← Eesti

3-08-2225/61

Obsah (5)§ 53§ 54§ 25§ 47§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. mai 2010, Tallinn Haldusasja number 3-08-2225 Hal

§ 53lg 1).

Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil, võib Riigikohus lahendada kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses (

§ 54lg 2, § 61 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 30.05.2007 maksuotsusega nr 12-5/333 kohustati OÜ-d Della Project tasuma maksustamisperioodi 2002 - 2004 eest riigieelarvesse käibemaksu summas 133 723 krooni ja tulumaksu summas 321 087 krooni. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 18.09.2007 vaideotsusega nr 6-1/225-2 tunnistati PMTK maksuotsus nr 12-5/333 kehtetuks ja PMTK-le tehti ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks maksuotsuse motiveerimatuse tõttu. 3-08-2225 PMTK 24.01.2008 maksuotsusega nr 12-5/53 kohustati OÜ Della Project tasuma käibemaksu summas 133 723 krooni. MTA 02.04.2008 vaideotsusega nr 6-1/39-1 tunnistati PMTK maksuotsus 12-5/53 kehtetuks ja PMTK-le tehti ettekirjutus asja uueks otsustamiseks, kuna ei olnud võetud seisukoha kõigi maksukohustuslase esitatud asjakohaste tõendite osas. PMTK 21.07.2008 maksuotsusega nr 12-5/691 kohustati OÜ Della Project tasuma täiendavalt käibemaksu summas 133 723 krooni. Maksuotsuses leiti, et OÜ Della Project kasutati A. B. poolt Tasmo Ärigrupi AS aktsiate müügist saadud raha väljaviimiseks välismaale maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. Õigustamaks raha laenuna väljaviimist välismaale, äriühingusse AVVA International Inc (ka AVVA), tegi OÜ Della Project väljamakseid väidetavalt soetatud teenuste eest OÜ-le Kardis summas 876 635 krooni. OÜ Della Project ei ole OÜ-lt Kardis 01.11.2002 arvel nr 892 ja 06.03.2003 arvel nr 455 näidatud konsultatsiooni- teenuseid ja äriplaane 26.09.2002 lepingu ja 06.10.2002 täiendava lepingu alusel saanud, samuti ei ole osutatud teenuseid 10.01.2003 lepingu alusel. Arved tasus AVVA. Isegi kui OÜ Della Project oleks teenuseid saanud, ei oleks need seotud tema ettevõtlusega, kuna nendest teenustest oli huvitatud ja kavatses neid väidetavalt ettevõtluses kasutada kolmas isik (AVVA), kelle jaoks oli teenus väidetavalt ostetud. Seega ei ole kaebajal õigust OÜ Kardis arvete alusel tasutud käibemaksu kajastada oma sisendkäibemaksuna. MTA 06.10.2008 vaideotsusega nr 6-1/182-2 jäeti OÜ Della Project vaie rahuldamata.
  2. OÜ Della Project palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada PMTK 21.07.2008 maksuotsuse nr 12-5/691 järgmistel põhjendustel: Kaebaja esitas maksuhaldurile OÜ Kardis koostatud äriplaanid - investeerimisprojekt energiatehnoloogilise kompleksi arendamiseks põlevkivist sünteetilise nafta ja gaasi tootmiseks, Peterburis, Grazdanski prospekti rajoonis polüfunktsionaalse ehitusprojekti rajamiseks, erakapitalil põhineva pansionaadi rajamiseks vanuritele ja materjalid osalemiseks enampakkumisel elamuehitusprogrammi „5000 eluruumi üürimine“ raames. Osutatud teenuste kättesaamist kinnitab 06.03.2003 üleandmise-vastuvõtuakt. OÜ-ga Kardis ärilistes suhetes olemist kinnitas selle juhatuse liige V. V., kelle seletusest ei nähtu, et temalt oleks küsitud osutatud teenuste sisu kohta. V. V. seletus ei ole asjaolude välja selgitamiseks täielik. Maksumenetluses jäid teenuse osutamisega seotud olulised asjaolud välja selgitamata. Asjas on oluline tähendus kaebaja suhetel äriühinguga AVVA. Maksuotsuse järeldus, et kaebajal puudus 2002 - 2004 reaalne majandustegevus ja seetõttu kasutati teda Tasmo Ärigrupi AS aktsionäri A. B. poolt Tasmo Ärigrupi AS aktsiate müügist saadud tulu väljaviimiseks välismaale maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil, on meelevaldne. Kuna maksuotsuse tegemise faktiline alus on see, et OÜ Kardis pole teenust osutanud, on selgusetu, millist õiguslikku ja faktilist seost omab kaebaja poolt teenuse soetamisega OÜ-lt Kardis Tasmo Ärigrupi AS aktsiate emiteerimine ja müük kaebajale. MTA leidis, et see on täiendav motiiv, miks ei saanud kaebaja ja OÜ Kardis vahelised tehingud tegelikkuses toimuda. Kaebaja arvates ei ole Tasmo Ärigrupi AS aktsiate emiteerimine ega müük seotud kaebaja enda äriliste projektidega. Tehingud OÜ-ga Kardis olid vajalikud kaebaja ettevõtluse tarbeks. Kaebaja tehingud ei oma mingit puutumust Tasmo Ärigrupi AS majandustehingutega. KMS § 20 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 11 lg 1 (red kuni 30.04.2004) alusel on registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud sama maksustamisperioodi käibemaks. Sisendkäibemaks on registreeritud maksukohustuslase poolt teistelt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud või saadud, oma ettevõtluses kasutatavate kaupade või teenuste käibemaks. Seega on keskne 2

(11)3-08-2225 küsimus, kas OÜ Kardis poolt osutatud teenus on kasutatav kaebaja ettevõtluses ja selle tarbeks. Maksuhalduri arvates ei ole kaebaja teenust saanud ja polnud ka vajadust OÜ Kardis poolt osutatava teenuse soetamiseks. Maksuhaldur jättis tähelepanuta, et kaebaja üheks põhikirjaliseks tegevusalaks on kinnisvara arendamine. Nii osalemine elamuehitusprojekti arendamisel Sankt-Peterburgis kui enampakkumisel „5000 üüripinda Tallinnas“ on kaebaja äritegevus. Selleks, et kaaluda võimalust tegevuse laiendamiseks Venemaale, et hakata tegelema ka põlevkivinaftasaaduste tootmisega, oli eelnevalt vaja teha vastavad uuringud. Maksumenetluses jäeti tähelepanuta kaebaja äritegevuse eripära ja ettevõtluse tarbeks tehtud kulutused. Kulutuse ettevõtlusega seotusel tuleb arvestada, et tehtud kulutus ei pea olema kasutatav maksukohustuslase ettevõtluses kohe, sageli avaldub kulutuse mõju alles tulevastes perioodides. Kaebaja kinnitab, et 2002 - 2003 OÜ-lt Kardis tellitud majandusanalüüsid ja selle põhjal koostatud äriplaanid on kaebajale toonud kaasa uued äriprojektid Venemaal. Ehkki kaebajale ei määratud täiendavalt tulumaksu, on antud juhul otstarbekas pöörduda TuMS § 32 lg 2 poole, milles on sõnastatud mõiste „ettevõtluse kulud“. Kaebaja hinnangul on maksuotsuse tegemine KMS § 20 lg 1 ja lg 3 p 1 rikkumise tõttu käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ebaõige ja põhjendamatu ning tuleb tühistada.
  1. PMTK vaidles kaebusele vastu järgmistel põhjendustel: Vastustaja leiab, et tehinguid tuleb vaadelda arvestades skeemiga, mis sai alguse Tasmo Ärigrupi AS-st, ja eesmärgiga, miks neid üritatakse kajastada kaebaja majandustegevuses. J. P. 11.10.2006 selgituste (II kd tl 100-105) kohaselt oli tema initsiaatoriks investorite otsimisel Leningradslanetsi projektile ning edastas
  2. a koostatud projekti
  3. a V. V.le ja A. B.le. Huvitav on, et
  4. a suutis OÜ Kardis koostada identse äriplaani. L. K. 11.05.2005 selgituste (II kd tl 82-83) kohaselt toimus äriühinguga AVVA suhtlemine J. P. vahendusel. Vaides selgitati, et J. P. oli isiklikult huvitatud selle projekti edukast realiseerimisest, mis võimaldanuks tal saada 30% projekti kasumist ja õiguse soetada 30% kaebaja aktsiakapitalist. Seega kui J. P. oli isiklikult selle projektiga nii tihedalt seotud ja suhtles potentsiaalse investoriga vahetult, miks oli vaja osta OÜ-lt Kardis äriplaan, kui see oli J. P.l olemas. Maksumenetluses tuvastati, et OÜ-lt Kardis soetatud äriplaan on identne J. P. edastatuga. Võrreldes J. P.lt ja kaebajalt saadud äriplaane (lühikokkuvõte projektist) selgus, et need on sarnased nii sõnastuselt kui ka toodud arvude, graafikute ja piltide poolest. Erinevus seisneb pealkirjades, numeratsioonis ja lõikude paigutuses. Seega tegelikult kaebaja OÜ-lt Kardis äriplaani ei soetanud ning isegi kui AVVA-ga reaalselt suheldi ja ühist äri planeeriti, puudus kaebajal vajadus soetada äriplaani OÜ-lt Kardis, kuna J. P.l oli see äriplaan juba olemas. Kaebaja väide, et teenuste kättesaamist kinnitab 06.03.2003 üleandmise-vastuvõtuakt, on vastuolus OÜ Kardis juhatuse liikme V. V. 18.08.2006 selgitustega (II kd tl 106-112), et “lepinguid Kardises ei registreerita, ka ei talletata Kardises äriplaane ja nende üleandmist”. V. V. kinnitas seda ka seoses 06.10.2002 täiendava lepingu kohta antud selgituses, et “[vastustaja märkus: äriplaanide] üleandmise fakti dokumentidega ei fikseeritud”. Segadust tekitavad vastuolulised väited, et äriühingus, kus tavapäraselt dokumente ei registreerita ega koostata üleandmis-vastuvõtmise akte, on seda erandina siiski tehtud. Selline käitumine annab põhjust arvata, et ka nimetatud akti näol on tegemist näilise dokumendiga. Kaebaja väide, et maksuhaldur jättis tähelepanuta tema äritegevuse eripära ja sellega seoses ettevõtluse tarbeks tehtud kulutused, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna vastustaja leiab, et kaebaja ja OÜ Kardis ning AVVA vahel tegelikult tehinguid ei toimunud. Kui oletada, et tehingud leidsid aset, tõusetub küsimus nende seotuses kaebaja ettevõtlusega. 3
(11)3-08-2225 Leningradslanets projektiga oli väidetavalt seotud AVVA, mistõttu pidanuks kulutused olema seotud AVVA majandustegevusega ja kaebaja pidanuks äriplaanid edasi müüma AVVA-le. L. K. 29.08.2006 ütlustest (II kd tl 98-99) võib samuti aru saada, et tegemist oli vahendustegevusega, teenuse osutamisega AVVA-le. Seega kui oletada, et tehingud aset leidsid, pole tegemist kaebaja ettevõtlusega, kuna tal ei olnud plaanis ise investoriks hakata. Kaebaja ei esitanud ka tõendeid selle kohta, et äriplaan ehitusprojektile Peterburis oleks realiseerunud, kaebaja oleks selles osalenud või osaleks ja oleks saanud majanduslikku kasu. 2005 – 2007 majandusaastaaruanded kinnitavad, et kaebajal puudub majandustegevus, aruannetes märgitakse, et majandustegevus planeeritakse taastada järgmisel aastal. L. K. väidab, et OÜ-lt Kardis saadud Leningradslanetsiga seonduv äriplaan saadeti ekspertiisi AVVA-le ja AVVA pidi olema Leningradslanetsi projekti osas investoriks, kelle kaudu kaebaja pidi oma ärihuve dispetšeri teenuse osas esindama. Kõik maksutoimikus olevad materjalid on koostatud vene keeles, lepingud AVVA ja kaebaja vahel on sõlmitud aga inglise keeles. Seega ei ole usutav, et AVVA-le, kellega suhtlemine on toimunud üksnes inglise keeles, saadeti äriplaan ekspertiisiks vene keeles. Seda, et AVVA ei omanud iseseisvat majandustegevust ja oli vähemalt L. K. kontrolli all, kinnitab Kanada maksuhaldurilt rahvusvahelise ametiabi korras saadud teave (Canada Revenue Agency kiri ILBD-YL-24337), milles märgiti, et maksudeklaratsioonid 2002 - 2004. a eest esitati alles 22.11.2005, st pärast revisjoni alustamist OÜ-s Della Project. Sama kinnitab asjaolu, et AVVA tasus kaebajale intresse mittelepingukohaselt (intress 50 000 USD tasuti L. K. 15.04.2006 selgituse kohaselt alles 05.05.2005, kuigi 11.10.2002 laenulepingu (II kd tl 216219) p-s 2.3 on intressi tasumise kohustus kuupõhine; samuti asjaolu, et 18.02.2003 toimus laenu osaline ennetähtaegne tagasimaksmine ja selle kohene tagasi- kandmine. Taoline käitumine näitab, et AVVA kontole kantud nn laen oli kontol püsivalt olemas ja seda oli võimalik kiiresti kanda vajalikule sihtkontole. On ebausutav, et olukorras, kus L. K. 29.08.2006 seletuses maksuhaldurile ütles, et “Avva oli firma, kelle kaudu Della realiseeris enda äriplaanid Leningradslanetsi erastamises”, ja 29.08.2006 täiendavas vastustes protokollile lisas, et “kuna OÜ Della Project ja Avva International Inc koostöö peamiseks tingimuseks oli nõue, et OÜ Della Project kinnitab oma maksevõimelisust, kirjutati lepingule alla alles pärast OÜ Della Project üle kantud rahaliste vahendite laekumist Avva International Inc arvelduskontole”, ning et (vt 11.05.2005 seletust) “laen antud selleks, et näidata Kanada firma osalust omafinantseerimises Leningradslanetsi erastamisel”, pidi üleüldse Avva International Inc maksma laenuintressi. L. K. sõnade kohaselt teostas kaebaja läbi AVVA enda ärihuve Leningradslanetsi erastamises, so osutada dispetšeri teenuseid. Seega oleks põhjendatud, et kaebaja pidanuks tasuma täiendavalt AVVA-le selle eest, et AVVA võimaldaks osaleda tal Leningradslanetsi erastamises. Olukorras, kus taoline laen AVVA-le on tekitanud kaebajale kahju 4 414 920 krooni ning intressi on tasutud vaid 50 000 USD ja sedagi mittelepingukohaselt, ei ole usutav L. K. väide, et “Saadud intressid katavad kõik OÜ Della Project võimalikud kulutused” (vt L. K. täiendavad vastused 29.08.2006 protokollile). Ilmselgelt viitab asjaolule, et vähemalt L. K. omas kontrolli AVVA konto osas, see, et kaebaja andis laenu summas 4,8 mln USD äriühingule, mille kohta L. K. ütles 11.05.2005 seletuses: “Ei ole tagatist, ei ole garandi. J. P. teab M. N. B., seega sain usaldada seda isikut.” Samas selgitas J. P. 11.10.2006, et “M. B. ma ei tunne ja seda nime kuulen ma teie käest esimest korda” (II kd tl 104-105). Eeltoodut arvestades ei ole tõendatud, et kaebaja tellis ja ka sai OÜ-lt Kardis Leningradslanetsi puudutava äriplaani. 4
(11)3-08-2225 Maksuotsuses esitatud faktilised asjaolud ja järeldused seoses aktsiate ostu-müügiga (Tasmo Ärigrupi AS, AVVA, A. B.) on täiendavaks motiiviks, miks kaebaja ja OÜ Kardis vahel ei saanud arvetel nr 892 ja 455 kajastatud tehinguid tegelikkuses toimuda. Samuti on maksuotsuse p-s 2 põhjendatud järeldust, et kontrollitaval perioodil ei omanud kaebaja reaalset majandustegevust ja äriühing loodi eesmärgiga viia rahalised vahendid maksuvabalt Eestist välja. Põhjendatud on järeldada, et AVVA arvelduskontolt tegid seda kontrollinud isikud (sh L. K.) ülekandeid Eestis registreeritud äriühingutele (sh OÜ Kardis) teenuste ja kaupade eest, mis ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega ning mida ei ole arvetel nr 892 ja 455 märgitud. Ainuüksi käibedeklaratsioonide esitamine ja arvetel märgitud summade tasumine ei anna õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, kui muud faktilised asjaolud kogumis ei kinnita arvel näidatud tehingute (majanduslik sisu) reaalset toimumist. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et maksumenetluses V. V.lt võetud seletus ei ole piisav, ja leiab, et kaebaja nimetatud projektide sisu on nähtav olemasolevatest dokumentidest. Maksuhaldur küsis 18.08.2006 V. V.lt nii lepingute sõlmimise protsessi kohta, samuti palus tal tutvustada materjale, mis kaebajale üle anti, kirjeldada nende üleandmist, üleandmisevastuvõtmise hetke dokumenteerimist (mida V. V. sõnul ei toimunud) kui ka suhete kohta L. K., J. P. ja A. B.ga.
  1. Tallinna Halduskohtu 19.06.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: Maksumenetlus on viidud läbi õigesti, järgides uurimispõhimõtet ja tagades kaebaja õigused. Maksuotsus vastab formaalselt MKS §-de 46 ja 95 nõuetele. Maksuotsuses on selgitatud, miks on jäetud maksusumma määramisel arvestamata kaebaja esitatud formaalsed tõendid (arved jms) ja esitatud vastuväited eriarvamuses toodule. Maksuotsuses on motiveeritud. Tasumisele kuuluva käibemaksu summa 133 723 krooni on olnud ühesugune kõigis kolmes maksuotsuses. Maksuotsuses ei ole lähtutud asjakohatutest kaalutlustest. Maksuotsuses on isikute selgituste jm tõendite põhjal piisavalt näidatud, millised raha liikumise skeemid on välja töötatud ning kuidas äriühingud ja isikud on omavahel seotud, sh kaebaja juhatuse liikme L. K. seos Tasmo Ärigrupi AS-ga (vt nt II kd tl 118-122, 127-128), samuti OÜ Kardis juhatuse liikme V. V. seos Tasmo Ärigrupi AS-ga. Kuna kaebaja suhtes alustati üksikjuhtumi kontrolli seoses tema aktsiate ostu-müügitehingutega
  2. a ja hiljem leiti, et kaebajat kasutati Tasmo Ärigrupi AS aktsiate müügist saadud raha maksuvabalt väljaviimiseks välismaale (sh laenuna just asutatud äriühingule AVVA, kes hiljem tasus kaebaja eest OÜ Kardis arved), siis ei ole Tasmo Ärigrupi AS-ga seonduv maksuotsuses asjakohatu. Maksuotsuse p-s 2.1 on põhjalikult selgitatud, millised faktid seda järeldust kinnitavad. Kaebaja ei suutnud kohut veenda, et maksuhaldur oleks määranud maksusumma valesti (MKS § 150 lg 1). Vaidlustatud maksuotsus on ka sisuliselt õiguspärane. Kohus nõustus põhimõtteliselt maksuotsuses ja vastustaja vastulauses, samuti 06.10.2008 vaideotsuses toodud põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata, rõhudes järgmist. Formaalsetest tõenditest (lepingud, arved, nende tasumine, äriplaanid, üleandmise-vastuvõtu aktid jms) nähtuvalt võinuks kaebaja ja OÜ Kardis vahel toimuda kaebaja väidetud tehingud. Sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks on aga asjaolu, et arvetel näidatud tehingud on ka reaalselt toimunud neil märgitud poolte vahel. Kuna Eestis on avastatud nn arvevabrikuid, ei saa mitte alati võtta formaalseid raamatupidamise algdokumente objektiivsete tõenditena, vaid nende järgi majandustehingute tegeliku toimumise kindlakstegemiseks tuleb vaadelda neid koosmõjus muude tõenditega. Seega saab ja tuleb ka raamatupidamise algdokumentide puhul 5
(11)3-08-2225 tuvastada, kas need kinnitavad väidetud majandustehingute toimumist või on fiktiivsed. Raamatupidamise algdokument peab kajastama reaalselt toimunud majandustehingut. Samas, kui tehingute toimumist tõendavad üksnes raamatupidamise algdokumendid (nt arved ja lepingud jms), kuid muud tõendid (nt isikute selgitused ja andmed erinevatest registritest jms) tehingute toimumise võimalikkust ei kinnita, siis üksnes vormistatud dokumentide olemasolu ei saa olla tehingute toimumise ümberlükkamatuks kinnituseks. Sellest tulebki vahetegemine sisulise ja formaalse tegelikkusele vastavuse vahel. Kui väljamakse aluseks oleva tehingu olemasolu ei leia tõendite kogumõjus tõendamist, siis ei ole vastava raamatupidamisdokumendi põhjal kantud kulutus ka nõuetekohaselt tõendatud ning on olemas alus maksu määramiseks. Vastustaja järeldas põhjendatult, et arvetel nr 892 ja 455 näidatud tehingud ei ole kaebaja ja OÜ Kardis vahel reaalselt aset leidnud. Vastustaja tugines õigustatult 26.09.2002, 06.10.2002 ja 10.01.2003 lepingute alusel väidetavalt OÜ Kardis poolt kaebajale koostatud ja esitatud äriplaanide sisu- ja vormistusprobleemidele, ebakõladele nendega seotud lepingute, arvete, üleandmise-vastuvõtuakti ja ekspertiisi vahel. Maksuhaldur tõdes raamatupidamisdokumentide kontrollimise tulemusena saadud informatsiooni ning kaebaja juhatuse liikme L. K. (03.05.2005, 11.05.2005 ja 07.04.2006) ja kolmandate isikute (A. B. 15.05.2005 ja 19.05.2005; I. I. 08.06.2005; J. P. 11.10.2006) selgituste alusel, et kaebajal ei olnud 2002 - 2004 sisulist majandustegevust (III kd tl 1-21, maksuotsuse lisa nr 1) ja kaebaja ei seda ümber lükanud. Isegi kui OÜ Kardis oleks osutanud teenust (koostanud äriplaanid) kaebaja tellimusel, ei oleks need seotud kaebaja ettevõtlusega, kuna maksuotsuse p-s 1 kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt pidi teenustest olema huvitatud ja kavatses ettevõtluses kasutada AVVA. Seega teenus oli väidetavalt ostetud kolmanda isiku jaoks (vt ka III kd tl 61) ja äriplaanid ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. See ilmneb ka tunnistaja V. V. ütlusest, mille kohaselt ta seoses L. K.ga märkis: “Oli vaja teostada projekt välisinvestoritele keda sellel ajal esindas”. Samas V. V. kinnitas, et tema võttis konkursi (500 korteri projekt Tallinnas) materjalid ja tema töö oli, kuidas välisinvestor saaks osaleda selles projektis ja kuidas ta võib kätte saada tulu. Miks kaebaja nimetab ennast kaebuse p-s 1.2 välisinvestoriks, jääb asja materjalide põhjal ebaselgeks. Kaebaja esitatud Kompanii AAS EK „Trest Severenergostroi“ väärtpaberite ostu ja müügiga seotud materjalid (III kd tl 67-78) pärinevad aastast 2008 ja väljuvad revideeritud perioodist. Ehkki kaebaja 19.08.2008 vaides sellega seonduvale viitas, esitas ta need dokumendid alles kohtus, kuigi aktsiate ostu-müügileping sõlmiti 01.03.2008. Kaebuse väited, et äriplaanid võimaldasid kaebajal „osaleda Eestis ja Vene Föderatsioonis Peterburis ja Leningradi oblastis erinevate äriliste projekti arendamiseks läbiviidud enampakkumistel“ on paljasõnalised. Neil asjaoludel jäid täiendavad dokumendid tähelepanuta. Äriplaanide formaalsust arvete esitamise õigustusena ilmestab kaebaja esindaja väide kohtuistungil, mille kohaselt teenus, mida OÜ Kardis kaebajale müüs, oli peamiselt sidemete otsimine ja vahendamine välisinvestoritele. Kuna tunnistaja V. V. ütlusest ei ilmnenud selliseid olulisi uusi asjaolusid võrreldes maksuhalduri küsitlemise põhjal antud vastustega ja kaebaja ei esitanud maksumenetluses tõendeid äriplaanide realiseerumisest oma majandustegevuses, puudub alus väita, et PMTK ei järginud piisavalt uurimispõhimõtet. Jääb arusaamatuks, missugused asjas tähtsust omavad asjaolud jättis vastustaja välja selgitamata. PMTK kohaldas õigesti KMS § 20 lg 1 ja lg 3 p 1, mille sisu kajastab maksuotsuse p-s 1.1, samas on kaebaja rikkunud KMS § 11 lg 1 nõudeid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. OÜ Della Project apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus, rahuldada uue otsusega kaebus ja mõista kaebaja menetluskulud välja vastustajalt. Põhjendused: 6
(11)3-08-2225 Kohtuotsus on vastuolus

§ 25

lg-ga 2, kuna kohus ei ole otsuses osundanud, millised kohtuistungil uuritud tõendid on formaalsed, lisaks on kohus otsuse tegemisel tuginenud Eestis üldiselt teada olevale asjaolule nn arvevabrikutest. Kohtuotsus on jäetud põhjendamata osas, millest nähtub kohtu tuvastatud asjaolu OÜ-st Kardis nn arvevabrikuna. Kohtuotsuse ebapiisav põhjendamine on eelduseks selle tühistamisele (

§ 25lg 3).

Tunnistaja V. V., kes tegeles konsultatsiooniteenuste osutamisega kaebajale ja kinnitas osalemist läbirääkimiste pidamisel seoses põlevkivitöötlemistehase rajamisega Slantsõsse jm, ütlusi hindas kohus valikuliselt ja tegi ebaõige järelduse, et teenuste osutamist, mille kohta OÜ Kardis esitas kaks arvet, reaalselt ei osutatud. Vaidluse keskseks küsimuseks on OÜ Kardis arvetel näidatud teenuse osutamine kaebajale ja osutatud teenuse kasutatavus kaebaja ettevõtluses. Majandustehingute toimumist OÜ-ga Kardis kinnitavad lisaks arvetele kohtule esitatud täiendavad tõendid: kaebajale üle antud dokumentatsioon ja äriplaanid nelja erineva OÜ Kardis juhatuse liikme V. V. poolt konsulteeritud ja koostatud projekti kohta. Lisaks suuliselt vaheldatud konsultatsioonid, mida pole võimalik paberil säilitada. Seega kajastavad OÜ Kardis arved õigesti konsultatsiooniteenuse osutamist ja tasu osutatud teenuste eest. Nimeliste väärtpaberite omanike registri väljavõttest nähtuvalt kanti kaebaja 23.04.2008 sisse OAO Stroitelnaja Kompanija „Trest Severenergostroi“ aktsiate omanikuna. Koosmõjus tunnistaja V. V. ütlustega (et äriprojektide realiseerimiseks ja osaluse omandamiseks on ta kaebaja esindajat L. K.t tutvustanud „Trest Severenergostroi“ esindajatega, kes saabusid selleks Tallinna) kinnitab see tõend teenuse saamist OÜ-lt Kardis 2002-

  1. Kohtu järeldus selle tõendi asjakohatusest on vastuolus ettevõtluse tarbeks tehtavate kulutuste seostamisega ettevõtluse eesmärgist lähtuvalt. Riigikohus on sedastanud, et ettevõtluse tarbeks tehtud kulutus ei pea olema kasutatav samal maksustamisperioodil, millal kulutus tehakse, vaid tehtud kulutustest saadav tulu võib maksukohustuslase ettevõtluse seisukohalt saabuda ka hiljem. Ostetud kaupu või teenuseid ei pea hakkama kohe ettevõtluses kasutama ning soetamisele ei pea kohe järgnema ka käibe tekkimist (3-3-1-29-99, 3-3-1-50-00, 3-3-1-62-04). Kuna halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte ja kaebaja eesmärgiks kohtumenetluses on maksukohustuse vähendamine, tuleb maksukohustuslasel võimaldada esitada tõendeid ka peale maksuotsuse tegemist, kohtumenetluses (Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-47-07 p-d 9-10). Kohus jättis tähelepanuta, et kaebajale ei antud vaidemenetluses täiendavate tõendite esitamise võimalust ja kaebaja esitas täiendavad tõendid kohe võimaluse avanedes kohtumenetluses. Kohus ei põhjendanud otsuses, mil viisil tuleks äriplaanide realiseerumist äriühingu majandusaasta aruannetes kajastada ja kuidas saanuks
  2. a tehtud investeeringust saadavat tulu kajastada eelnevate perioodide majandusaasta aruannetes. Seega on kohtuotsus ebapiisavalt põhjendatud ja põhjendustelt vastuoluline. Vaidluse all on teenuse osutamine ja tasumine kahe arve alusel. Vähemalt ühel juhul on tõendatud tehtud kulutusest kaebajale kaasnenud kasu – osaluse omandamine ehituskompaniis ja selle kaudu saadav ettevõtlustulu. Ettevõtluse arendamiseks tehtavad kulutused ei too alati kaasa majanduslikult hinnatavat kasu. Kulutustega võib kaasneda kahju, nagu see juhtus Rakvere lähedale planeeritud vanadekodu, Tallinna munitsipaalelamispindade ja Slantsõ linna põlevkiviõli töötlemise tehase rajamisega seotud äriplaanide teostumisel. Kohus ei ole hinnanud OÜ Kardis poolt osutatud teenuse seotust kaebaja ettevõtlusega. 7

(11)3-08-2225 Kohtu seisukoht, et OÜ-lt Kardis ostetud teenus ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega, kuna see on ostetud kolmanda isiku jaoks, on vastuolus ettevõtluse kohta tuntud tõlgendusega. Kui kaebaja soetaski teenuse eesmärgiga see hiljem oma tellijale edasi müüa, ei välista see teenuse seotust kaebaja ettevõtlusega. Kohus jättis eeltoodud asjaolu tähelepanuta ja lähtus üksnes maksuotsuses kirjeldatust, kuid asjasse mittepuutuvatest seostest AS Tasmo Ärigrupp aktsiate võõrandamisel A. B. poolt
  1. a ja seostest AVVA-ga, põhjendamata, milline seos on neil äriühingutel käesoleva maksuvaidlusega.
  2. PMTK palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kuna kohus märkis otsuse põhjenduste p-s 4, et ei pea vajalikuks üle korrata kõiki maksuotsuses ja vastustaja vastulauses ning vaideotsuses märgitut, siis oleks kaebaja pidanud nö väidetavalt puuduvate põhjendustena arvestama vastustaja seisukohtadega. Seega on kaebaja väide kohtu poolt

§ 25lg 2 nõuete rikkumisest alusetu.

Kaebaja mõistis vääralt kohtu seisukohta, nagu oleks OÜ Kardis puhul tegemist nn arvevabrikuga, seda ei väitnud vastustaja ega kohus. PMTK tõendas maksumenetluses, et kuigi olid olemas OÜ-ga Kardis sõlmitud lepingud ning esitatud arved ja need tasutud, siis tegelikkuses OÜ Kardis kaebajale nimetatud lepingute ja arvete alusel reaalselt teenuseid ei osutanud. Tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates, jõudis kohus samale järeldusele. Halduskohus ei hinnanud V. V. ütlusi valikuliselt. Otsuse p-st 5 nähtub, et V. V. kinnitas PMTK järeldusi, et OÜ Kardis poolt osutatud teenus (äriprojektide koostamine) ei olnud seotud kaebaja ettevõtlusega, vaid teenusest oli huvitatud ja väidetavalt kavatses ettevõtluses kasutada kolmas isik – AVVA International Inc. OÜ Kardis 01.11.2002 arvel nr 892 viidati 26.09.2002 lepingule, mille alusel oli OÜ Kardis kohustatud koostama äriplaanid seoses kinnisvara arendamisega Eestis. See annab alust arvata, et 06.10.2002 lisaleping, mis nägi ette äriplaanide koostamise seoses investeeringutega Venemaa Põhja-Lääne regioonis, võis olla koostatud hiljem, peale arve väljastamist. L. K. esitas 06.09.2006 maksuhaldurile “pensionäride kommertspansionaadi arendamise äriplaani koostamiseks eelmaterjalid” ja OÜ Kardis 28.08.2006 Tallinna linna elamuehitusprogrammi “5000 elamut Tallinnas” venekeelse tõlke. Nende projektidega maksuhaldur ei arvestanud, kuna 06.10.2002 lisalepinguga oli ette nähtud Leningradslanetsi erastamisega seotud äriplaanide koostamine põhilepinguga ettenähtud mahus. Põhilepingule lisalepingu I järgu täitmise kohta väljastas OÜ Kardis 01.11.2002 arve nr 892 ja maksuhaldurile esitati kaks Leningradslanetsi erastamisega seotud äriplaani. Eeltoodud projektid ei ole asjakohased. Samuti ei arvestatud äriplaaniga polüfunktsionaalse ehitusprojekti rajamiseks Graždanski prospekti rajoonis, kuna leiti, et Leningradslanetsiga seonduv äriplaan, mille arendamiseks äriplaani Graždanski prospekti rajoonis pidi väidetavalt olema võimalikuks raha allikaks, ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. Maksuhaldur tuvastas, et investeerimisprojekti energia-tehnoloogilise kompleksi arendamiseks põlevkivist sünteetilise nafta ja gaasi tootmiseks Slantsõ linnas ei koostatud OÜ Kardis, tegemist on J. P.lt saadud äriplaaniga. Need asjaolud koos muude tõenditega kinnitavad, et tegelikkuses OÜ Kardis kaebajale teenuseid väljastatud arvete alusel osutanud ei ole. Sankt-Peterburi registreerimiskoja tõend ei kinnita teenuse saamist 2002 - 2003 OÜ-lt Kardis. Maksuotsus koostati 21.07.2008 ja kaebaja esitas vaide 19.08.2008. On selgusetu, miks ei olnud kaebajal võimalik esitada tõendeid väärtpaberite omandamise kohta Sankt-Peterburis registreeritud ehituskompaniis varem, kui kohtumenetluses. 8

(11)3-08-2225 Ettevõtluse tarbeks tehtud kulutustest saadav tulu võib maksukohustuslase ettevõtluse seisukohalt saabuda ka hiljem. Kuna kaebaja ja OÜ Kardis vahel tegelikult tehinguid ei toimunud, ei oma see asja lahendamisel tähtsust. Kui oletada, et tehingud leidsid aset, tõusetub küsimus, kuidas said maksuotsuses kajastatud tehingud olla seotud kaebaja ettevõtlusega, kui Leningradslanetsi projektiga oli väidetavalt seotud AVVA, mitte kaebaja. Sellest tulenevalt pidanuks kulutused olema seotud Avva majandustegevusega. Tõepoolest ei ole võimalik
  1. a omandatud aktsiatest Sankt-Peterburi ehituskompaniis saadud tulu kajastada varasemates majandusaasta aruannetes. Halduskohus soovis välja tuua, et kaebaja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks maksuhaldurile esitatud äriplaanidest saanud mingisugust majanduslikku kasu või et äriühing oleks neis üldse osalenud. Sellega soovis halduskohus näidata, et väidetavalt OÜ Kardis koostatud äriplaanid ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. Seda väidet kinnitavad ka muud tõendid kogumis. Kui eeldada, et kaebaja omandas mainitud aktsiad tänu nn Leningradslanetsi projektile, siis on selle puhul tõendatud, et äriplaani ei koostanud OÜ Kardis ja tegemist on J. P.lt saadud
  2. a koostatud äriplaaniga, milles on muudetud vaid peatükkide paigutust ja numbreid. OÜ Kardis poolt väidetavalt koostatud neli äriprojekti ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega ja seega ei ole OÜ Kardis poolt väljastatud arve kajastamine kaebaja maksuarvestuses seaduslik. Asjasse puutuv on ainult üks neljast äriprojektist ja seegi ei ole koostatud OÜ Kardis poolt. Asjaolu, kas kaebaja on nimetatud projektist saanud ka mingisugust kasu, ei oma tähtsust, kuna OÜ Kardis seda koostanud ei ole. Samas leidis maksumenetluses tõendamist, et OÜ Kardis ei ole kaebajale esitatud arvete alusel teenuseid osutanud ja sellest tulenevalt ei ole kaebajal õigus OÜ Kardis poolt väljastatud kahte arvet enda käibemaksuarvestuses kajastada. Kaebaja eesmärgiks oli mainitud äriprojektide väidetava tellimise puhul vahendusteenuse osutamine välisinvestorile. Maksumenetluse käigus ilmnenud asjaoludest nähtuvalt ei ole aga kaebaja OÜ-lt Kardis väidetavalt soetatud äriplaane Avva-le edasi müünud. Selle asemel on kaebaja Avva-le veel nö peale maksnud antud laenu näol, millelt viimane ei ole tasunud lepingujärgselt iga kuu intresse. Kuigi äriprojekt ei realiseerunud, ei ole Avva kaebajale laenu tagastanud, vaid seda kasutati väidetavalt muude äriprojektide raames. L. K. sai OÜ Della Project (kuni 09.05.2002 ärinimi OÜ Cilione) osanikuks 30.04.
  3. Ta selgitas, et hakkas tegelema OÜ Della Project osa omandamisega ca nädal enne osa ostu-müügi lepingu sõlmimist, ehk u 23.04.2002, seega peaaegu samal ajal, mil tehti A. B. otsus Tasmo Ärigrupi AS aktsiakapitali suurendamiseks ning täiendavate aktsiate jagamiseks OÜ Della Project ja AS Technomar&Adrem vahel. L. K. soovil toimus OÜ Cilione nime muudatus OÜks Della Project. OÜ Della Project osa omandamine ja just loodud äriühingu (OÜ Cilione) nime muutmine OÜ-ks Della Project, kinnitavad seotust Tasmo Ärigrupi AS-i emiteeritud aktsiate jagamisega vastavalt A. B. otsusele, mida eitab L. K.. A. B. otsus (22.04.2002) Tasmo Ärigrupi AS aktsiakapitali suurendamiseks ja täiendavate aktsiate jagamiseks OÜ-le Della Project tehti siis, kui äriühingut selle nimega veel ei eksisteerinud (OÜ Della Project registreeriti 09.05.2002). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust.
  5. Halduskohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Halduskohtu otsus on piisava põhjalikkusega motiveeritud. Vastupidiselt kaebaja 9
(11)3-08-2225 eksitavale väitele on otsuses sõnaselgelt välja toodud, milliseid tõendeid halduskohus käsitleb formaalsete tõenditena (lepingud, arved, nende tasumine, äriplaanid, üleandmise-vastuvõtu aktid jms) ja miks tuleb tehingute toimumise tõendamiseks esitatud raamatupidamise algdokumente hinnata kogumis asjas kogutud muude tõenditega. Halduskohus on küll märkinud, et Eestis on avastatud nn arvevabrikuid, kuid ei ole väitnud, et OÜ Kardis puhul oleks tegemist nn arvevabrikuga. 9. Halduskohus on asjas kogutud ja uuritud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates järeldanud põhjendatult, et kaebaja ei ole OÜ-lt Kardis 01.11.2002 arvel nr 892 ja 06.03.2003 arvel nr 455 näidatud konsultatsiooniteenuseid ja äriplaane 26.09.2002 lepingu ja 06.10.2002 täiendava lepingu alusel saanud, samuti ei ole osutatud teenuseid 10.01.2003 lepingu alusel ehk et OÜ Kardis ei ole kaebajale väidetavaid teenuseid reaalselt osutanud. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhiseisukohtadega ega pea

§ 47

lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata.

  1. Halduskohus on piisavalt põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes ta eeltoodud järeldusele jõudis. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid kogumis teisiti, kui seda tegi halduskohus. Asudes seisukohale, et OÜ Kardis ei ole kaebajale väidetavaid teenuseid reaalselt osutanud, puudus halduskohtul põhjendatud vajadus hinnata, kas väidetavalt OÜ Kardis poolt osutatud teenused olid kaebaja ettevõtluses kasutatavad või mitte. Seega ei ole halduskohus rikkunud menetlusnorme OÜ Kardis poolt kaebajale väidetavalt osutatud teenuste kaebaja ettevõtlusega seotuse hindamata jätmisel.
  2. Halduskohus on hinnanud tunnistaja V. V. ütlusi kogumis teiste tõenditega õigesti. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole V. V. ütlused OÜ Kardis poolt kaebajale väidetavate teenuste osutamise kohta usutavad ja on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, mis kogumis kinnitavad vastupidist.
  3. Vastustaja märgib õigesti, et kuna OÜ Kardis 01.11.2002 arvel nr 892 viidati 26.09.2002 lepingule, mille alusel oli OÜ Kardis kohustatud koostama äriplaanid seoses kinnisvara arendamisega Eestis, annab see alust arvata, et 06.10.2002 lisaleping, mis nägi ette äriplaanide koostamise seoses investeeringutega Venemaa Põhja-Lääne regioonis, võis olla koostatud peale arve väljastamist.
  4. Kaebaja eksib, väites, et talle ei antud vaidemenetluses täiendavate tõendite esitamise võimalust. Maksukohustuslasel on vaide esitamisel võimalik MKS § 139 lg 1 p 8 alusel lisada vaidele ka seni maksuhaldurile esitamata tõendeid oma seisukohtade põhjendamiseks, kuid kaebaja ei ole seda võimalust käesolevas maksuvaidluses kasutanud. Kuna ringkonnakohus leiab sarnaselt maksuhalduri ja halduskohtuga, et OÜ Kardis ei ole kaebajale 2002 –
  5. a kõnealuste arvete alusel väidetavaid teenuseid reaalselt osutanud, siis ei saa kaebaja poolt halduskohtule esitatud tõendid kaebaja poolt OAO Stroitelnaja Kompanija „Trest Severenergostroi“ aktsiate omandamise kohta kinnitada OÜ Kardis osutatud teenustega kaasneva kasu saamist.
  6. Halduskohus on põhjendanud kaebaja seost nii AVVA-ga kui ka Tasmo Ärigrupi AS-ga, viidates maksuotsuse p-le 2.1, kus on kohtuotsuse kohaselt põhjalikult selgitatud, millised faktid neid järeldusi kinnitavad. Muuhulgas jagas halduskohus vastustaja seisukohta selles, et kaebaja seotus Tasmo Ärigrupi AS-ga on täiendav motiiv, miks ei saanud kaebaja ja OÜ Kardis vahelised tehingud tegelikkuses toimuda. Siinjuures nõustub ringkonnakohus ka vastustaja apellatsioonkaebuse vastuses toodud põhjendusega OÜ Della Projekt seotusest L. K. tegevuse läbi Tasmo Ärigrupi AS-i emiteeritud aktsiate jagamisega vastavalt A. B. 22.04.2002 otsusele. 10

(11)3-08-2225
  1. Haldusasjas puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks OÜ-lt Kardis väidetavalt soetatud teenused müünud hiljem edasi oma tellijale (AVVA-le). Seetõttu on kaebaja väited tema ettevõtlusest seoses OÜ-lt Kardis väidetavalt soetatud teenuste võõrandamisega paljasõnalised ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks nende suhtes seisukohta võtta.
  2. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud

§ 92lg 1 alusel tema enda kanda. Oliver Kask Ruth Virkus Lilianne Aasma 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.