Obsah (4)

§ 230§ 5§ 162§ 174

2-07-48688 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2009 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-48688 T

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. VÕS § 1027 isik peab andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja maksis 19.10.2005 kostjale lõpparve summas 5 276 krooni ning ekslikult kandis 24.10.2005 teistkordselt kostjale 5 276 krooni (tl 5). Kohtuistungil poolte selgitustest selgus, et hageja ei esitanud kostjale lõpparve arvestust paberkandjal ega elektrooniliselt. Kohus leiab, et hageja ei järginud raamatupidamisseaduses sätestatud nõudeid esitada töötajale lõpparve arvestus. Puudub vaidlus, et kostja tagastas hagejale 16.12.2007 alusetult saadud 5 276 krooni (tl 17). 26.05.2009 kohtuistungil loobus hageja alusetult saadu 5 276 krooni nõudest kuna kostja oli selle tagastanud 1,5 aastat tagasi.
2. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale viivist alusetult saadud 5 276 krooni tagastamisega viivitamise eest 1 252,55 krooni. 2 2-07-48688
3. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 alusel kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
4. jaanuari ja
5. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
6. Hageja on arvestanud viivist 11% aastas perioodi 25.10.2005-16.12.2007 eest (783 päeva) summalt 5 276 krooni. Seega moodustub viivis 1252,55 krooni. Kostja leiab, et ei ole kohustatud viivist tasuma, kuna hageja ei esitanud pretensiooni mõistliku aja jooksul.
7. Kohus on seisukohal, et 21.11.2005 kirjaga (tl 6-7) ja 09.12.2005 kirjaga (tl 23-24) on tõendatud, et hageja on kostjale esitanud pretensioone alusetult saadu tagastamiseks. Hilisemas kirjas on kostjat teavitatud võimalusest nõuda kostjalt viivist. Samal ajal oli kostja vaidlustanud töölepingu lõpetamise ja esitanud nõude hüvitise saamiseks. Kohus on seisukohal, et kuna pooltel tekkis töövaidlus sh hüvitise saamine, mis lõplikult lahendati Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-570 ja mis jõustus 25.10.2007 tagasiulatuvalt pärast 30 päevast edasikaebetähtaja lõppemist (tl 8-11), siis on kostja kohtu hinnangul 16.12.2007 tagastanud alusetult saadu 5 276 krooni mõistliku aja jooksul peale tekkinud töövaidluses tehtud otsuse jõustumist. Kohus leiab, et hageja on pahatahtlikult ning hea usu põhimõtte vastaselt arvestanud kostjale viiviseid alates 25.10.2005 s.o järgmisest päevast. Hageja jättes esitamata lõpparve arvestuse ei saanud eeldada, et kostjale oli teada saadav summa. Samuti ei saanud hageja eeldada, et kostja kontrollib igapäevaselt oma pangakontot ja nähes laekumist teadis koheselt, et 24.10.2005 tema arvele laekunud raha ei olnud osa lõpparvest ja on eksitus. Kohus leiab, et hageja ei saa enda eksimuste eest nõuda viivist kostjalt. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue viiviste saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 19.

§ 162

lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1 ja 2 jätab kohus kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 3