Obsah (5)

§ 430§ 432§ 661§ 173§ 168

2-10-39083 2-10-39090 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2010, Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Menetlustoiming 2-10-39083

) § 661 lg-le

1. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on C B hagi V B vastu elatise nõudes ning L B hagi V B vastu abielulahutuse ja hooldusõiguse määramise nõudes.
2. septembril 2010 toimunud kohtuistungil sõlmisid L B ja V kompromissi, milles kohustus V B maksma lapse ülalpidamiseks elatist summas 2175 krooni, määrati lapse elukoht ja lapsega suhtlemise kord. Samal kohtuistungil andis kohus pooltele lepitusaja abielulahutuse nõude osas. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 5 järgi kompromiss kehtib täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Tulenevalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohtu arvates on võimalik abielulised suhted säilida, kui pooled lepivad kokku. Seetõttu leiab kohus vajalikuks määrata abielulahutuse nõude osas lepitusaeg ning Liinal ja V B oleks mõistlik pöörduda perenõustaja poole suhete normaliseerimiseks ja lapsega suhtlemise paremaks muutmiseks. 2 2-10-39083 2-10-39090 Lähtudes eeltoodust lõpetab kohus menetluse elatise ja hooldusõiguse määramise nõuete osas ning menetlus jätkub abielulahutuse osas kuni lepitusaja möödumiseni. Pooled on teadlikud, et

§ 432

järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuistungil loobusid pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

§ 661lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse vältida.

Seega ei ole kompromissi kinnitav kohtumäärus edasikaevatav. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud kannavad pooled ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda mõlemas tsiviilasjas. Kuna abielulahutuse nõude osas menetlus jätkub, ei otsusta kohus selles osas menetluskulude jaotust. Kuna pooled on omavahel kokku leppinud menetluskulude osas, jätab kohus menetluskulud kindlaks määramata. Fred Fisker Kohtunik 3