Obsah (5)

§ 22§ 110§ 31§ 23§ 86

HARJU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2010, kell 17.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-286

§ 22

lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Võlgniku juhatuse liige on andnud ajutisele haldurile ülevaate ettevõtte senisest tegevusest ja tegevuse edasistest võimalikest väljavaadetest. Võlgniku juhatus on asunud seisukohale, et OÜ RHmaksejõutuse peamiseks põhjuseks on võtmeklientide (pearentnike AS ETTC(pankrotis) ja AS LG) üheaegselt finantsraskustusse sattumine, millest tulenevalt ei tasunud nad enam rendimakseid. Selle tõttu tekkisid osaühingul kiiresti likviidsusprobleemid ja ta hakkas hilinema laenumaksete tasumisega Swedbank AS-ile. Kuna kinnisvara müügi- ja rendihinnad olid majanduskriisi tõttu oluliselt langenud, ei olnud võimalik uusi üürnike leida. 2009.a. oktoobris kohtutäitur arestis panga algatusel kinnistu Mõisa tee 5/3, jätkus kinnistule ostja otsimine nii kohtutäituri kui võlgniku poolt, eesmärgiga tasuda võlgnevused võlausaldajate ees. 2010.a. juunis tegi võlausaldaja Compromiss Inkasso võlgnikule pankrotihoiatuse 140 000 krooni nõudes. Analüüsides olukorda jõudis juhatus seisukohale, et kiirmüügi korral ei ole võimalik osaühingu varasid sellise hinnaga müüa, et kõigi võlausaldajate nõuded tasuda. Võttes arvesse ka seda, et Swedbank AS laenult arvestatud viivised viisid osaühingu omakapitali 31.05.2010.a. põhjal negatiivseks ning et ettevõttel käesoleval hetkel maksejõulised rentnikud puuduvad, peamised varad aga on kohtutäituri poolt arestitud, otsustas juhatus esitada Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku makseraskuste alguseks võib ajutise halduri hinnangul pidada

1. aasta lõppu ehk perioodi, mil rentnikud lõpetasid rendimaksete tasumise. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 36 kohaselt kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksjõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg 5¹ sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku põhivara oli arestitud kohtutäituri poolt 2009.a. oktoobris ning alates 2010.a. märtsist majandustegevus oli täiesti peatatud. Kui võlad on juba lootusetult suured, peab ettevõtte juhatus järgima TsÜS § 36 ja ÄS § 180 lg 5¹ sätteid. Juhindudes eeltoodust ja lähtudes sellest, et osaühingu juhatus peab 4 Tsiviilasi nr 2-10-28606 olema jooksvalt kursis oma osaühingu majandusseisust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku juhatus pidi esitama pankrotiavalduse kohe, kui sai aru oma püsivast maksejõuetusest. Ajutise halduri hinnangul oli osaühing püsivalt maksejõutu vähemalt
2. aprillist. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur esialgsel seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud kahe põhirentniku finantsraskustusse sattumisest ning üleüldisest halvenenud majandussituatsiooni tõttu suutmatusest leida uusi rentnike, mille tõttu tekkisid ettevõttel likviidsusprobleemid, millest tulenevalt muutis võlgnik maksejõuetuks. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates esialgse informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Juhatuse liikme tegevuses ei olnud võimalik tuvastada tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist või ühe võlausaldaja teisele eelistamise teel võlgniku poolt, kes oli teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldaja huve. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt

§ 110-114.

Ajutine haldur palub mõista võlgnikult välja ajutise pankrotihalduri tasu 18 000 krooni ja ajutise halduri tehtud kulutuse katteks 1572,00 krooni. VÕLGNIKU SEISUKOHT Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandes tooduga ning möönab pankroti seisu olemasolu. Võlgnik ei ole 24.08.2010 kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude osas vastuväiteid esitanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

§ 31

lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. 5 Tsiviilasi nr 2-10-28606 Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja Võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul on vara esialgse väärtusega hinnanguliselt 7 000 000,00 krooni, sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 14 170 000,00 krooni eest. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut, kohustab kohus pankrotihaldurit läbi viima võlgniku vara inventuuri ja raamatupidamise kontrolli ning välja selgitama vara täpse koosseisu ja reaalse väärtuse. Edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks tuleb halduril selgitada välja võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused, samuti, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu ja kas on toime pandud raske juhtimisviga ning piisava aluse väljaselgitamisel esitada süüdi oleva isiku suhtes kuriteoteade ja kahjude hüvitamise nõue. Ajutine haldur on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Võlgniku pankrotihalduriks. Indrek N tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 86

lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku juhatajat PN’i, isikukood XXX ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) saali nr 1, 29. septembril 2010, kell 09.45. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Hannes Olev Kohtunik 6