2-10-6315/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number Tsiviilasi 2-10-6315 Määruse tegemise aeg ja koht 08.09.2010, Tallinn Kohtukoosseis Imbi Sidok, Tiit Kollom, Ande Tänav Kohtuasi OÜ DOLORA hagi Doit OÜ vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 12 100 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.06.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ DOLORA apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ DOLORA (registrikood 10985296, asukoht Aasa t 3 Tõrvandi alevikus Tartumaal), volitatud esindaja Ivar Siska Kostja Doit OÜ (registrikood 11446265, asukoht Pargi tee 7-16 Peetri külas Rae vallas Harjumaal), lepinguline esindaja Kaili Siilak Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ DOLORA apellatsioonkaebus läbi vaatamata ja tagastada see apellandile.
2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale.
3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Selgituse Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas 2 avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
4. OÜ Dolora (edaspidi hageja, apellant) esitas 08.02.2010 hagi Harju Maakohtusse Doit OÜ vastu 10 500 krooni kohustuste rikkumise eest, 243.75 krooni viivise ning kantud kulutuste arvestusega 200 krooni kuus väljamõistmiseks. 07.06.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata.
5. 05.07.2010 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse hageja apellatsioonkaebus Harju Maakohtu otsuse peale. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Apellant ei nõustunud maakohtu järeldustega, et lepingust taganemise materiaalsed eeldused on täitmata ning et apellant on käitunud pahauskselt.
6. Ringkonnakohus võttis 08.07.2010 määrusega apellatsioonkaebuse ekslikult menetlusse. 26.08.2010 kirjaga teavitas ringkonnakohus menetlusosalisi vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 643 lg-le 3 kavatsusest jätta apellatsioonkaebus TsMS § 637 lg. 21 alusel läbi vaatamata ja andis neile võimaluse avaldada selle kohta oma seisukohta. Määruse põhjendused
7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja muude materjalidega leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
8. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 12 100 krooni suuruse nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Et maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks, siis ei ole taolist luba antud. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste 3 mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudus ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus ning kaebus tuleb jätta TsMS § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata. Imbi Sidok Ande Tänav Tiit Kollom