3-08-1569/79

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 15.06.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1569 Haldusasi AS Eltarc Elektroonika kaebus Maksu- ja Tolliameti 07.07.2008 vaideotsuse nr 6-1/109-1 (vaide rahuldamata jätmise osas) ning Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse 31.03.2008 maksuotsuse nr 12-5/267 II-VI osa tühistamiseks. Menetlusvorm Suuliselt menetluselt üleminek lõppstaadiumis poolte kokkuleppel. Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS Eltarc Elektroonika lepinguline esindaja adv Aleksei Ratnikov ja seaduslik esindaja Aleksandr Kulinitš ning vastustajate Maksu-ja Tolliameti esindaja Agris Peedu ja Põhja maksu-ja tollikeskuse esindaja Merike Peterson. Resolutsioon Jätta AS Eltarc Elektroonika kaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4). Samaks ajaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta suulist menetlust, võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). Edasikaebamise kord kirjalikule menetluse ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse 31.03.2008 maksuotsusega nr 12-5/267 kohustati AS-i Eltarc Elektroonika tasuma käibemaksu 252 814 krooni ja tulumaksu 559 703 krooni. Maksuotsusega määratud summa ei sisalda tasumisele kuuluvat intressi. Maksuhaldur on seisukohal, et AS Eltarc Elektroonika on tahtlikult jätnud deklareerimata ja tasumata kontrollitava perioodi eest tasumisele kuuluvad maksud. Maksuhalduri väitel AS Eltarc Elektroonika tahtlus väljendub antud juhul teadlikus tegevuses fiktiivsete arvete põhjal valeandmete esitamisel maksudeklaratsioonides. Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt AS Eltarc Elektroonika on teinud perioodil veebruar 2004 ettevõtlusega mitteseotud kulutusi summas 1 593 002 krooni, kuid jätnud sellelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu (tulumaksumäär 26/74) summas 559 703 krooni (1 593 002 x 26/74). Maksuhaldur on kindlaks teinud, et AS-i Betox Group arvetel näidatud poolte vahel tehinguid ei toimunud. Maksuhaldur leiab, et AS Eltarc Elektroonika poolt AS-i Betox Group nimel vormistatud arvete alusel tehtud väljamaksed summas 1 593 002 krooni on ettevõtlusega mitteseotud kulu, kuna tehingute toimumine AS-i Betox Group poolt ei ole tõendamist leidnud. Maksuhalduri arvates kogutud tõendid (kolmandate isikute selgitused) viitavad asjaolule, et AS-i Betox Group arvetel märgitud remonditööd võis AS Eltarc Elektroonika teostada ise 2004. aasta jooksul soetatud ehitusmaterjalidega. Vaidlusalused objektid on Pae 72, Tallinn, Tartu mn 40, Tallinn ja Punane 16, Tallinn. Maksuhaldur leiab, et arvete esitamine AS-i Betox Group poolt AS-le Eltarc Elektroonika ning nende kajastamine raamatupidamises ei kinnita veel tehingute toimumist. Arvetel näidatud andmed peavad vastama tehingu tegelikule sisule ning kuna teenust pole AS-i Betox Group poolt tegelikkuses osutatud, mis on tõendamist leidnud ka kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendite alusel, on tegemist fiktiivsete arvetega, mis võimaldas AS-l Eltarc Elektroonika äriühingust välja viia rahalisi vahendeid. AS-i Eltarc Elektroonika poolt AS-le Betox Group üle kantud rahasummade edasine liikumine kriminaalasja raames antud selgituste kontekstis viitab asjaolule, et raha maksti tehingute alusel, mida nimetatud poolte vahel tegelikult ei toimunud ning summad kuulusid algsele tasujale tagastamisele. Kriminaalmenetluses ja erinevates maksumenetlustes on tuvastatud, et AS-i Betox Group kasutati järjepidevalt ja teadlikult fiktiivsete arvete väljastajana (nn arvevabrik) näilike tehingute kohta loomaks äriühingutele võimalust sisendkäibemaksu ebaseaduslikuks suurendamiseks. Maksuhalduri arvates on nn arvevabriku koostatud arve kasutamise tuvastamine kontrollitava äriühingu raamatupidamises juba üksi kindel tõend arve fiktiivsusest ning seega ei ole arve koostaja olnud arvel näidatud tehingu osapooleks. AS-i Eltarc Elektroonika ei ole veenvalt tõendanud, et maksuhaldurile esitatud arvetel näidatud tehingud AS-ga Betox Group reaalselt aset leidsid. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et kuivõrd AS-i Eltarc Elektroonika poolt on tõendamata teenuste soetamine AS-lt Betox Group, siis puudub seaduslik alus AS-i Betox Group poolt esitatud arvete alusel käibemaksu mahaarvamiseks AS-i Eltarc Elektroonika poolt ning AS Eltarc Elektroonika on alusetult maha arvanud AS-i Betox Group nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu kokku 243 000 krooni (maksuotsuse tabel 12). 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebuse esindaja ja AS Betox Group seaduslikud esindajad kinnitasid, et OÜ Eltarc Elektroonika ja AS Betox Group vahel sõlmiti 3 tööettevõtu lepingut: töövõtuleping nr 03/12/05EE objekti Tartu mnt 40, Tallinn remontimise kohta, töövõtuleping nr 03/12/04EE objekt Pae 72, Tallinn remontimise kohta, töövõtuleping nr 03/12/06EE Punane tn 16, Tallinn kohta. Enne töövõtulepingute sõlmimist väljastati AS Betox Group poolt kaebuse esitajale hinnapakkumised, kus oli ära fikseeritud teostatavate tööde maht ja hind. Menetluse kestel ei olnud vaidlust selle üle, et tööd vaidlusalustel objektidel teostati. Vaidluse põhimomendiks oli see, et vastustajad väitsid, et ei ole tõendatud ehitustööde tegemist AS Betox Group poolt. Kaebuse esitaja seisukohalt ei või vastustajad nõuda tsiviilsuhte olemasolu dokumenteerimise ja tõendamise kohta rohkem, kui see on seaduses sätestatud. Raamatupidamise seaduse § 4 p.1 kohaselt raamatupidamiskohustuslane on kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning p.2 kohaselt dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 11 lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Eeltoodust tulenevalt peaks kaebuse esitajal, kui raamatupidamiskohustuslasel, olema järgmised dokumendid raamatupidamises: - hinnapakkumised (ei ole kohustuslik). Käesolevas menetluses on iga töövõtulepingu kohta esitatud hinnapakkumine; - lepingud (võimalikult kirjalikult, kuid ei ole kohustuslik). Käesolevas menetluses esitas kaebuse esitaja iga objekti kohta kirjalikud lepingud (kokku 3 lepingut); - arved. Käesolevas menetluses on esitatud arved iga objekti kohta ja metallriiulite valmistamise kohta; - raha tasumist kinnitavad dokumendid. Pooltel ei ole vaidlust, et ajavahemikul 02.02-23.02.2004.a. tasus kaebuse esitaja osamaksetena AS-ile Betox Group osutatud teenuste eest (vt maksuotsuse lk.22 ja vastuse juurde lisatud lisa nr 34); - üleandmise-vastuvõtmise aktid. Iga töövõtulepingu kohta on esitatud käesolevas menetluses vastav akt. Eeltoodust tuleneb, et kaebuse esitaja on täitnud kõik seadusandlusega temale kohustuseks pandud koormised tehingu dokumenteerimise kohta. Vastustajad ei ole, maksuotsust põhjendades, viidanud asjaolule, et kaebuse esitaja oleks rikkunud hoolsuskohustust tehingute dokumenteerimisel või oleks rikkunud seaduslikku sätet tehingu dokumenteerimisel. Kuna kaebuse esitaja on dokumenteerinud tehingu nõuetekohaselt täies ulatuses, siis ei või vastustajad nõuda kaebuse esitajalt muude tõendite esitamist tehingu toimumise kohta, kui seadusega ettenähtud tehingu dokumenteerimise raames kogutavad tõendid. Muude koormiste panemine on Põhiseaduse vastane. V. Z. tunnistajana kinnitas, et tema on sõlminud vaidlusalused töövõtulepingud ning samuti tema kinnitas tööde teostamise olemasolu. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja kinnitas samuti tööde teostamise olemasolu ja teostamise. Mõlemad isikud nimetasid kohtule mida paigaldati ehitustööde teostamise osas ja milliseid ehitustöid tehti. Kaebuse esitaja seisukohalt ei oma tähtsust kas AS Betox Group ehitas ise või võttis selleks alltöövõtu korras OÜ Tailers. Töövõtulepingud ei keelanud AS-il Betox Group korraldada alltöövõttu antud objektidele. 28.11.2006 ülekuulamise protokollis selgitas V. Z., et vahendas ehitusobjekte OÜ-le Tailers. Mis puudutab vastustajate viitamist Olegi nimelisele isikule, kes olevat teostanud mingeid 3 ehitustöid aadressil Tartu mnt 40, Tallinn, siis selle viitamine osutus ebaõigeks, kuna tunnistaja O. S. selgitas, et tema tööleping lõppes 2000.a. ning temal ei onud mingit puutumust kaebuse esitajaga ja tema oskaks teha remonti vaid olmetasemel, mitte ehitaja kohta käival tasemel. Seda enam, et tema mingeid töid ei teostanud aadressil Tartu mnt 40, Tallinn. Tunnistajana üle kuulatud J. O. selgitas kuidas toimus töövõtulepingute sõlmimine ja selle täitmine. Mis puudutab vastustajate seisukohta, et J. O. ei tea objektidest suurt midagi on väär ning vastustajad tõlgendasid antud osas valesti nii oma haldusmenetluse käigus esitatud küsimuse, kuid ka J. O. vastuse. Vastustaja II küsis J. O. 3 küsimust 3 objekti kohta sarnaselt järgmiselt: kas aadressil (Tartu mnt 40, Tallinn, Punane 16, Tallinn, Pae 72 Tallinn vastavalt) asuvates kauplusruumides oli teostatud remonditöid. Kui jah, siis millal ja kelle poolt, Kas Betox tegi, kui palju oli töötajaid, nende nimed. J. O. vastas täpselt esitatud küsimuste sisule järgmiselt: oli tehtud remont (vastus esimesele küsimusele), vastaval aastal ja kuul (vastus teisele küsimusele), AS Betox Grupp (vastus kolmandale küsimusele), juures ei viibinud/ ei näinud (vastus neljandale küsimusele). Mida vastustaja II küsis J. O., seda J. O. vastas. J. O. vastuste tõlgendamine ja kontekstist võtmine on lubamatu. Tulenevalt 28.11.2006.a. V. Z. suuliste seletuste protokollile oli AS Betox Grupp vahendanud kõik objektid OÜ-le Tailers. 06.05.2007. A. S. antud seletustest ilmneb, et tema tegi metallist kaubariiulid kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja rõhutab, et tööde hind sisaldas nii tööjõu, kui ka ehitusmaterjalide maksumuse. V. Z. sõnul soetas vajalikke ehitusmaterjale OÜ Tailers. OÜ Melody juhataja kinnitas ehitustööde toimumise aadressil Pae 72, Tallinn ja eeldas, et aadressil Punane 16, Tallinn tehti ka ehitustöid. Tulenevalt 01.03.2007.a. T. O. antud selgitustest teadis tema remonditöödest kõnealustel objektidel, kuid tema ei ole käinud objektidel, kuna temal tekkis konflikt V. Z.. Samuti selgitasid tunnistajad milliseid konkreetselt ehitustöid tehti kõnealustel objektidel. Kaebuse esitaja palub kohtu pöörata tähelepanu 05.12.2006. A. V.´i ülekuulamise protokollile, kus tema selgitas milliseid töid teostati ehitusobjektidel, kuid ei osanud nimeliselt selgitada, kes teostas ehitustöid. 07.02.2008. mailiga kinnitas E. M., et ehitustööd aadressil Pae 72, Tallinn ja Punane 16, Tallinn olid tehtud. Eeltoodust tuleneb kogumis, et objektid olid lepingute pooltele ja nende töötajatele teada. Vastustajate seisukohtadest võiks aru saada, et vaidlust ehitustööde teostamise üle ei ole, vaid vaidlus on selles, et kaebuse esitaja olevat kasutanud tööjõudu ehitusobjektidel ning ei tasunud seoses sellega makse. Vastustajate tuginemine AS Tasmo Ärigrupi, LOVja OÜ Brem Kinnisvarahooldus vastustele on kohatud, kuna tegemist oli siseviimistlustöödega, mille käigus ei olnud põhikonstruktsioone muudetud. Kaebuse esitaja rõhutab, et vaidlusalusel ajal aadressil eksisteerinud üüri määr tõendab, et AS Tasmo Ärigrupi oli kursis tehtavate ehitustöödega. TsMS § 230 lg1 kohaselt kumbki pool peab menetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kaebuse esitaja palus vastustajatel esitada tõendid ja seisukohad – kes konkreetselt OÜ Eltarc Elektroonika töötajatest või mingid muud isikud teostasid ehitustöid ehitusobjektidel. Vastustajad aga tõendeid ei ole esitanud. Kaebuse esitaja ei või negatiivselt tõendada asjaolu, et tema ei ole kasutanud ehitusobjektidel tööjõudu ja sellest johtuvalt peaks tasuma makse. Tegemist on õigusliku nihilismiga ja kaebuse esitaja alusetu tõendamiskoormusega. Vastustaja samuti ei ole esitanud tõendeid järgmiste asjaolude kohta, mis on tulenevalt EV Riigikohtu seisukohtadest vajalikud selliste skeemide väljaselgitamiseks: - kes on tegelik kasusaaja (kaebuse esitaja ei või olla kasusaajaks, kuna tema sai kulutatud raha eest ehitustöid); - kuidas toimus raha tagastamine; - kes korraldas raha tagastamise; - kes kaebuse esitaja poolelt on tagasi raha saanud; - milliste tõenditega on tõendatud raha tagastamine; - kes tegelikult organiseeris tööjõu kasutamise ehitusobjektidel ja milliste tõenditega on see tõendatud. Vastustajad ei toonud seaduslikku sätet, mis kohustaks kaebuse esitajat sekkuma töövõtja majandustegevusse ja korraldama töövõtja majandustegevust. Vastustajad ei või kaebuse esitajale teha otsust tegevuse/tegevusetuse eest, mis on aset leidnud (hüpoteetiliselt ja tõenäoliselt, nagu see tuleneb maksuotsuse 4 põhjendustest) hoopis teises ettevõttes. Selle eest, et AS Betox Group võis kasutada tööjõudu kaebuse esitaja objektidel ja selle pealt ei ole makse nõuetekohaselt tasunud, ei või kaebuse esitaja vastutust võtta, kuna tema ei vastuta AS Betox Group majandustegevuse raames aset leidnud sündmuste eest. Kaebuse esitaja rõhutab, et vastustajad ei ole esitanud ühtegi tõendit, kuidas organiseeris väidetavalt kaebuse esitaja tööjõudu ja ei maksnud selle eest makse, vaid paljusõnaliselt kogu menetluse kestel väitsid vastustajad, et kaebuse esitaja on väidetavalt teinud seda. Lepingute sõlmimise ja täitmise osas on lepingute pooled andnud sarnased ütlused. Vastustajate seisukoht, et arvete kajastamine raamatupidamises ei kinnita veel tehingu toimumist on võetud kontekstist ja seega ei saa seda arvestada. Käesolevas menetluses sai tõendatud, et kaebuse esitaja dokumenteeris tehingu täies temale seadusandlusega ettenähtud ulatuses (maksuotsuse lk.13). Seega ei või vastustajad väita, et kaebuse esitaja raamatupidamises kajastati vaid arved. Vastustajad pidid hindama kõik tõendid kogumis, mida aga ei ole tehtud. Väär on vastustajate seisukoht, et AS-i Betox Group poolt on teenus tegelikkuses mitte osutatud, mis on tõendamist leidnud kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendite alusel. Vastavalt käesoleva menetluse käigus kogutud kriminaalasjas nr 04930000184 materjalidele (vt vastuse lisa nr 6 ja 28.01.2009.a. Harju Maakohtu kohtumäärus kõnealuses kriminaalasjas) ei ole kriminaalmenetluse käigus üldse tõstatatud küsimust vaidlusaluste tehingute kohta. Seega jääb arusaamatuks millistele tõenditele kriminaalasjas nr 04930000184 viitasid vastustajad. Kriminaalasja nr 04930000184 raames sai uuritud, et AS Betox Group on tegelenud reaalse ehitusega. AS Betox Group ei ole tõendanud kriminaalmenetluse käigus, et vaidlusalused tehingud oleksid fiktiivsed. V. Z. selgitas käesolevas menetluses, et ehitustööd on aset leidnud ja tehtud. Kaebuse esitaja seisukohalt kui vastustajatel on nõudeid ehitusobjektidel olnud tööjõu kohta, siis peavad vastustajad esitama nõudeid AS Betox Group vastu, kuna tunnistaja V. Z., J. O., T. O. (kes teadis ettevõtte töötajana ehitustöödest ja järelikult selle kaudu on tõendatud, et AS Betox Grup tegeles ehitustöödega ehitusobjektidel) on tõendatud, et kaebuse esitaja üldse ei tegelenud ehitustöödega. Kaebuse esitajal on praktiliselt võimatu esitada vastuväited sündmuste kohta, mis on aset leidnud või võisid aset leida AS-is Betox Group. 07.06.2007 ja 08.05.2007. V. Z. ülekuulamise protokollides on ilmne, et vastustajate tahe oli suunatud uurida OÜ Tailers tegevust ning asjaolu, millised töötajad olid OÜ-l Tailers. Seega on kaebuse esitaja kõrvaline isik ning ei saa olla kuidagi seotud ei AS Betox Grupp eha OÜ-ga Tailers ning antud ettevõtete majandustegevustega. Väär on vastustajate seisukoht, et kaebuse esitaja poolt AS-ile Betox Group üle kantud rahasummade edasi liikumine, kõnealuse kriminaalmenetluse raames antud selgituste kontekstis, viitab, et raha maksti tehingute alusel, mida nimetatud poolte vahel tegelikult ei toimunud ning summad kuulusid algsele tasujale tagastamisele. Vastustajad ei ole seda asjaolu tõendanud. Vastustajate väide põhineb (nagu seda väidavad ise vastustajad) kontekstil. Vastustaja ei või tugineda kontekstist võetud lause peale, vaid on kohustatud TsMS § 230 lg 1 alusel tõendama tegelikke fakte. Kaebuse esitaja rõhutab, et tema ei või mittetoimunud negatiivselt asjaolusid tõendada. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja, tunnistaja J. O., tunnistaja V. Z. selgitasid, et sularaha liikumist ettevõte vahel ei ole kunagi toimunud. Vastustaja ei ole sellele faktile esitanud ei vastuväidet ega tõendeid, mis lükkaksid antud selgitused ümber. Kuna vastustajad ei ole tõendanud asjaolu, et kaebuse esitaja olevat tagasi saanud tasutud raha, siis ei või vastustajad seda kaebuse esitajale süüks panna. Kaebuse esitaja ei või negatiivselt tõendada, et tema ei ole raha tagasi saanud. V. Z. selgitas kohtuistungil, et tema ei ole kunagi raha viinud kaebuse esitajale ega selle töötajatele. Vastustaja aga ei ole esitanud mingeid tõendeid kuidas, millal, mis viisil, kelle poolt, millistel tingimustel toimus väidetav raha tagastamine AS-i Betox Group poolt kaebuse esitajale. Kaebaja pool palub rahuldada kaebus täies ulatuses. Menetluskulud jätta vastustajate kanda. 5 VASTUSTAJATE ÜHISED SEISUKOHAD Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse (edaspidi PMTK) 31.03.2008 maksuotsusega nr 12-5/267 koostoimes otsusega nr 12-5/267-1 (edaspidi maksuotsus) kohustati kaebajat tasuma 252 814 krooni käibemaksu ja 559 703 krooni tulumaksu. Maksuja Tolliameti 07.07.2008 vaideotsusega nr 6-1/109-1 tunnistati kehtetuks maksuotsuse I osa (suunati asi PMTK-le uuesti otsustamiseks) ning muus osas jäeti maksuotsus jõusse. 03.02.2009 kohtuistungi protokollist nähtub (vt lk 2), et kaebaja ei vaidlusta enam vaideotsust. Sellest johtuvalt ei peatu maksuhaldur vaideotsuse temaatikal. 03.02.2009 kohtuistungi protokollist nähtub (vt lk 2), et kaebaja vaidlustab maksuotsust osaliselt (st II, III, IV ja V osa). Teisisõnu on vaidlus seega selle üle, kas AS Eltarc Elektroonika on soetanud teenust/kaupa, mis on kirjendatud arvetel 03122305, 03122911, 03123012 ja 03123101. AS Eltarc Elektroonika kaebuse kohaselt on maksuhaldur jätnud kogumata kõik asjas tähendust omavad tõendid ning juba kogutud tõendeid on hinnatud ebaõigesti. Kohtumenetluse käigus uuritud tõenditele tuginedes on kaebaja seisukohal, et maksuhalduri seisukoht teadlikust väljamaksest teenust tegelikkuses mitteosutanud isikule on ebaõige. Kaebaja taotlusel on kohtumenetluse käigus taaskord uuritud maksumenetluses kogutud ja maksuhalduri poolt hinnatud tõendeid – ära kuulatud maksumenetluses selgitusi andnud isikud (A. K., V. Ž., T. O., A. V.). Kaebaja taotlusel on kohtumenetluse käigus uuritud ka täiendavaid tõendeid – ära kuulatud kolmandad isikuid, kes kaebaja väidete kohaselt võisid kinnitada AS Eltarc Elektroonika renditud ruumides väidetavate renoveerimise ja remonditööde toimumist (O. S., J. O., Ž. P.). Maksu- ja Tolliamet ja Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi koos maksuhaldur) on jätkuvalt seisukohal, et AS Eltarc Elektroonika kaebus ei ole põhjendatud. Maksuhaldur jääb kõikide oma seisukohtade juurde, mis on väljendatud maksuotsuses, vaideotsuses ja kohtule esitatud seisukohtades. Kokkuvõtvalt märgib maksuhaldur järgmist. Maksuhaldur selgitab, et MKS § 150 lg 1 sätestab, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust AS Eltarc Elektroonika andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Käesoleval juhul on Maksu- ja Tolliamet seisukohal, et maksumenetluses kogutud tõendid nende kogumis ja vastastikuses seoses kinnitavad, et tehinguid AS Eltarc Elektroonika ja AS Betox Grupp vahel tegelikkuses ei toimunud, mistõttu lasub maksuotsuse vaidlustamisel tõendamiskoormus AS-l Eltarc Elektroonika. Maksuhaldur on seisukohal, et maksumenetluses ei ole maksuhaldur rikkunud oma põhikohustusi (vt MKS § 10

1. jj)ega uurimispõhimõtet. Maksuhaldur märgib, et MKS § 14 lg 3 ja MKS § 78 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel õigus tutvuda maksuhalduri poolt kogutud andmetega ning teha neist koopiad. Nimetatud sätetest nähtub, et õigus tutvumiseks on antud maksukohustuslasele ning maksuhalduril ei ole vahetut kohustust ilma maksukohustuslase vastava taotluseta maksutoimikut tutvustada ja omal algatusel kõikidest toimiku materjalidest koopiaid teha. Sellest tulenevalt on äärmiselt kiuslikud kaebaja väited, et kaebuse esitajal on piiratud võimalus käesolevas vaidluses dokumente saada. Kaebaja lepinguline esindaja (kes esindas kaebajat nii maksumenetluses kui ka vaidemenetluses) soostus maksutoimikuga tutvuma tulla alles 09.02.2009. Nagu nähtub vastuvõtmise-üleandmise aktist (10.02.2009) tegi maksuhaldur koopiad kõikidest materjalidest, mida lepinguline esindaja soovis ja mida ei olnud maksuhaldur varem kohtule esitanud. Pärast nimetatud akti ei ole kaebaja taotlenud aktis nimetatud ühegi materjali kohtutoimikusse lisamist. Nähtub, et ka kaebaja ise ei pidanud kõiki 6 maksutoimikus olevaid materjale käesolevas vaidluses asjassepuutuvateks. Maksuhaldur ei nõustu ka väitega, et maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet ja halduskohus on sisuliselt pidanud läbi viima maksumenetlust. Maksuhaldur märgib, et juba maksumenetluses anti kaebajale võimalus esitada kõik asjassepuutuv (eeltoodu tuleneb selgelt ka MKS § 78 lõikest 3). Nii on näiteks esitatud kaebajale korraldus, millele vastates (AS Eltarc Elektroonika vastus maksuhaldurile 16.01.2008) nimetas kaebaja tunnistajate andmed, kes võivad kinnitada remonttööde teostamist objektidele Tartu mnt 40, Pae tn 72. Nagu nähtub maksuotsusest (vt nt lk 16, 17, 19) on maksuhaldur nendelt isikutelt ka seletused võtnud. Samuti on maksuhaldur esitanud kaebajale maksumenetluses mitu korraldust ning võtnud ka seletused kaebaja seaduslikelt esindajatelt. Samuti on maksuhaldur pöördunud kolmandate isikute poole (nt kaupluste rendileandjad) kui ka tõendusteabe vahetamise korras kriminaaltoimikust kriminaalasjas nr 04930000184. Nähtub, et maksuhaldur on revisjoni läbi viinud põhjalikult ja igakülgselt. Järgnevalt käsitleb maksuhaldur kohtumenetluses antud ütlusi ning selgitusi. Sarnaselt kohtumenetluses antud ütlustega on V.Ž. kinnitanud ehitustööde teostamist AS Betox Group poolt ka maksumenetluses. Kuna kohtumenetluses (ka maksumenetluses) V.Ž.’i seletused/ütlused erinevad kriminaalmenetluses antud ütlustest, on tähelepanuväärne asjaolu, et nn “V.Ž.’i uued ütlused” ei leia kinnitust tõenditega, millele ta kohtule antud ütlustes viitab. V.Ž.’i kohtumenetluses antud ütluste kohaselt objektidel käis T. O.…Alltöövõttu tegi OÜ Tailers ehitustööna. T. O. oli nende projektijuht… Alltöövõtja korraldas Eltarci objektidel töid…Olen Eltarcist kokku puutunud Jelena nimelise naisterahvaga. Samas kohtule antud T. O. ütluste kohaselt Tailersis olin tööl, kuid Eltarciga tegemist ei teinud. Pae 72, Punane 16 ja Tartu mnt 40 ei ütle mulle midagi. Suhetes Ž. üksnes konsulteeris. Ka ei kattu V.Ž.’i poolt kohtumenetluses antud ütlused kriminaalasjas antud ütlustega. Kohane on siinjuures märkida, et kriminaalasjas antud V.Ž.’i ütlused on (erinevalt maksu- ja kohtumenetluses antud seletustega/ütlustega) põhjendatud seoses kriminaalasjas kogutud muude tõenditega. Kriminaalasjas nr 049300000184 on AS Betox Group seaduslik esindaja V. Ž. kahtlustatavana 14.02.2005 selgitanud, et kõige lihtsam on AS Betox Group fiktiivseid makseid eristada reaalsest ehitusest järgmiselt: kui peale raha ülekannete mingi firma poolt oli tehtud makse OÜ Carmenta või Recotrade kontodele, siis see ülekanne oli fiktiivne ja raha oli järgnevalt minu poolt sularahas ülekantud selle firma esindajale, milline tegi esialgse ülekande AS Betox Group kontole. AS Betox Group arvelduskonto nr 221011946343 väljavõttest nähtub, et AS-i Eltarc Elektroonika poolt perioodil 02.02.2004 kuni 23.02.2004 laekunud 1 593 002.35 krooni on samal päeval sularahas välja võetud või OÜ-de Alferro või Carmenta arvelduskontodele üle kantud (vt maksuotsuse lk 22). Kriminaalasjas nr 04930000184 OÜ Alferro juhatuse liikme Hugo Jervani poolt 18.01.2005 antud ütluste kohaselt oli alguses OÜ Alferro juhatuse liige ja hiljem sai ostetud OÜ Recotrade. Minule tehti ka volitus OÜ Recotrade raha pangast kätte saamiseks. Tavaline oli, et mina võtsin sularaha välja ja viisin V.Ž.ile. Kriminaalasjas nr 04930000184 OÜ Recotrade juhatuse liikme Taavi Lepp poolt 19.01.2005 antud ütluste kohaselt on pangas käinud Hugo (Hugo Jervan’
2. i)palvel raha välja võtmas. Summa oli kusagil 100 – 200 000 krooni korraga. Saadud raha andsin üle Hugole, mille me viisime Vilmsi tänava kontorisse… see oli V.Ž.i korter. Eelpool nimetatud asjaoludel ei saa V. Ž.’i kohtule antud kinnitusi tööde teostamisest AS Eltarc Elektroonika objektidel usaldusväärseks lugeda. Kohtumenetluses uuritud tõenditega ei leia kummutamist asjaolu, et AS Betox Group poolt kaebajale väljastatud arved on fiktiivsed ning nende alusel AS Betox Group AS-ile Eltarc Elektroonika töid teostanud ei ole, samuti ei ole AS Eltarc Elektroonika poolt AS-ile Betox Group teostatud ülekanded seotud väljastatud arvetel näidatud teenuste osutamisega. AS Betox Group (V.Ž.`i kaudu) kinnitusel on AS Eltarc Elektroonika poolt AS-ile Betox Group ülekantud summad kuulunud tagastamisele kriminaalasjas esitatud skeemi kohaselt. Puudub vajadus kahelda kriminaalasjas antud ütlustes, kuivõrd isikud on sellega võtnud endale vastustuse. Vastustaja märgib siinjuures, et 7 kohtupraktika kohaselt on kohtud jõudnud seisukohale, et on väheusutav, et maksupettuses kahtlustatav isik võtab kahtlustatavana ülekuulamisel omaks temale inkrimineeritavaid asjaolusid, mida tegelikkuses pole juhtunud. Seega on põhjendatud lugeda tõesteks V.Ž.’i kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus 11.04.2008 haldusasjas nr 3-07-1862 p 5). Vastustaja peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et Harju Maakohtu 28.01.2009 kohtumäärusega kriminaalasjas 04930000184 nõustus V.Ž. kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 203 lg 1 p 1 korras (kriminaalmenetluse lõpetamine koosseisuga). Nimetatud kohtumääruse kohaselt on kohus tuvastanud, et V.Ž. on pika ajaperioodi vältel aidanud kaasa suuremahulisele maksupettusele ja teeninud selle pealt ise tasu. Väidetavate remondi- ja renoveerimistööde kohta objektidel Pae 72, Tartu mnt 40 ja Punane 16 kogutud asjaolude (väidetavate remondi- ja renoveerimistööde mittekooskõlastamine rendileandjatega, huvi puudumine kulutuste hüvitamise suhtes, väidetavate märkimisväärsete kulutuste kandmine ruumidele vahetult enne rendisuhte lõppemist, kaebaja juhatuse liikme poolt loetletud tööde mittekattumine arvete aluseks olevates hinnapakkumistes loetletud tööde loeteluga) ja kolmandate isikute seletuste (väidetavate tööde teostajate – T. O., J. T., R. P., A. S. ja renditavate objektide teiste rentnike seletused, mis eitavad tööde tegemist üldse või kinnitavad üksnes mõningaid või väiksemahulisi töid oma jõududega) alusel tekkinud kahtlust kinnitavad kriminaalasjas saadud tõendid (V.Ž.’i, Hugo Jervan’i ja Taavi Lepp’a ütlused). Kuna täpsema analüüsi on maksuhaldur esitanud kohtule 17.11.2008, ei hakka maksuhaldur seda kordama. Remondi- ja renoveerimistööde teostamist AS Betox Group poolt väitis kohtus seletusi andnud kaebaja seaduslik esindaja Aleksandr Kulinitš. Remonditööde toimumise osas esitasid väited ka J. O. ja Ž. P.. Vastustaja leiab, et Aleksander Kulinitš`i seletustesse kaebaja seadusliku esindajana tuleb suhtuda kriitiliselt kui asjast huvitatud isiku seletustesse. Ka ei ole Aleksandr Kulinitš seletusi andnud vande all, mistõttu tuleb neid käsitleda kaebaja väidetena. Olgugi, et Ž. P. remonditööde tegemise fakti kinnitas, ei ole tegemist tööde loeteluga, mis kattuks hinnapakkumises esitatud töödega ning tunnistaja poolt kohtule edastatud avaldus – et esitab seoses tunnistajana väljakutsumisega Aleksander Kulinitšilt saadud andmeid – seab kahtluse alla nende ütluste usaldusväärsuse üldse. Vastustaja peab tähelepanuväärseks, et J. O. seletuste kohaselt allkirjastas ta lepingud ja tööde vastuvõtuaktid kaebaja juhatuse liikme korraldusel. Tähelepanuväärne on tunnistaja avaldus, et juhatuse liikmed tutvustasid teda üldjoontes remonditöödega, et kui keegi küsib, siis oskaks vastata. J. O. poolt kohtule kirjeldatud remonditööde loetelu ei kattu olulisel määral AS Betox Group hinnapakkumistes toodud tööde loeteluga ning vastustaja on seisukohal, et tema ütlustest tulenev remonttööde teostamise viis (remondi- ja renoveerimistöid tehti objektidel Pae 72 ja Punane 16 kaupluste tööd katkestamata) välistab hinnapakkumistes loetletud tööde mahu lühikesel ajaperioodil ka reaalselt. Vastustaja leiab, et kuna J. O. seletusest tulenevalt objekti Tartu mnt 40 võtmed akna mõõdu võtmise vajaduseni olid J. O. käes ning ka akna mõõtu läks ta võtma koos töölisega, siis välistab see asjaolu väidetava objekti osas lepinguna vormistatud töövõtusuhe eksisteerimise reaalsuses, kuivõrd töövõtjal juurdepääs objektile puudus. Seega ka kohtumenetluses antud ütlustega ei leia kinnitust AS Eltarc Elektroonika poolt renditud ruumides remondi- ja renoveerimistööde teostamine AS Betox Group poolt. Seda asjaolu ei ole kaebaja maksumenetluses, vaidemenetluses ega ka kohtumenetluses tõendada suutnud. Käesolevas vaidluses ei ole oluline tuvastada, millist (ja kas üldse) tööjõudu kaebaja kõnealustel objektil tegelikult kasutas. Ei ole määrav, mis vahendite arvelt ja kuidas (ja kas üldse) kaebaja kõnealustel objektidel tööde tegemise korraldas. Oluline on tuvastada, kas kaebaja tegi väljamaksed teadlikult AS-le Betox Grupp, teades, et see teenust tegelikult ei osuta. Maksuhaldur viitab täiendavalt asjaoludele, mis tekitavad maksuhalduris kummastust ning mis põhjendavad täiendavalt kaebaja väidete ebausaldusväärsust ning teadlikkust sellest, et vaidlusalustel arvetel näidatud tehingud tegelikult poolte vahel aset ei leidnud. Juba 8 vaideotsuses on maksuhaldur märkinud (vt lk 7), et “Kummastavaks tuleb pidada, et Vadim Abeldjajev`i poolt allkirjastatud eriarvamuses 14.12.2007 on märgitud, et AS Eltarc Elektroonika soetas ise ehitusmaterjalid, kuid ehitustöö tellis AS-lt Betox Group, kuna AS-l Eltarc Elektroonika puudub ehitustööde teostamiseks vastav pädevus. Samas A. Kulinitš oma 17.10.2006 antud seletuses selgitab küsimuse nr 2.15. osas, et “Saime As-lt Betox Group hinnapakkumist, mina konsulteerisin oma tuttavate ehitajatega, nemad pakkusid võib olla natuke madalamat hinda, kuid tahtsid ettemaksu saada 50% ulatuses. Betox ettemaksu ei tahtnud. Hind sisaldas kõike: töö, materjalid, tööriistad.”. Nähtub, et AS Eltarc Elektroonika juhatuse liikmete kui ka aktsionäride Vadim Abeldjajev`i ning Aleksandr Kulinitš`i seletused on diametraalselt erinevad. Vaides esitatakse maksukohustuslase poolt aga juba kolmas versioon ehitusmaterjalide osas ning väidetakse, et “Tööd olid teostatud reaalselt ja seega muu hulgas sellest materjalist, mida ostis vaide esitaja.”. Nähtub, et vaide esitaja püüab luua skeeme maksukohustuse vältimiseks või selle vähendamiseks.”. Täiendavalt on asjakohane seoses ehitusmaterjalidega viidata ka V.Ž.`i seletustele (08. mai 2007 ja 07. juuni 2007). Esimeses seletuses märgib V.Ž. vastuseks küsimusele, et kes ostis materjalid ASi Eltrac Elektroonika objektide jaoks, järgmiselt – “Meil iga inimene võis osta materjale. Läks kas oma autoga.”. Teises seletuses vastas V. Ž. aga, et “Materjale osteti sularaha eest. On kolm varianti: 1. kas töötajaid said minu käest sularaha ja läksid poodi materjalide järgi, või 2. autojuht sõitis poodi komplekteeritud materjalide järgi ning tasus kohapeal sularahas; 3. mina ise sõitsin kauplusest läbi, maksin ära ning auto läks materjalide järgi…”. Nähtub, et ka V.Ž. muudab oma seletusi nii maksumenetluses kui ka võrreldes kriminaalmenetluses antud ütlustega. Nimelt on V.Ž. väljendanud kahtlustava täiendava ülekuulamise protokollis (14.02.2005), et “… kõige lihtsam on As Betox Group fiktiivsed maksed eristada reaalsest ehitusest järgmiselt: kui peale raha ülekannet mingi firma poolt oli tehtud makse OÜ Carmenta või OÜ Recortrade kontodele, siis see ülekanne oli fiktiivne ja raha oli järgnevalt minu poolt sularahas üleantud selle firma esindajale, milline tegi esialgse ülekande AS Betox Group kontole. Juhul kui AS Betox Group kontolt oli tehtud maksed mingitele teistele ehitusfirmadele või ehituskauplustele, siis on tegemist objektide reaalse ehitusega.”. Seega räägib V.Ž. maksumenetluses antud seletustes vastu kriminaalmenetluses antud ütlustele, sest ütlustes kinnitab V.Ž., et reaalseteks on üksnes need tehingud, kui Betox Group kontolt tehti makse ehitusfirmale või ehituskauplusele, samas kui maksumenetluses antud seletustes väidab, et AS Eltarc Elektroonika objektide jaoks soetati materjal sularahas. Taoline vastuolu kinnitab täiendavalt maksuhalduri seisukohta, et vaidlusalused arved ei vasta tegelikkusele. Kohtupraktika on väga selgelt väljendanud, et “V. Ž. kohtumenetluses antud ütlusi tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega ning sealjuures tema enda poolt maksu- ja kriminaalmenetluses antud seletustega, milles ta kirjeldas üksikasjaliselt, kuidas tuleb eristada fiktiivseid makseid reaalsete tehingute eest tasutud maksetest ja kuidas toimus varifirmade pangakontodele laekunud raha sularahas tagastamine selle äriühingu esindajale, kes esialgse ülekande AS Betox Group kontole tegi. (vt Tln Ringkonnakohtu otsus asjas 3-07-1071, lk 11). Samuti on kohtupraktika väga selgelt väljendanud, et “…on väheusutav, et maksupettuses kahtlustatav isik võtab kahtlustatavana ülekuulamisel omaks temale inkrimineeritavaid asjaolusid, mida tegelikkuses pole juhtunud.” (vt Trt Ringkonnakohtu otsus asjas 3-07-1862, lk 7). Samuti tekitab kummastust arvete ja üleandmise-vastuvõtmise aktide väljastamine ning arvete tasumine. Maksuhaldur märgib, et arve nr 03123012 kannab kuupäeva 30. detsember 2003, samas kui tööde üleandmise-vastuvõtmise akt kannab kuupäeva 06. jaanuar 2004. Seega on arve väljastatud nädal varem kui üleandmise-vastuvõtmise akt. Sarnane analüüs on võimalik teha ka kõikide teiste arvete ja üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Sellises olukorras jääb arusaamatuks arvetelt nähtuv kirje – „Teostatud tööde eest…“. Maksuhalduri küsimusele vastas A. Kulinitš (vt kohtuistungi protokoll 18.03.2009, lk 3), et “Ma ei tea, miks Beetoks Grupp esitas arved enne aktide koostamist.”. Samuti ei osanud nimetatud asjaolu täpsustada 9 ka J. O. (vt tunnistaja protokoll 18.03.2009), vastates, et “Ma ei pööranud sellele tähelepanu, mis puudutab aktide ja arvete kuupäevi. Me tasusime arve õigeaegselt.” Samas selgitas kohtus tunnistaja Ants Vaik, et “Mulle ei meenu ühtegi juhtumit, kus arve esitati enne vastuvõtuakti.” V.Ž. oma seletuses 07. juuni 2007 väidab vastates küsimusele, millisel põhjusel on ASi Betox Group arved ASile Eltarc Elektroonika väljastatud varasema kuupäevaga, kui töö vastuvõtuaktid, et “Võis olla niimoodi, et keegi ASi Eltarc Elektroonika ülemustest palus arved väljastada.”. Eeltoodut ei kinnita A. V. ega ka kaebaja seaduslik esindaja ega ka raamatupidaja. Ei ole samuti usutav, et kaebaja soovis saada arveid enne üleandmisevastuvõtmise akte, sest nagu nähtub A. Kulinitš`i poolt kohtus antud selgitustest (“Me ei allkirjastanud akti kohe, sest seal oli palju ehitusprahti, mille kohustasime neil ära koristada. … Raha me ette ei maksnud, maksime pärast tööde valmimist.”) oli neile enne aktide allkirjastamist oluline isegi ehituspraht. Maksuhaldur märgib, et kummastavaks tuleb ka pidada arvete tasumist. Maksuotsuse lk-l 12 asuvalt tabelilt nr 13 on näha, et Eltarc Elektroonika alustas tasumist viimasest arvest