2-08-64725/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-64725 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Reet Allikvere Otsuse tegemise aeg ja koht 19.08.2010 Tallinnas Tsiviilasi Väino Tamsalu hagi Raivo Glücki vastu kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind 15 000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.06.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Väino Tamsalu apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Hageja Väino Tamsalu (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-X XXXXXXX) Kostja Raivo Glück (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX, XXXX XXXX, XXXXX XXXX XXXXX XXXXXXXX) Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-08-64725 jätta muutmata, hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palus Väino Tamsalu Raivo Glückilt välja mõista kahju 15 000 krooni. KÜ XXXXXX X XX juhatuse esimees Raivo Glück pakkus abi korteriühistu moodustamiseks ja kahe 8-korteriga elamu renoveerimiseks pangalaenuga 10-aastase tagasimaksuga. Korteriühistu esimehena võimaldati tal teha igasuguseid töid, kusjuures puudus kontroll töötasu maksmise ja materjali kulu üle. Raivo Glück taotles 30.05.2004 üldkoosolekul fassaaditööd enda osalusega firmale AS A.. Saanud nõusoleku, alustasid juhutöölised 01.06.2005 fassaaditöid. Tagajärjeks olid ülikõrged remondiraha arved üürilehel pikkadeks aastateks, kusjuures rida kapitaalremonditöid on tegemata. Hiljem selgus, et firmat AS A. pole registreeritult olemas. Renoveerimise lõppmaksumuseks oli 560 000 krooni. Korteriühistu sai täiendavalt kahju umbes 40 000 krooni, hageja süüdistab kostjat pettuses ja KÜ XXXXXX XXX Hansapanga laenu omastamises fiktiivsele firmale rahalisi ülekandeid tehes. Hagejale kui korteriomanikule on tekitatud orienteeruvalt kahju 15 000 krooni. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole tekitanud kahju hagejale ega ka korteriühistule. Korteriühistu XXXXXX XXX hallata olevate elamute, aadressil XXXXXX XX ja XXXXXX XX, fassaadid ja katused vajasid renoveerimist. Tööde teostamiseks korraldas korteriühistu konkursi ehitusfirma ning orienteeruva töödemaksvuse leidmiseks. Kuna korteriühistu selliseid rahalisi vahendeid ei omanud, otsustati KÜ XXXXXX XXX üldkoosolekul 20.04.2004 taotleda renoveerimislaenu. Saades pangalt positiivse vastuse otsustati KÜ üldkoosolekul 02.09.2004 sõlmida tööettevõtuleping kõige soodsama hinnapakkumise teinud firmaga OÜ M.. Hageja poolt mainitud AS A. Segud osales küll konkursil, kuid üldkoosolek otsustas OÜ M. kasuks. Kostja ei ole osaluses AS-iga A. Segud. KÜ XXXXXX XXX üldkoosoleku otsusega 02.09.2004 ning juhatuse otsusega 03.09.2004 kinnitati tööde kogumaksumuseks 828 800 krooni, millest fassaadid 460 000 krooni ja katused 368 800 krooni. Töid teostati kahes etapis. 2004 vahetati katusekattematerjal ning remonditi korstnad ja 2005 renoveeriti fassaadid. Kõikide teostatud tööde eest tasus AS Hansapank otse ehitusfirmale vastavalt ehitusfirma poolt esitatud ning KÜ poolt kinnitatud arvetele. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vaidlust pole selles, et hageja on KÜ XXXXXX XXX liige ning et hageja ja kostja vahel ei ole lepingulisi suhteid. Hageja heidab kostjale ette juhatuse liikme kohustuse mittekohast täitmist, lojaalsuskohustuse rikkumist. MTÜS § 32 lg 1 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt ja lg 2 alusel saab lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist mittetulundusühingule nõuda ka mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel. Kuna kostja on ühistu juhatuse liige, kes tegutseb ühistu koosolekult saadud ülesannete, ühistu põhikirja ja vastavalt seaduse alusel, siis on tema käitumine juhatuse liikmena vaadeldav käsundilaadse suhtena ehk lepingulise suhtena tema ning juriidilise isiku KÜ XXXXXX XXX vahel ja seega saab ta eelkõige vastutada oma kohustuse täitmata jätmise korral juriidilise isiku ehk KÜ XXXXXX XXX MTÜS § 32 lg 1 järgi, mitte ühistu liikme ees. Kahju hüvitamist juhatuse liikme kohustuse rikkumise korral saab liikmelt nõuda ühistu ise või võlausaldaja juhatuse liikmelt ühistule. Seega ei ole hageja kui ühistu liikme nõue selles osas, milles ta palub väidetavalt kostja poolt juhatuse liikme kohustusi rikkudes ühistule tekitatud kahju hüvitada 15000 krooni ulatuses endale, õiguslikult põhjendatud. Kuna hageja leiab, et talle on kostja tekitanud ühistu juhtimisel ja oma hoolsuskohustuse rikkumisel kahju, sest kostja on teinud põhjendamatuid kulutusi ühistule, siis saab tõusetuda kostja vastutus hageja ees vaid deliktiõiguse alusel. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanu isik (kahju tekitaja) peab kahju 2