Obsah (5)

§ 440§ 173§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2010. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-29652 Tsivii

) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kehavigastusega tekitatud kahju hüvitamist summas 661 krooni. Hageja on kohtule esitanud 09.02.

1. a Läänemaa Haigla SA poolt Eesti Haigekassale esitatud arve nr 198168 raviteenuste osutamise eest kogusummas 661 krooni (eriarsti esmane vastuvõtt 184 krooni ja kompuutertomograafia /pea uuring/ 477 krooni). Vastavalt Pärnu Maakohtu 19.11.
2. a kohtuotsusele kriminaalasjas nr 1-09-11024 mõisteti Argo Semm süüdi KarS § 120, § 121 järgi üldmenetluses. Kohtuotsus jõustus 19.04.
3. a. Kohtuotsuse kohaselt tekitas kostja kuriteoga kannatanule I. V. füüsilist valu ja mitteeluohtlikud tervisekahjustused ning Eesti Haigekassa on seoses I.V.-le tekitatud tervisekahjustuste tõttu osutatud raviteenuste eest tasunud SA Läänemaa Haiglale 09.02.
4. a raviteenuste arve nr CX 198168 alusel 661 krooni Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on tõendatud ja hagi kuulub

§ 440

lg 1 alusel hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine 2 on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 25 lg 1 järgi on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 26 lg 1 alusel on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja on kohtule esitatud seisukohas hagiavalduses esitatud kahjuhüvitamise nõude õigeks võtnud, siis eeltoodud seadusesätete alusel kuulub kostjalt Argo Semm'ilt hageja Eesti Haigekassa kasuks välja mõistmisele 661 krooni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja on sellele vastu vaielnud, kuna tal pole olnud võimalust võlgnevust tasuda vanglas viibimise tõttu ja ka käesoleval ajal puuduvad seetõttu sissetulekud, mistõttu pole rahalisi vahendeid menetluskulude tasumiseks. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud ning kostja vanglas viibimine ja rahaliste vahendite puudumine ei vabasta kostjat menetluskulude tasumisest. Kohtuotsuse tegemise ajal kohtule teadaolevad menetluskulud puuduvad, kuna riigilõivuseaduse § 22 lg 1 alusel on käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldus riigilõivuvaba.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 468

lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3