal’i tasu vähendab kohus 500 krooni, so 1 töötunni võrra, kuna aruandest nähtuvalt on esindaja tegelenud asjaga kokku mitte 10, vaid 9 tundi (asjaga tutvumise mahuks 08.03.2010.a kell 14:00-16:00 on märgitud ekslikult 3 tundi). Eeltooodu alusel tuleb riigi õigusabi 2
2 ja lg. 4 jäävad käesolevas asjas hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamisel menetluskulud hageja kanda.
’ lg.1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kumbki pool menetluskulude taotlust kohtule esitanud ei ole, kuid mõlemale poolele on antud menetluses riigi õigusabi ning hageja on saanud menetlusabi riigilõivu tasumisest osaliseks vabastamiseks. Eeltoodud põhjusel kohus jätab rahuldamata hageja taotluse
lg.2 p.2 alusel hagilt tasutud 1000.- kroonisest riigilõivust poole riigilõivu tagastamiseks, kuna tegemist on osalise riigilõivuga, mille suurus jääb oluliselt alla ½ seaduse järgi tasumisele kuuluvast riigilõivu täismäärast. Nimelt vabastati hageja 27.05.2010.a menetlusabi kohtumäärusega 945 700-kroonise hagihinnaga hagilt 74 000 krooni ulatuses riigilõivu tasumisest ja kohustati tasuma 1000 krooni.
4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Arvesse võttes hageja majanduslikku seisundit, s.h. asjaolu, et hageja kasvatab kahte alaealist last, peab kohus põhjendatuks nõuda käesolevas hagimenetluses riigituludesse täiendavalt 1000.- krooni ning vabastada hageja ülejäänud riigilõivu tasumisest
7 alusel.
5 kohaselt menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Vastavalt käesolevas määruses esitatud menetluskulude jaotusele ja
190 lg. 5 sätestatule ning Pärnu Maakohtu 12.07.2009.a riigi õigusabi määrusele kuulub käesolevas asjas K.O.’le esindamise eest advokaadile riigi arvelt väljamakstav riigi õigusabi tasu hüvitis summas 1800.00 krooni hagejalt väljamõistmisele riigituludesse 6 osamaksega poole aasta jooksul Tulenevalt
.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.