← Eesti

2-06-37212/39

Obsah (15)§ 65§ 128§ 108§ 222§ 101§ 127§ 29§ 208§ 77§ 217§ 100§ 118§ 135§ 175§ 67

2-06-37212 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2010.a, Tallinn Tsiviilasja nu

) § 101 lg 1 p 1). Hageja nõuab tee valmisehitamise kohustuse täitmist nimetatud kostjatelt solidaarselt (

§ 65

), sest tee valmisehitamise kohustust saab täita kumbki kostja üksi ja/või mõlemad kostjad ühiselt ühe korra. Hageja nõuet ei mõjuta kostja I ja kostja III vahelised kokkulepped planeeringu kehtestamiseks ja realiseerimiseks ning võimalik kohustuste erinev maht. Hageja ei teadnud ega pidanud teadma kostja I ja kostja III vahelistest planeeringu realiseerimiseks sõlmitud kokkulepetest ega nende sisust. Hageja soovib, et kostja I ja kostja III tee valmis ehitavad, kuid tema jaoks positiivse kohtuotsuse täitmine ei tohi jääda venima. Seetõttu peab hageja vajalikuks esitada kostja I ja kostja III vastu kahjunõude kooskõlas TsMS §-ga 365, juhuks kui kostjad teed mõistliku tähtaja jooksul valmis ei ehita. Lähtudes sellest, et tee ehitamiseks vajalik projektdokumentatsioon on olemas ja selle alusel on välja antud ehitusluba (mis jätkuvalt kehtib) ja arvestades tee ehitamiseks eeldatavalt vajalikku aega, peab hageja piisavaks tee valmisehitamise tähtajaks 180 päeva ehk 6 kuud arvates asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest. Kohane norm TsMS § 365 kohaldamise eelduseks on hageja hinnangul

§ 128lg 3.

Hageja ei ole saanud seda teed, mida kostja I ja kostja III kohustusid valmis ehitama hiljemalt 31. detsembriks 2005.a, hageja on tõendanud sellise tee valmisehitamiseks vajalikke ja mõistlikke kulutusi, mis koos muude tõenditega on piisav kahjunõude rahuldamiseks täies mahus (s.t hagihinna ulatuses). Antud asjas hageja kahjunõude rahuldamiseks ei oma tähtsust see, kas ja kuivõrd väheneb tulevikus XXX väärtus ja/või on hageja sunnitud tulevikus kandma muid kulusid. 3

(9)2-06-37212 Hageja leiab, et kostja II peab nõustuma tee ehitamisega talle kuuluvale kinnistule (XXXkinnistu). Siiani ei ole kostja II tee ehitamise hageja arvates vastu vaielnud, vaid on teatanud soovist selle tee kasutamise eest tasu nõudma hakata. Kostja I ja kostja III kohustus tee valmis ehitada ei ole tee aluse kinnistu edasimüügiga lõppenud, ühelegi teisele isikule ei ole tee ehitamise kohustus kostjalt I ega kostjalt III üle läinud. Kostja I ei teavitanud ostjat kohtuasjast tee ehitamise nõudes
  1. jaanuari 2007.a lepingus, kostjat II ei ole müüja sellest teavitanud ka
  2. juuni 2007.a müügilepingus. Kostja II omandas kinnistu käesoleva kohtumenetluse ajal ja pidi teadma enne kinnistu omandamist, et tee on kavandatud kokku ca 20 elamumaa krundiga planeeringualale ning et see on ainus planeeritud sõidukitega juurdepääs avalikult teelt kõigi kruntideni. KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE Kostjad hagi ei tunnista.
  3. Kostja I ( HP) leiab et hageja nõue ei ole kooskõlas seaduse ega õiguspraktikaga, mistõttu ei ole võimalik hagiavalduses toodud nõuete rahuldamine. Kostja I möönab, et tema ega ka kostja III ei ole täitnud hagejaga
  4. oktoobril 2005.a sõlmitud müügilepingu punktist 3.9 tulenevat kohustust. Järelikult ei ole hageja saanud müügilepingus kokkulepitud omadustele vastavat asja ning kostjad I ja kostja III on lepingut rikkunud. Kostja I leiab samas, et hageja ei ole õigustatud nõudma müügilepingu punktis 3.9 sätestatud kohustuse täitmist ega (kohustuse täitmata jätmisel) kohustuse täitmiseks vajalikke kulutuste hüvitamist kahjuna. Hageja on valinud oma rikutud õiguste kaitseks ebaõiged õiguskaitsevahendid. Kohane õiguskaitsevahend oleks olnud hinna alandamise nõue, mida hageja ei ole esitanud ega tõendanud. XXXkinnistul asuva tee omanikuks on kostja II, hageja vastupidised väited on alusetud ja vastuolus asjaõigusseadusega. Kuivõrd kostja I ei ole juurdepääsutee aluse XXXkinnisasja omanikuks ja kostjal puudub kinnisasja omanikuga kokkulepe juurdepääsutee rajamiseks, ei ole võimalik lepingu täitmise nõuet rahuldada.

§ 108

lg 2 p 1 kohaselt ei saa kohustuse täitmist nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu. Müügilepingute puhul tuleneb sisuliselt sama

§ 222lg-st 1.

Nõude rahuldamise korral ei saaks kostja I kohtuotsust kuidagi täita. Samuti palub kostja I jätta rahuldamata hageja nõude kahju hüvitamiseks juurdepääsutee väljaehitamiseks tulevikus tehtavate kulutuste näol summas 97 350 krooni. Hagiavalduse rahuldamine lepingu rikkumise korral sõltub sellest, milliseid

§ 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid on hagejal võimalik lepingukohustuse täitmata jätmise korral reaalselt kasutada, arvestades seejuures tegelikku olukorda ja tsiviilasjas tuvastatud faktilisi asjaolusid. Nagu juba eelpool märgitud, ei ole hagejal võimalik kohustuse täitmist tulenevalt

§ 108lg 2 p-st 1 nõuda, kuna kohustuse täitmine on võimatu.

Olukorras, kus kohustuse täitmise nõuet ei ole võimalik reaalselt täita ning ka hagejal ei ole võimalik võõrale kinnistule omaniku nõusolekuta teed ise valmis ehitada, ei saa nimetatud nõudega seotud hageja kahju hüvitamise nõuet tulevikus tehtavatele kulutustele pidada samuti reaalseks. Nagu kostjal I puuduvad ka hagejal vajalikud eeldused juurdepääsutee väljaehitamiseks tulevikus. Nimetatud eelduste olemasolu ei ole hageja kohtumenetluses tõendanud. 5. Kostja II (KHOÜ) leiab, et tee ehitamise kohustust saaksid kostja I ja kostja III täita vaid kostjaga II sõlmitava kokkuleppe alusel. Kuivõrd taoline kokkulepe hetkel puudub, on kostja II arvates tegemist nõudega, mille täitmine on võimatu. Kostja III on põhimõtteliselt 4

(9)2-06-37212 valmis küll vastava nõusoleku andma, kuid ainult tingimusel, et temale (kui eratee omanikule) tagatakse mõistlik tasu. Hageja poolt esitatud nõue tasuta ja piiranguteta juurdepääsu määramiseks on selle eeldusega aga otseselt vastuolus. 6. Ka kostja III (OÜ EH) hinnangul ei saa hageja temalt müügilepingu punktist 3.9 sätestatud kohustuse täitmist nõuda, kuivõrd selle täitmine on võimatu. Tee tuleks rajada kinnistule, mis on kostja II omandis. Kostjal III ei ole võimalik rajada müügilepingus kokkulepitud teed kinnistule, mis kuulub kostjale II. Selline piirang tuleneb asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg-st 1, mille kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kostja III märgib seejuures, et vaidlusaluse tee alune maa kuulus müügilepingu sõlmimisel kostjale I, mistõttu oli sel hetkel kostjal I võimalik müügilepingu alusel nõutav tee rajada. Miks kostja I kinnistu võõrandas ja seega tegi võimatuks vaidlusaluse tee rajamise, on kostjale III teadmata. Kostja II on tsiviilasja menetluses kinnitanud, et ei nõustu tee rajamisega oma kinnistule. Lisaks on lepingu täitmise nõue kostja III hinnangul kinnistu müügihinda (470 860 kr) arvestades ebamõistlikult koormav ning kulukas (

§ 108lg 2 p 2).

Tee ehitamiseks vajalik rahasumma moodustab kinnistu hinnast minimaalselt ühe neljandiku. Hageja on hagiavalduses nõudnud kostjalt I ja kostjalt III solidaarselt detailplaneeringule vastava killustikbituumenkattega tee ehitamist. Detailplaneeringus on aga sätestatud, et kõik kinnistusisesed teed kuuluvad asfalteerimisele. Kostjale III jääb arusaamatuks kuidas on võimalik hagejal nõuda detailplaneeringule vastava killustikbituumenkattega tee rajamist, kui detailplaneeringuga on kooskõlas üksnes asfalttee. Kostja III ei ole ka seetõttu võimalik rajada detailplaneeringule vastavat killustikbituumenkattega teed. Kostja III rõhutab seejuures, et detailplaneeringu koostamise korraldamise andis Kuusalu vald 11. detsembril 2002.a sõlmitud lepinguga üle kostjale I, mistõttu oli viimane eeldatavalt teadlik kehtestatava detailplaneeringust ja müügilepingust tulenevate kohustuste vastuolust. Kahju hüvitamist puudutavas osas kattuvad kostja III vastuväited oma sisult kostja I vastuväidetega. Kostja III märgib täiendavalt, et nõutav kahju ei kuuluks hüvitamisele ka seetõttu, et kostja III ei saanud sellise kahju tekkimist mõistlikult ette näha.

§ 127

lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Kostja III hinnangul ei pidanud ta lepingu sõlmimise ajal ette nägema ligi 100 000-kroonise (ehk ¼ müügihinna suuruse) kahju tekkimist. Kostjal III oli seejuures põhjendatud ootus, et tee rajab kostja I, samuti ei osanud ega pidanudki oskama kostja III ette näha tee ehitamise maksumuse hinna hüppelist tõusu. MENETLUSE KÄIK

  2. detsembri 2009.a määrusega otsustas kohus lahendada asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata vastavalt TsMS § 403 lg-le
  3. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asja lahendamise seisukohast tähtsust omavad dokumendid ja avaldused kohtule 20 päeva jooksul arvates nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest.
  4. detsembri 2009.a kohtumääruse saab lugeda hageja esindajale kättetoimetatuks
  5. jaanuaril 2010.a, kostja III esindajale
  6. jaanuaril 2010.a ning kostja I ja kostja II esindajale
  7. jaanuaril 2010.a. Täiendavaid dokumente ega avaldusi pooled kohtule esitanud ei ole. 5

(9)2-06-37212
  1. märtsi 2010.a määrusega on kohus kooskõlas TsMS § 452 lg-tega 4 ja 5 otsuse avaliku teatavakstegemise aega muutnud ning saatnud poolte esindajatele samal päeval e-posti teel sellekohase teate. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
  3. Pooltel puudub vaidlus hagi aluseks olevate õigusliku tähtsust omavate faktiliste asjaolude üle, v.a see, kas kostja II on andnud nõusoleku tee rajamiseks talle kuuluvale kinnistule. Pooltel on õiguslik vaidlus selles, kas hageja saab kostjalt I ja kostjalt III nõuda müügilepingu (vt ka toimik, I kd, lk 203-218) punktist 3.9 tuleneva tee valmisehitamise kohustuse täitmist. Sellest johtuvalt on vaidlus ka kahju hüvitamise kohustuse põhjendatuse üle.
  4. Vaidlusaluse müügilepingu punkti 3.9 kohaselt on hageja ning kostja I ja kostja III kokku leppinud, et viimased kohustuvad omal kulul ehitama välja detailplaneeringus ette nähtud teed ja tänavad: killustikbituumenkattega teed hiljemalt
  5. detsembriks 2005.a. Poolte poolt menetluses esitatu põhjal võib järeldada, et nad mõistavad kokkuleppe sisu ühtemoodi osas, et kostjal I ja/või kostjal III tuli ehitada juurdepääsutee avalikult teelt XXXni üle XXXkinnistu. Kooskõlas

§ 29

lg-ga 1 tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja väidet tee ehitamise kohustuse täitmata jätmise kohta. Tulenevalt

§ 208

lg-st 1 kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale.

§ 77

lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

§ 217

lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. Müüdud asi ei vasta

§ 217

lg 1 p 1 kohaselt lepingutingimustele muu hulgas juhul, kus sellel ei ole kokkulepitud omadusi. Tee valmisehitamise kohustuse on müügilepingu punktis 3.9 endale müüja (s.t kostja I) kõrval võtnud ka kostja III. 11. Seega tuleb lugeda kostjat I ja kostjat III müügilepingut rikkunuks (

§ 100

). Lähtudes

§ 101

lg 1 p-st 1, võib võlausaldaja nõuda enda kohustust rikkunud võlgnikult üldreeglina ka kohustuse täitmist. Tulenevalt

§ 108

lg 2 p-st 1 ei või siiski nõuda kohustuse, mis ei seisne raha maksmises, täitmist, kui sellise kohustuse täitmine on võimatu. Sisuliselt sama tuleneb

§ 222lg-st 1.

Kohustuse täitmise võimatus hõlmab kohtu hinnangul ka nn õiguslikku võimatust. Asja materjalide põhjal otsustades oleks kohustuse täitmine käesoleval juhul küll faktiliselt võimalik (sobivate ilmastikutingimuste olemasolul). Samas rikuks tee rajamine kostja II kui XXXkinnistu omaniku seadusega kaitstud õigusi. Tulenevalt AÕS § 68 lg-st 1 on omanikul õigus talle kuuluvat asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. 12. Kostja II ei ole andnud selgesõnalist ja tingimusteta nõusolekut talle kuuluvale kinnistule (killustikbituumenkattega) tee rajamiseks. Hageja väited nõusoleku andmise 6

(9)2-06-37212 kohta on tõendamata ning otseselt vastuolus kostja II poolt menetluses tehtud avaldustega. Kohtu hinnangul ei ole kostjal II hageja suhtes ka võlaõiguslikku ega asjaõiguslikku kohustust taolise nõusoleku andmiseks (lisaks ei ole hageja kohtult palunud vastavasisulise nõusoleku andmise kohustust tuvastada). Taolisi kohustusi ei ole kostjal II ka teiste kostjate suhtes. Käesolevas tsiviilasjas tuvastatud asjaolude põhjal on hagejal küll õigus nõuda juurdepääsu enda kinnistule üle kostjale II kuuluva XXXkinnistu vastavalt AÕS § 156 lg-le
  1. Kostja II ei ole selles osas vastuväiteid esitanud (küll on vaidlus juurdepääsu tingimuste üle). Samas ei tähenda eelnenu, et kostjal II oleks kohustatud lubama kostjal I, kostjal II või hagejal rajada XXXkinnistule müügilepingu punkti 3.9 kohane tee. Juurdepääsu võimaldamist ja tee rajamist tuleb käesoleval juhul vaadelda eraldiseisvate õigussuhetena, millel on erinevad subjektid. Liiatigi on olemas XXXkinnistul pinnastee, mida hageja enda kinnistule juurdepääsuks ka seni kasutab. Need asjaolud on tuvastatud kohtu poolt
  2. mail 2009.a läbi viidud vaatluse käigus. Pinnastee olemasolu nähtub ka asja materjalide hulgas olevatelt fotodelt.
  3. Tsiviilasja menetluse käigus tuvastatud asjaolude põhjal tuleb hagetava kohustuse täitmist lugeda kohtu hinnangul seega võimatuks, mis välistab

§ 108lg 2 p-s 1 sätestatu põhjal täitmisnõude rahuldamise.

14. Kuivõrd eksisteerib kohustuse täitmise võimatus

§ 108

lg 2 p 1 alusel, ei pea kohus vajalikuks käsitelda kostja III väiteid selle kohta, kas kohustuse täitmine on võimatu ka

§ 108

lg 2 p-st 2 johtuvalt (s.t kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas). Hageja on iseenesest õigesti märkinud, et algselt oli kohustuse täitmine igal juhul võimalik, kuna XXXkinnistu kuulus kostjale I ning viimane võõrandas mainitud kinnistu alles käesoleva tsiviilasja menetluse käigus. Samas ei oma nimetatud asjaolud kohtu hinnangul

§ 108lg 2 p 1 rakendamise seisukohast tähtsust.

  1. Hageja on taotlenud hagiavalduses ka hüvitise suuruse kindlaksmääramist vastavalt TsMS § 365 regulatsioonile. Vastavalt TsMS § 365 lg-le 1 võib hageja hagiavalduses nõuda, et kohus annaks koos hagis taotletava kohustuse täitmise või teo tegemisega kostjale otsuses selle täitmiseks tähtaja. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui hagejal on paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tähtaja möödumisel õigus nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist või leping lõpetada, võib hageja hagiavalduses taotleda samas otsuses ka kahju hüvitise suuruse määramist ja lepingu lõpetatuks lugemist. Hageja kõnealust taotlust ei saa rahuldada juba seetõttu, et kohus ei rahulda käesoleva otsusega hagis esitatud täitmisnõuet (ega anna seetõttu ka täitmiseks tähtaega).
  2. Isegi kui käsitleda hageja taotlust hüvitise suuruse määramiseks alternatiivse nõudena kahju hüvitamiseks, puuduks käesoleval juhul alus sellise nõude rahuldamiseks. Müüdud asja puuduse kõrvaldamise kulude hüvitamist on ostjal põhimõtteliselt õigus

§ 101

lg 1 p 3, § 103 ja § 115 alusel nõuda, ostja võib nõuda seda ka kahjuhüvitisena täitmise asemel. Lähtudes

§ 128

lg-st 2 võib varaline kahju seisneda eeskätt otseses varalises kahjus ja saamata jäänud tulus.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju võlausaldaja poolt tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid. Samas tuleb arvestada, et vastavalt

§ 127

lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja kahjunõue esitatud kujul ei ole nimetatud eesmärgiga kooskõlas. Hetkeseisus ei ole ülaltoodut arvestades kindel, et hageja saaks (tulevikus) XXXkinnistule soovitud tee rajada 7

(9)2-06-37212 ning seeläbi müüdud asjal ilmnenud puudused kõrvaldada. Seetõttu ei ole kindel ka vastavate kulude kandmine hageja poolt. 17. Seonduvalt poolte väidetega märgib kohus täiendavalt järgmist. Kohus nõustub kostja I ja kostja III seisukohaga, et hageja oleks käesoleval juhul põhimõtteliselt õigustatud alandama ostuhinda (

§ 101

lg 1 p 5), lähtudes kohase ja mittekohase täitmise väärtustest XXX müümise aja seisuga. Õiguslikult võimalik oleks iseenesest ka nõue kahju hüvitamiseks kooskõlas

§ 127lg-ga 1 ja muude kahju hüvitamise üldpõhimõtetega.

Põhimõtteliselt ei saaks samuti välistada müügilepingust taganemist (

§ 101

lg 1 p 4) hageja poolt (arvestades seadusest tulenevaid õiguslikke piiranguid, m.h

§ 118norme).

See annaks muu hulgas õiguse nõuda kostjalt I hinnavahe hüvitamist

§ 135lg 1 või lg 2 alusel.

  1. Hageja arvates on kostja I kohustus tee rajamiseks säilinud maa (XXXkinnitu) edasimüügist olenemata. Selle väitega tuleb nõustuda, kuna kohustuse täitmise võimatus kohustust iseenesest ei lõpeta. Samas hagis esitatud nõue ülaltoodud põhjustel siiski rahuldamisele ei kuulu. Juhul kui hageja on silmas pidanud, et kohustus on üle läinud XXXkinnistu uutele omanikele, siis selle seisukohaga ei saa nõustuda. XXXkinnistu on võõrandatud kostja I poolt MRCOÜ-le ning viimase poolt omakorda kostjale II (vt toimik, I kd, lk 174-177 ja lk 187-191; II kd, lk 122-132). Kostja I, MRCOÜ ning kostja II vahel tehtud tehingutest ei nähtu, et
  2. oktoobril 2005.a sõlmitud müügilepingust tulenev (võlaõiguslik) tee rajamise kohustus oleks kinnistu uutele omanikele üle läinud (liiatigi ei saanuks see

§ 175lg-s 2 sätestatu järgi toimuda ilma hageja nõusolekuta).

Hageja väited vastupidise kohta ei ole kohtu hinnangul põhjendatud.

  1. Hageja on väitnud, et tee ja selle aluse maa omandiõigus ei pruugi olla lahutamatult seotud. Hageja on tuginenud seejuures ka Riigikohtu
  2. märtsi 2007.a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-94-
  3. Riigikohtu osundatud lahendit puudutavas osas nõustub kohus kostja I ja kostja III seisukohaga. Otsuses on tee omandiõigust analüüsitud maareformi ja maa munitsipaalomandisse taotlemise kontekstis. Seda käsitlust ei saa laiendada tsiviilõiguslikele suhtele. Kõnealuse lahendi
  4. punktis on ka Riigikohtu halduskolleegium rõhutanud, et üldjuhul on teeomand ja maaomand lahutamatult seotud. Kohus lisab, et üksnes servituudi seadmise korral muutuks tee vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg-le 2 servituudi oluliseks osaks (ja kuuluks juurdepääsuõiguse omajale). Juurdepääsuõiguse määramisel AÕS § 156 lg 1 alusel jääks tee maatüki (koormatava kinnisasja) oluliseks osaks.
  5. Tsiviilasja lahendamise seisukohast ei oma määravat tähtust hageja väited tee ehitamiseks vajaliku ehitusloa (vt toimik, I kd, lk 86-87) olemasolule. Lähtudes ehitusseaduse § 12 lg-s 2 sätestatust, ei anna ehitusluba õigust ehitada maaüksuse (või ehitise) omaniku loata.
  6. Kuivõrd kostjate kahju hüvitamise kohustus ei ole asjas tuvastamist leidnud, ei pea kohus vajalikuks käsitleda kostja III väiteid kahju ettenähtavusest (

§ 127lg 3).

Kostja III on varasema menetluse käigus tuginenud ka kostja I ja kostja III vahel sõlmitud kokkuleppel (koostöölepingule) (vt toimik, I kd, lk 32-33), millest järelduvat, et vaidlusaluse tee rajamise kohustus lasub kostjal I. Nimetatud leping puudutab kostjate omavahelist suhet ning ei muuda nende 5. oktoobril 2005.a sõlmitud müügilepingust tulenevaid kohustusi hageja ees (

§ 67). 8

(9)2-06-37212 22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.